Category: talgud

Tagasivaade loopealse puhastamise talgutele Saaremaal

TYLKRAugust 19, 2024

Ahoi, Ring!

Ring käis nüüdsama Saaremaal talgutel! Talguid pole ammu saanud ja oh, kuidas seekordsed kehale-hingele-floorale-faunale hääd tegid! Talgutöö seisnes Saianõmme loopealsel nõmme-tähniksinitiiva püsielupaiga kadakavõsast puhastamises. Nõmme-tähniksinitiib on nii elevusttekitava elukaarega päevaliblikas nagu välja tuleb! Tema vastsed toituvad nõmmeliivateel ja teesklevad siis igapidise mimikriga, et on sipelgavastsed ning lasevad end siis sipelgapesas suureks kasvatada. Nii vinge on rakendada praktilist looduskaitset, kui kohe kõrval toetab sind kohalik, kes teab, kustpoolt tolmutavad lubjaveoautod ja millised kadakasalud lammastele varjuks jätta. Ja kui see kohalik on samal ajal veel TÜ Maastike Elurikkuse töörühma doktorant – milline vedamine! Ainult sellise järelvalve all peakski tohtima kadakasse tera sisse lüüa! Kaks päeva sai kadakates ragistatud, nii et õhtul uinudeski veel kadakaoksad suletud silmade ees keerlesid. Aga läbitorgitud kehale tõi leevendust igaõhtune saun ja kosutav kohalik hooajaline toit. Seltskond oli nii hea! Kes oleks arvanud, et töötegemine nii lõbus võib olla! Hommikul, õhtul, lõunapausidel ei puudunud ka karmoshka-kitarri-torupillimäng ja laul. Tööle vastukaaluks sai meres ujumas käidud, traktorikärus sõidetud, õunamoosi vaaritatud, kutsikatega mängitud, 3 kg virsikukompotti hävitatud ja lihtsalt õndsalt ringi rullitud (ja kõike muud head)! Seekordne käik oli õppetund kõigile osalistele, et ehkki see pikk-pikk sõit Saaremaale hirmutav näib, on see alati seda väärt, eriti, kui tee viib Laura&Jakobi Jõe talu rõõmuallikale! Tehkem endale teene ja ärgem magagem enam maha ühtki Ringi talgut!

Ring on Laurale&Jakobile hunnitu võõrustamise ja teadmiste eest otsatult tänulik!

Päikest ja päevaliblikaid!

Posted In moositalgud | talgud

Loodusfestival: Ring kutsub loodusvaatluste maratonile Vaibla Linnujaamas 8.-9. juunil

TYLKRMay 06, 2024

Tere, kallid ringilised!

Vaibla linnujaam ning Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering ootavad kõiki loodusvaatluste maratonile 8.-9. juunil Viljandimaale Vaiblasse Linnuka tallu! Asukoht: https://maps.app.goo.gl/MA5nV5XNZpxCPPj78

Laupäeval, 8. juunil, kell 12.00 – 23.00 ja pühapäeval, 9. juunil, 4.00-12.00 toimub lindude rõngastamine (loorvõrkude kontrollimine kord tunnis). Kuidas määrata linnu liiki, kui kõik tunduvad esmapilgul ühtmoodi väikesed ja pruunid? Aga linnu sugu ja vanust? Miks on üldse vaja linde rõngastada? Osalejatel võimalik tutvuda rõngastaja tööga ja juhendaja abiga ka ise käed külge panna.

Kogu maratoni jooksul teeme alal jooksvalt linnu-, putuka-, taime-, seene- jne vaatlusi. Määramisel aitavad bioloogiataustaga juhendajad ja tudengid, kes tutvustavad lisaks nii traditsiooniliste määrajate kui ka nutikate rakenduste kasutamist.
Kohapeal on võimalik telkida ja kasutada kööki.
Küsimuste korral helista 53316182 (Art Villem) või 5039306 (Kristjan).Palun pane end kirja, et teaksime tulijate arvuga arvestada: https://docs.google.com/spreadsheets/d/1yNd426FJRIjEW6HXXs2Msn7D6liKxfJbXERlnP3yNWg/edit?usp=sharingKaasa võta:
– ilmale vastavad riided
– kummikud roostiku jaoks

Võid võtta kaasa oma määrajaid.

Loodusvaatluste Maratoni korraldab Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed koostöös loodusharidust edendavate asutuste ning vabatahtlikega.
Korraldaja võib üritusel teha pilte, videoid ja helisalvestisi ning jagada neid nii osalejatega kui ka avalikes meediakanalites, samuti kasutada sarnaste ürituste turundamiseks.

Posted In õppepäev | talgud | Uncategorized

Tagasivaade Teeme ära Emajõe koristustalgutele

TYLKRMay 06, 20245 Comments on Tagasivaade Teeme ära Emajõe koristustalgutele

Ahoi,Ring!

Emajõe koristamise talgud said Ringil ja sõpradel seljatatud ning Emajõgi sai puhtaks! Hästi, üks veenev jupike Emajõest sai puhtaks! Vette lasti 14 kanuud ja Emajõge puhastati Kvissentalist Rebase sadamani. Kaldaid mööda tatsasid ka agarad jalgsi koristajad. Ilmataat oli meiega ülevoolavalt armuline ja laskis päikesel kogu päeva meie peale paista. Talgud ise olid nagu Pippi aardejaht – võis leida kõike katkistest ämbritest linnapeadeni. Koristamise lõpuks oli meil konteineritesse pilduda toole, diivan, jalanõusid, öökapp, koeramänguasju, riideid, seljakott, liiklusmärk ja palju muud põnevat. Puhastustööde käigus tekkis siiras soov, et kalamehed võtaksid iga kord kalale minnes kaasa kaks ämbrit – ühe oma prügile ja teise oma saagile. Soovitan sedalaadi koristusseiklust soojalt igaühele! Näeme juba järgmisel aastal!

Lisaks väike ülevaatlik videoklipp Teeme ära! vabatahtlikult ja tänuväärselt meediatiimilt:

https://drive.google.com/file/d/1bQm9a4yM711BTzd78jCEkj-clHiwzLzG/view?usp=sharing

Aitäh kõigile, kes kaasa lõid ja toredatele kaaskorraldajatele!

Päikest!

Fotod: Indek Haas

Posted In talgud

Luhaniidu niitmistalgud

TYLKRSeptember 15, 2022

14. septembril 2022 toimusid ringivilistlase Jürgen Karvaku eestvedamisel Jaamamõisa oja niidul niitmistalgud.

Tutvusime niitmiseksperdi Avo Rosenvaldi käe all vikati ja selle käsitsemisega, niitsime ala ära ja riisusime niite kokku.

Vaatasime üle ka kohalikud looma-, taime- ja putukaliigid. Nägime näiteks luukaritsat, vesiharki ja valget mesikat.

Loodame niidule naasta ka saabuval kevadel.

Posted In talgud

Vikatitalgud Jaamamõisa oja kallastel

TYLKRSeptember 18, 2021

Selle nädala neljapäeval, 16. septembril, said ringilistele armsaks saanud Jaamamõisa oja äärsel niidukooslusel pilvise sügisilma saatel maha peetud ajaloo esimesed vikatiga niitmise talgud.

Võrreldes mais toimunud külvi -ja istutustalgute aegse ajaga, oli alal enne niitmistalguid palju muutunud – hein oli rinnuni ja liigirikkus märkimisväärne. Kuigi varasuvine kuumus ja kuivus ei olnud taimede kasvuks kaugeltki ideaalsed, jäid visalt püsima näiteks angervaks, mustsõstar, vesikanep ning palju muudki. Endisele tühermaale kohaselt oli alale kasvama asunud silmnähtavalt palju jäätmaale omaseid maltsalisi. Et järgmisel aastal oleks niidukooslus veel rohkem niidu nägu ja prahipaigataimed silmailu ei rikuks, sündiski idee niit poollooduslikule kooslusele kohaselt ära niita.

Talgupäevale kogunes peale väsitava tööpäeva lõppu lausa 22 inimest, kelle seas oli rõõm näha nii vanu olijaid kui ka palju uusi esmakursuslasi. Enne niitmise kallale asumist tegi meile juba tuttav Susanna alal väikese taimetuuri, mille käigus tutvusime kõigega, mis hiljem maha niidetud saab. Peale seda pisteti talgulistele kätte rehad ja vikatid. Et vikatitega ka midagi peale osataks hakata, tutvustasid selle tööriista hingeelu ja tööpõhimõtteid pikaaegsed ringikad Kont ja Pluuto.

*Kont demonstreerimas vikati luiskamist*

*Pluuto tutvustamas iidse sirbi tarkuseid*

Hoolimata pealepressivast sügisesest hämarusest, jooksis töö ludinal – vikatid välkusid, heina langes ja agarad töökäed riisusid täie hooga. Eraldiseisvaks eesmärgiks oli kogu täiega välja kitkuda kõrgekasvulised maltsalised ning ka see töö kandis vilja. Kogu mahaniidetud hein sai nagu kord ja kohus alalt rammu täis käte jõul ka ära tassitud. Kosutavaks preemiaks oli soe tee ja Merlyni tehtud imemaitsvad koogid. Õhtuhämaruses meenus veel viimastele kohalolijatele, et maha oli plaanis istutada ka mõned puud. Töökindad lükati taas kätte ja juuripidi mulda sai pandud kolm noort lodjapuud, kuslapuu ja pihlakas, mis seal nüüd loodetavasti aasta-aastalt suuremaks kasvavad.

*Vikatit ei peljanud kätte haarata ka president isiklikult*

Talgubossid soovivad omalt poolt tänada kõiki töökaid talgulisi, vikatimeistreid Konti ja Pluutot, nõu ja tarkusega abiks olnud Jaan Liirat ja muidugi taimespets Susannat! Hein poleks saanud niidetud ja kokku riisutud ilma ELF-i poolt laenatud tööriistadeta – tänud ka sealsetele vastutulelikele inimestele!

*Kolm talgulist peale väsitavat tööd heinadiivanil lesimas*

Uued talguplaanid on korraldajatel juba peas mõlkumas. Kohtume juba varsti!

Rohkem meeleolukaid Jürgeni ja Liisi tehtud talgupilte leiad siit: https://photos.app.goo.gl/CeTVBCHBSah5sn9e6

Posted In talgud

Tagged

Keskkonnaamet ja Ring kutsuvad talgutele

TYLKRJuly 26, 2020

Hei hei, kallis ringiline!

Aeg minna maailma parandama koos Keskkonnaametiga. Kutsume ringilisi osalema ebapärlikarbi talgutel. Talgud toimuvad 1.-2. august Ranniku LIFE projekti käigus ebapärlikarbi elutingimuste parandamiseks ( I kaitsekategooria liik) vabatahtlike kaasabil Lahemaa rahvuspargis. Töö eesmärgiks on läbi viia Pudisoo jões voolutingimuste parandamise tööd.

Pudisoo jõgi on ebapärlikarbi ainsaks elupaigaks Eestis, aga liik on väljasuremise äärel. Peamiseks põhjuseks on jõkke settinud muda, kuna noorjärgud ei suuda ellu jääda mudases põhjas. Töödega luuakse eeldused veekogu põhja puhastumiseks sinna maaparandusega kokku toodud setetest, et saaks noored ebapärlikarbid panna kontrollitud keskkonda vette kasvama. See on lihtne meetod, mida Soomes on kasutatud pea 20 aastat ja ka meil on eelmise aasta tööala vaadates andnud häid tulemusi.

Talgud toimuvad kahel päeval. Ühel päeval ootame talgutele 4-6 abilist. Tööjuht on Joonas Plaan, kes juhendab meid ning tagab vajalikud tööriistad ja materjalid. Lõunasöök tuleb endal muretseda aga transpordi saame pakkuda suunal Tartu-Lahemaa. Kui on soovi osaleda talgutel mõlemal päeval, siis saame pakkuda ka saunatamisvõimalust ja grillinurka. Ööbimine toimub nagu ikka telgi ja magamiskotiga.

Kui soovid talgutel osaleda, siis kirjuta meile juhatus@ring.ee või otse mõnele juhatuseliikmele

Päikest kõigile

Eleonore Susi

Ringi juhatus

Posted In talgud

PKÜ kevadtalgud Puhtus

TYLKRMarch 20, 2018

Talgutele!

Kevad on kätte jõudnud ning töö ootab tegijaid!
4. – 6. mail saab Puhtus kive kangutada, mereheidet ja puuoksi koristada ning kõiksugu muudes kevadistes töödes kaasa aidata.
Transpordi, söögi-joogi ja ööbimise pärast muret tundma ei pea!

Täpsem info tulekul, aga kuupäevad võib juba küll kirja panna!

Posted In talgud

Moositalgud 22.-23.10

TYLKROctober 17, 20165 Comments on Moositalgud 22.-23.10

Ringi salvedest hakkavad moosivarud tasapisi otsa saama ning õunahooaeg on täies hoos, seega on hea meel teatada, et lähme taas Ringi liikmetele Paulale ja Pluutole Karulasse külla MOOSITALGUTELE. Need toimuvad tuleval nädalavahetusel 22.-23. oktoobril Kaikas. Keedame õunamoosi koos lisanditega, kellel on mõni hästi maitsev parim vanaema-õunamoosi retsept kodus, siis võtke kaasa. Veel vaatame ka natuke ringi kohalikel kuplitel ja õhtul lähme sauna.

Eelmiste moositalgute õunte lõikamine moosi sisse

Kohale saab autoga, häälega, bussiga või mõnel muul viisil. Antslast Kaikasse on u 10 km ja ainuke buss Tartust Antslasse väljub laupäeval kell 11.15 ning sealt edasi Kaikasse alles kell 17. Vajadusel saab autoga Antslasse ka järele tulla.

Täpse asukoha leiab siit: http://kaart.delfi.ee//?bookmark=d2e278484136badc79bdeb02f89f458b

Kaasa võtta: tühjasid klaaspurke (kui on, siis võib kohe mitu võtta), toidunõud, magamiskott ja lebomatt (magame sees), saunaasjad ja kaamera (et fotokonkursiks pilte teha 😉 )

Küsimuste või transpordi pakkumise ning otsimise korral kirjutage Ringi listi või siiasamma blogi kommentaaridesse. Lisaks võib helistada ka Jürgenile (5653591) või Paulale (5218572).

Et teaksime toiduga arvestada, siis tulijatel palume ennast kirja panna blogi kommentaarides!

TALGULISED:

1. Jürgen

2. Triin

3. Keily
4. Artur
5. Kelli
6. Kairi
7. Gaša
8. Pihla
9. Olivia
10. Evelina
11. Linda
12. Kristinka
13. Kristiin

Näeme juba peagi!

Järgmisel hommikul ootusärevalt keedetud moosi purgi avamine

Posted In moositalgud | talgud

Harivesiliku ühistalgud Otepääl

TYLKROctober 05, 20166 Comments on Harivesiliku ühistalgud Otepääl

Pildiklõpsud Mirjamilt.

Marssisin vette, seljas üle rindkere ulatavad kummikud. Jõudsin sikutada paari mahaniidetud hundinuia, visata eemale kaldale mudased juurikad. Vesi jalge ümber muutus häguseks. Kummardamiskaugusel oli vesi siiski karjamaatiigi kohta veel võrdlemisi selge. Seal ujus mulle vastu keegi tegelane, jõllitas mulle otsa ega pilgutanud silmagi. Kas see oligi harivesilik? Alguses vaatasin, et väike kala on lompi ära eksinud. Midagi oli aga valesti. Järgmine emotsioon oli, et ta on sisalik. Tal olid jalad. Tahtsin teda peo peale püüda, kuid seepeale ujus too 3 cm pikkune olend tosina sendimeetri jagu sügavamale. Sealt sain temaga veel tõtt vaadata. Küllap ta üks salamanderlikult kavala pilguga harivesilik oli.

Enne minu saabumist oli suur töö juba ära tehtud. Kaks ja pool tiiki puhastatud. Neis õnnestus talgulistel näha mügrit. Lausa kaht erinevat isendit. Üks oli istunud tükk aega rondi peal kössis ning lasknud ennast imetleda.

Pühapäev kujunes ekskursioonipäevaks. Tutvusime kohalike vaatamisväärsustega: nii mitteametlike kui ametlikega. Viimastest tegime tutvust Harimäe torniga ning mururohelise Kuutsemäega. Mõlemast tornist avanes idülliline vaade sügiseselt värvilapilistele metsakuplitele.

Keily

—

Põhjakonna ei ole siin mail juba iidsetest aegadest nähtud. See-eest võib mõnede väiksemate veekogude juures kohata põhja-harivesilikku. Oma müütilisest eelkäijast kordades väiksem kahepaikne ei ole pooltki nii kõhedusttekitav, kuigi näeb kehaehituselt üsna draakoni moodi välja ning temaga kohtumine ei tekita hirmuvärinaid, vaid paneb pigem silmad elevusest särama.

Et see paljudes maades ohustatud liik meie aladelt ei kaoks, vajab kuni 18 cm pikkuseks kasvav haruldane kahepaikne sobivaid sigimistiike, kus liigile iseloomulik pulmamäng maha pidada ja kuhu hiljem munad muneda. Selliseid veekogusid oli varemalt pea iga Lõuna-Eesti talu juures mitu tükki. Nüüdseks on aga paljud neist endistest saunatiikidest, linaleoaukudest ja loomade joogikohtadest kinni kasvanud või sootuks kuivanud. Seetõttu on ka harivesilikul üha vähem kohtasid, kus järglasi ilmale tuua ja toituda.

Lisaks on väga keskkonnatundliku harivesiliku elu keeruliseks teinud intensiivne metsa- ja põllumajandus, paljudesse veekogudesse lastud kalad ning maaparandusega suurte alade kuivendamine. Asja ei tee sugugi lihtsamaks asjaolu, et harivesiliku asurkond on kõige elujõulisem, kui on võimalik asustada mitmeid üksteise lähedal paiknevaid veekogusid. Kui alles jääb ainult üksik lomp, sõltub kogu asurkonna saatus sellest ja kui lombiga midagi juhtub, hävib kogu asurkond.

Oktoobri keskel on tublidel talgulistel võimalus suruda jala otsa kummikud, haarata kätte võsalõikajad ja kiinid ning mõned Otepää kanti jäävad ja kinni kasvama hakanud tiigid võsast ning hundinuiadest puhastada ja harivesiliku tulevik seeläbi helgemaks muuta. Lisaks põõsas ragistamisele ja mudas müttamisele ootab kindlasti ees tubli annus kaunist loodust, ports piltilusaid vaateid, hunnik uusi teadmisi. Tööpäeva lõpus ei ole pääsu ka meelt ning keha kosutavast saunast.

Ööbimine Otepää Looduskeskuses.

Talgud toimuvad 14. – 16. oktoobril. Ringist saame talgutele saata 6 inimest. Et end kirja panna, kirjuta kommentaaridesse oma nimi ning jäta endast maha jälg, mille kaudu Sinuga kontakteeruda. Kes ees see sees!

Osalemine, transport ja söök on tasuta!

Üritus toimub koostöös: ELF, Sorex, EMÜ Keskkonnakaitse Üliõpilaste Selts ja TÜLKR.

Ürituse Facebookis leiab Sorexi lehelt.

Osalejad:
1) Sulev
2) Mirjam
3)
4) Mihkel
5)
6)

Posted In talgud

ELFi Soomaa metsisetalgud

TYLKRJune 12, 2016

Ringi liikmed lõid kaasa 11.–12. juunil Eestimaa Looduse Fondi korraldatud Soomaa metsisetalgutel. Hoolimata laupäevasest lausvihmast kogunesime õhtuks Kõpu mõisa juurde. Tutvusime juba leitud sulgede, munade ja junnidega. Andres Kalamees andis meile ülevaate metsisest, aga ka tedrest ja laanepüüst.

Lootes päikesepaistelisele hommikule jagasime õhtul inimeste vahel alad, kes millist metsalappi läbi seirama läheb. „Loendust tehakse vaid kuiva ilmaga, et vältida õrnas eas tibude häirimist ohtlikes ilmaoludes (vihmaga liikvele aetud tibud võivad külmetuda ja hukkuda).“ (ELF) Juba hommikul vara säras päike taevas ning saime kohe pärast hommikusööki teele asuda.

Metsas märkisime üles nii linnud, keda kohtasime, kui ka korjasime kaasa maas lebavaid männiokkasest ja taimsemast materjalist junne. Kel on treenitud ja terav kõrv võib lindudel vahet teha ka tiivavehkimisheli järgi: metsis tõuseb lendu mürinaga, teder robinaga ning laanepüü vurinaga. Oluline oli tähelepanu pöörata ka vihtluskohtadele (sümmeetriliselt ümmargused augud liivas, kus metsis sulestikku puhastab), karu- ja metssea väljaheidetele, mustika kasvukohtadele ja muule, mis näis oluline või huvitav. Näiteks Robini teele jäi seitsmeharuline põdrsarv.

Jürgenil õnnestus kohata metsise kana 3-4 tibuga. Kusjuures emalinnul oli ilmselt küljes saatja. Kellil õnnestus samuti kohata üht metsisetibu.

Jäin seisma ühte kohta, ei teagi miks. Puhkasin natuke, suurt midagi ei mõelnud. Natuke aega olen, järsku hakkab läheduses keegi krabistama. Mõne meetri kaugusel vudib üks väike tibu minust kaugemale turvalisemasse kohta. Ju oli ülejäänud pere juba ammu jalga lasknud ja tema üksi ootas seal lehtede varjus, millal oht mööda läheb. Eks ta vaatas, et mina pole tükk aega liigutanud ja proovis igaks juhuks ise minust ikka kaugemale saada.

Kelli

Talgupäevad möödusid, nagu ikka, väga meeleolukalt ja igaüks leidis meelehead, mida kogemuste näol kaasa võtta.

Posted In talgud