Septembri lõpus toimus järjekorras 14. Matsalu loodusfilmide festival, kus esitleti mitmeid erakordseid linateoseid. Meil on erakordne võimalus neist kaks juba sel neljapäeval, 3. novembril paljude huvilisteni tuua.

Kõnealusteks dokumentaalfilmideks on Saksamaal valminud “Chiemsee – Baieri meri”, mis võitis parima operaatoritöö auhinna, ning Austria päritolu “Kaelkirjak – kõrgelt ja isiklikult” – parim režii. Mõlemad said vastava auhinna looduse kategoorias.

Lisaks on võimalus näha Ringi loodusfotokonkursi parimaid töid ning sõna sekka öelda publiku lemmiku valimisel. Filmide vahel saab ka midagi hamba alla ja sooja jooki selle alla loputamiseks. 

Lõpetuseks premeeritakse parimate fotode autoreid vääriliste auhindadega ning valatakse üle lõputute ovatsioonide, millega on tagatud vähemalt 15 sekundit kuulsust.

I koht “Woodwardia ja psylla” – Mirjam Grosberg Liisa Kübarsepa preparaadi sain valgusmikroskoobi alla ning kogemata tuli välja selline keha õhulõhede vahelt (arvatavasti psylla), seda ei osanud kohe üldse oodata ning see inspireeris nii väga, et sai tema kehast kunsti tehtud.

„Kõige üllatavam pilt. Mikroskoobi suurendus teeb nähtamatu nähtavaks. Ka kompositsiooniliselt tasakaalus, igati dekoratiivne ja kunstiliselt heal tasemel.“
Ingmar Muusikus

„Nõus – kehasid leidub kohtades, kus neid pole vähimatki lootust leida! Oleks soovinud näha pisut rohkem lehelabürinti ja vähem sinna “eksinud” keha.“
Arne Ader

„Lehekirbu keha, näiliselt ebamaiste mustrite embuses kutsub vaatama. Kõik, mis väike ja nõuab süvenemist, möödub meist kergesti. See on igati tervitatav, kui seninägematu jäädvustatult meile vaatamiseks tuuakse.“
Karl Ander Adami

„Maailm, mida silm ei seleta, kuid mis on olemas ning kus on samuti kehad! Väga graafiline. Põnev ja omapärane. PS. Punane mõõtjoon võiks olla must. Hetkel hakkab domineerima.“
Egon Erkmann

„Mikroskoobi abil fotograafeerimine on äärmiselt tervitatav. Kuivõrd tavapärasel loodusfotokonkursil ma seda fotot ei hindaks, sest kellegi või millegi mikroskoobi all viimine on selgelt tema elutegevuse mõjutamine, siis praegune fotokonkurss selliseid piiranguid ei seadnud. Huvitav on näha midagi väikest suurelt, eriti veel siis, kui moodustuvad ka põnev muster ja rütm.“
Sven Zacek

II koht “Jahiturism täies hoos” – Juhan Heinmaa Kui härrad ciaod ja bonjourid ja kes teab kõik on oma automaadid tühjaks lasknud, leiab metsa alt hingetuid kehi – ilmselt külmkapid pole rohkem kaasa lubanud võtta, aga jahikirg on ürgne värk. Valgepõsk-lagle Branta leucopsis (https://www.riigiteataja.ee/akt/765393) [ III kaitsekategooria loomaliigid, kelle isendi surmamine väljaspool liigi kaitseks piiritletud ala on lubatud. ]

„Foto peegeldab mitmel tasandil kurbi noote. Kas teha lõpp elule lihtsalt seepärast, et selleks on tuju või selleks, et toita end, enda peret ja kogukonda? Lauskõmmutamine, mille järel langeb hingesid taevast pea sama palju kui vihma novembris, on totter. Jätta jahisaak maha vedelema, on veelgi totram ja ühtlasi ka solvang. Samas, saavad langenud kehast vaatamata kõigele, osa paljud teised kehad. Foto autor on tabanud langenud keha, teiste kehade jõuallika, väärikas, sügiseses võtmes.“
Karl Ander Adami

„Nii see on, et elutus kehas puudub sära ja rõõm. Üks lagle kõduneb sügiseses lehesajus ja selle põhjuseks pole mitte niivõrd härrad ciaod ja bonjourid, vaid eestlasest jahikorraldaja, kellele raha tähtsam kui elurõõm. Lisapunkt selle eest, et linnujahi teema on tänases Eestis parajasti tulipunktis.“
Arne Ader

„Terava ühiskonnakriitilise sisuga pilt, traagiline pildilugu. Tavaliselt on säärased kaadrid räigelt koledad ja verised, siin on selles kurvas vaates omamoodi esteetiline ilugi.
  Kollased kaselehed ja laglelt pudenenud valged suled, mis meenutavad lund, sulanduvad ühtseks tervikuks, kaduvaks iluks, mis näitab elu paratamatut hääbumist.
  See keha, olgugi, et inimese vägivaldse sekkumise tõttu, saab samamoodi mullaks, nagu puulehed, rohulibled, teda tulistanud jahimees ja kõik muu. Sügava ja elulise sisuga foto.“
Ingmar Muusikus

III koht “Poilase elu” – Kristiina Taits

„Mind võlub foto lihtsus. Ja poilane, kes on fotolt “ära minemas” mööda rohuliblepurret, Taustavärvide suvisusse murrab sisse (või hoopis välja) punane putukas. Lihtsuse kontrast.“
Egon Erkmann

„Ilmselt on selle võtte juures abiks olnud ka assistent või siis on fotograaf ühe käega pildistanud ja teisega rohuliblet hoidnud, aga sellegipoolest on tabatud mõnus suvine hetk.“
Sven Zacek

Publiku lemmik “Ürgmehe kutsung” – Sigrid Kuuse

„Valisin selle pildi võitjaks, kuna jäi silma pildil olev puhtus ja kargus. Keha on kujutatud oma kõige loomulikumas ja puhtamas olekus – alasti. Samuti annavad päike ja veekogu peal olev udu taustale väärtust juurde.“

Heleni Lemmik Kristin Pille „Kodukiskja“, „2 valget käppa“, „Samm-sammult“, “Sisemine ilu”

Sisemine ilu – Kristin Pille 
„Üllatav on näha loodusfotode seas inimkeha – mitte inimest subjektina looduses, vaid iseseisva objektina. See foto murrab harjumust, et loodus on väljaspool inimest. Inimene ise on looduse ime. Samuti pole foto pelk foto inimesest, vaid omapärane on ka pildile jäädvustatu – lakoonilisus, ebasümmeetriline sümmeetria, karvadest moodustuv graafiline kujund, mida kõike hoiab koos foto monokroomsus.“
(Egon Erkmann)

Pöial-Liiside hirm – Marie Laanisto
„Tegemist mõnusa peitepildiga, kus vesiroosilehtede vahele jääv konn jätab tõesti mulje nagu varitseks kedagi.“
Hans Markus Antson

„Väga vahva pilt ja selle erilisust esimese korraga ma näiteks tähele ei pannudki. Pealkiri annab pildile väga palju juurde ning on väikse huumoriga, millest igaüks peaks aru saama.“
Brit Maria Tael

Uppuv keha – Anu Sihv
Foto koos pealkirjaga kannab meeleolu suurepäraselt edasi. Kuuski ehtiv kohev lumi tekitab tunde, et sinna sisse võiks uppuda. Omast kogemusest tean, et sellisesse paksu lumme võib tõesti sisse vajuda ja ilma räätsadeta on võimatu edasi liikuda. Foto tekitas mõnusa äratundmisrõõmu!“
Hans Markus Antson

„Pole võimalik, et keha on, aga valu ei ole“ – Mari-Liis Hindre
„Veidi lohakas nii kadreeringult kui ka järelviimistluselt, kuid sellegi poolest põnev hetk.“
Sven Zacek

Loomade farm – Nils Joonas Kristjan Saar
Fotona ehk natuke tavapärane motiiv (uus elu varemeis), kuid hetkena ikkagi haarav. Loomulik valgus loob sügavuse; kihid, mida tehislikkus ja loodus vaheldumisi jagavad. Foto võitis  tähelepanu tänud allkirjale: loomade farm või „Loomade farm”? Tähenduslik nime ja vormi kooslus.“
Egon Erkmann

Taevane keha – Märt Kose
„Kaunis, öine foto, milles peidus nii palju. Langevad taevased kehad, Linnutee galaktika, pilved liikumises, tähed ja puud mis kõik omal kohal. Lisaks taustal inimloodu peegeldus – valgusreostus. Tegu pole tühja öise fotoga, vaid fotos on elu, ka elutute kehade puhul.“
Karl Ander Adami

Taevased kehad – Märt Kose
„Hea alternatiiv maistele kehadele. Hästi mõnusalt mitmekihiline kaader, mis koosneks justkui kolmest erinevast pildist.
  1 kiht – puud ja udu, 2 kiht loojangutaevas ja pilved, 3 kiht tähistaevas, mille boonuseks on 4-5 langevat “tähte”.“
Ingmar Muusikus

„Väga hästi on pildile püütud augustikuised tähesajud. Seal pole mitte üks, vaid
lausa mitu langevat tähte ning väga meeldib tagataustal päikese hele kuma.“
Brit Maria Tael

Rabandus – Laura-Helena Sepp
„Kehade üheks erakordseks omaduseks on valgusejanu ja see pole iseloomulik mitte ainult jaanimardikatele.
Uurisin hoolega, kas pildil kujutatud keha-fotograaf liigub valguse suunas või valgusest eemale. Kui oleks liikunud valguse suunas, siis oleks see pildilugu olnud minu jaoks esikoha vääriline.“
Arne Ader

Õhtune vaikelu sokkidega – Jürgen Karvak
„Minu jaoks on sel fotol rohkem kui üks keha: sokipaar, lõke ja meesterahva kuju. Lisaks veel see sombune ja niiske õhtu. Kõik need tegurid mängivad rolli selle loo jutustamises ja moodustavad terviku.“
Hans Markus Antson

—

Haara kaamera, sest taas on tulemas loodusfotokonkurss! Püüa kaadrisse oma lemmikvormid, silmapaistvad kehad ja vallatud kurvid.

See keha, mille sees me elame, on meile tuttav võib-olla isegi kauem kui sünnist saati. Kehad on ka teistel loomadel. Mõlemal võimaldab see elus püsida, võimaldab sooritada hämmastavaid liikumisi ja positsioone. Matemaatikatunnis õppisime joonestama erinevaid geomeetrilisi kehasid – kuigi nad pole elus, olid nad ikkagi kehad. Kehasid võime leida puu seest või vee alt, erinevate pindade küljest. Taim ja vesigi erinevates vormides on samuti kehad.

Kehade visuaalsed vormid on hämmastavad. Tooge esile kehade ilu ja elu!

Fotod palume saata hiljemalt 24. oktoobriks kell 23.59 meiliaadressile: keily.tammaru@gmail.com.

Selgunud on “Kuhu kiire?” parimad tööd. Kokku osales 20 inimest ning pilte saabus 52. Žüriisse kuulusid Remo Savisaar, Urmas Tartes, Jaanus Järva, Urmet Pilt, Liisa-Lota Kaivo ning Hendrik Proosa.


Esikoha saavutas ja oli ühtlasi ka publiku lemmik Hans Markus Antson “Hetke nautimas”

Liisa-Lota Kaivo: “Ilmaruum on nii suur, et meie rööprähklemine siin planeedil Maa tundub imepisike ja tähtsusetu. See lõõgastab – meist ei sõltugi ehk nii palju, kui kipume endale omistama. Virmalisi tekitav osakeste voog liigub ulmelise kiirusega, huvitav, kaugele ta jõuab? “

Remo Savisaar: “Enamasti on virmaliste ajal fotograafil tuli takus ning ega kohapeal aega n-ö. maha ei võta. Tuleb ju proovida kiirelt erinevaid kompositsioone ja ka päikesetuule aktiivsus on koguaeg muutumises. Kunagi ei tea, millal on käes nüüd see värvidemängu tipp ja kaua see kesta võib. Seda aga ükski virmalistekütt kivil istudes maha magada ei taha 😉 Usun, et ka siinsel pildil on lugu just selline, et fotograaf sebis kivi ja kaamera vahet, kuni pildid sellest motiivist tehtud said. Kõrvalvaataja jaoks pilt aga toimib. Fotograaf on näinud vaeva ning pildi korralikult läbi mõelnud ja nähtu ära realiseerinud. Kompositsioon on paigas ning pildil on oma lugu. Selle pildi puhul meenub mulle endale ka see 16.veebruari õhtu, justkui oleksin ise seal viibinud.”

Urmas Tartes: “Mõnus vastandamine igavikulise vaatemängu, seda rahulikult nautiva inimese ja kauguses ähvardava valgusreostusega.”

Teise koha saavutas Jürgen Karvak “Tee, võrkkiik ja jõevulin – kiiret pole kuhugi”

Urmas Tartes: “Veevulina jaoks tuleb aega võtta ja pildil kujutatu tundub mõnus!”

Kolmanda koha saavutas Riin Riiberg “Kuhu tormad, mõtles jänes”

Hendrik Proosa: “Läheb teemasse ja meeldib see, et foto on justkui vastupidisest vaatevinklist: enamasti vaatleb inimene looma, siin loom inimest.”

Urmas Tartes: “Veidi huumorit ja tõsine sisu. Eriline tabamus.”


Lõppvooru jõudnud töödega saab tutvuda SIIN.

Suured tänud neile, kes saatsid oma pilte ning osalesid ka loodusfilmiõhtul!

Esikolmik

Soovime veel tänada meie toetajaid ja sponsoreid Tartu loodusmaja, Varrakut, Pop sporti, Photopointi, ajakirja Positiiv, KIKi, žüriiliikmeid ning kõiki teisi abilisi.

———————————————————————————————————

Tähelepanu, tähelepanu!

2014.aasta võidufoto

Kätte on jõudnud järjekordne fotokonkurss. Võta aeg maha, haara kätte pildistamisaparaat ning mine õue, ergasta oma kunstimeeli ja avasta enda ümbrust. Sel aastal ootame tabamusi teemal “Kuhu kiire?”.

Keskkonnainvesteeringute Keskus
Tartu Loodusmajap

Fotoajakiri Positiiv
Kirjastus Varrak 
Photopoint

Popsport!

Klõpsutamiseni!

Kõvemad kinokülastajad on  filmi näinud juba eelmise aasta PÖFFil. Aga ega topelt ei kärise.

Fb armastajatele link

Üritus toimub ikka Lille 10 algusega kell 19.00

on hea meel teatada, et üle pika aja on päike jälle jõudnud 1 aasta oma surmale lähemale särades ikka nii kaunilt nagu eelminegi aasta. Nagu nupukamad juba aru said on selle-aastase loodusfotokonkurssi teemaks “Kaunis surm“, niiet pühkige kõiksugu pildiaparaadid tolmust puhtaks ning minge loodusesse asjade hääbumise ilu jäävustama. 

Fotode saatmise tähtaeg sulgub 12.oktoobril 23:59. Ühelt autorilt ootame kuni 5 fotot, mille pikema külje pikkus ei tohiks jääda alla 2000 pikslipoisi. Fotod palun saata Meritile (meriteensoo@gmail.com). Lõpliku valiku teeb auväärt žürii loodusfilmiõhtu käigus kus parimad saavad ka väärilise tasu.

25 parimat tööd tulevad eksponeerimisele loodusfilmiõhtul 15. oktoobril Tartu Loodusmajas(Lille 10) algusega kell 19.00, kus saame näha Joosep Matjusi filmi “Kajaka teoreem”. 

http://vimeo.com/61867493 

Et õhtu liiga melanhoolseks ei kisuks on olemas ka snäkilaud mis teeb ka kõige mõruma meele õnnelikuks 🙂

Objektiivid ette ning hetki püüdma!

Robin