Hommikul ilmusid ringilised ulja ilmega silmis maalilises ilmastikus maailmast veeilma ilma ilmatu ilmaimeta, ilmaski uskumata, et asuvad veele ilmaaegu.
Kaardistasime kaldad ja kaid, ka kaunid kaasikud, kes sai.
Seiklused erinesid paatkonniti – külastati laeva Lonnit, käidi kanuuga kummuli, vabastati võrkudest linde, sukelduti sinistesse sügavustesse, puude vahel silkas mingi mink (teda nähti ainult silmapilk). Lained laksusid ja mängiti suupilli ja loodi uusi regilaule ehk lauldi ka vanu.
Peipsi põhja jäi ringilistest kaladele tee kruus, kuid mitte kruusast teed. Tee, mis teed…
Selge see, et vees pole tähtis, mis taga, mis ees, kuid kui taga ja ees on sõbrad ei ole tähti tarvis taamalt taevast otsida.

Lõkkele jõudsid kõik, kes kuivemalt, kes vähem.
Hernesuppi sõid kõik, kes rohkem, kes vähem.
Laulda said kõik, kes valjemalt, kes vähem.

Aitäh kõigile ringilistele, ilma teieta poleks sel hooajal hoogu olnud!

Täname Laurit ja Tädi Ruthi kanuude ning pererahvast kauni laagriplatsi eest!

Emma kaamera pildid
Kaarupi kaamera pildid