x
On jälle aeg, et pidulikult välja kuulutada Ringi fotokonkurss!
Rahvalemmik 2017 – Anna-Grete Rebane “Roheline jalajälg” |
Võidufoto 2017 – Aldo Rääbis “Indiviid” |
x
On jälle aeg, et pidulikult välja kuulutada Ringi fotokonkurss!
Rahvalemmik 2017 – Anna-Grete Rebane “Roheline jalajälg” |
Võidufoto 2017 – Aldo Rääbis “Indiviid” |
Lõppenud on selle aastane fotokonkurss, mille teemaks oli “Pole rohkem”. Kutsusime üles jäädvustama ja tabama valukohti, kus loodusel Pole enam Rohkem anda või miks mitte, märgata hoopis vabanemist millestki, mida õnneks Rohkem Pole. Osalejatel oli vaba voli teemat ise tõlgendada.
Konkursile laekus kokku 61 fotot! Auhinnalisi kohti oli neli – kolm žüriilemmikut ja üks rahvalemmik. Žürii koosseisus olid loodusfotograaf Hans Markus Antson, kunstnik Kalev Vapper ja Tartu Ülikooli vabade kunstide professor kunstnik Peeter Laurits.
Esimese koha sai Aldo Rääbise “Indiviid”: “Kui kliima veel soojeneb, siis varsti pole lund ega ilusaid lumehelbeid.” Pildistatud Tartus 3. märtsil 2010.
Aldo Rääbis “Indiviid” |
Teise koha sai Piia-Liisa Kolli “Ei ole kätes jõudu, ei ole jalgadeski”. Pildistatud Tartus Raadi pargis 30. oktoobril 2017.
![]() |
Piia-Liisa Koll “Ei ole kätes jõudu, ei ole jalgadeski” |
Kolmanda koha sai Ringi presidendi Laura Tammiste “Süda on alles, maja rohkem pole”: “Metsavahi maja ahjusuudmega korsten kõrgub koos kunagise taluaia õunapuudega keset paksu metsa ning on justkui mälestusmärgiks kunagistele elanikele.” Pildistatud juunis Röamäel 2016.
![]() |
Laura Tammiste “Süda on alles, maja rohkem pole” |
Rahvalemmikuks krooniti Anna-Grete Rebase “Roheline jalajälg”: “Maailma pärast südant valutada, nutta või naerda, pole rohkem enam jaksu – pilt räägib enda eest!” Pildistatud Palupõhjas.
Anna-Grete Rebane “Roheline jalajälg” |
Fotokonkursi 25 parimat tööd on üleval näitusena Tartu Loodusmajas. Lisaks võitjatele on nende fotode autoriteks: Kairi kiik, Hans Vellama, Marie Laanisto, Egle Truska, Linda Rusalepp, Iris Reinula, Kristi Källo, Kertu Liis Krigul, Lea Lopp, Kadri Prants, Kairi kiik, Jürgen Karvak, Marie Laanisto, Kristo Ets, Linda Pall.
Kuulutati välja Loodusfotokonkursi 2016 “KEHA” võitjad. Lähemalt saab lugeda siit.
![]() |
“Woodwardia ja psylla” – Mirjam Grosberg |
—
Kohtume!
„Kõige üllatavam pilt. Mikroskoobi suurendus teeb nähtamatu nähtavaks. Ka kompositsiooniliselt tasakaalus, igati dekoratiivne ja kunstiliselt heal tasemel.“
Ingmar Muusikus
„Nõus – kehasid leidub kohtades, kus neid pole vähimatki lootust leida! Oleks soovinud näha pisut rohkem lehelabürinti ja vähem sinna “eksinud” keha.“
Arne Ader
„Lehekirbu keha, näiliselt ebamaiste mustrite embuses kutsub vaatama. Kõik, mis väike ja nõuab süvenemist, möödub meist kergesti. See on igati tervitatav, kui seninägematu jäädvustatult meile vaatamiseks tuuakse.“
Karl Ander Adami
„Maailm, mida silm ei seleta, kuid mis on olemas ning kus on samuti kehad! Väga graafiline. Põnev ja omapärane. PS. Punane mõõtjoon võiks olla must. Hetkel hakkab domineerima.“
Egon Erkmann
„Mikroskoobi abil fotograafeerimine on äärmiselt tervitatav. Kuivõrd tavapärasel loodusfotokonkursil ma seda fotot ei hindaks, sest kellegi või millegi mikroskoobi all viimine on selgelt tema elutegevuse mõjutamine, siis praegune fotokonkurss selliseid piiranguid ei seadnud. Huvitav on näha midagi väikest suurelt, eriti veel siis, kui moodustuvad ka põnev muster ja rütm.“
Sven Zacek
„Foto peegeldab mitmel tasandil kurbi noote. Kas teha lõpp elule lihtsalt seepärast, et selleks on tuju või selleks, et toita end, enda peret ja kogukonda? Lauskõmmutamine, mille järel langeb hingesid taevast pea sama palju kui vihma novembris, on totter. Jätta jahisaak maha vedelema, on veelgi totram ja ühtlasi ka solvang. Samas, saavad langenud kehast vaatamata kõigele, osa paljud teised kehad. Foto autor on tabanud langenud keha, teiste kehade jõuallika, väärikas, sügiseses võtmes.“
Karl Ander Adami
„Nii see on, et elutus kehas puudub sära ja rõõm. Üks lagle kõduneb sügiseses lehesajus ja selle põhjuseks pole mitte niivõrd härrad ciaod ja bonjourid, vaid eestlasest jahikorraldaja, kellele raha tähtsam kui elurõõm. Lisapunkt selle eest, et linnujahi teema on tänases Eestis parajasti tulipunktis.“
Arne Ader
„Terava ühiskonnakriitilise sisuga pilt, traagiline pildilugu. Tavaliselt on säärased kaadrid räigelt koledad ja verised, siin on selles kurvas vaates omamoodi esteetiline ilugi.
Kollased kaselehed ja laglelt pudenenud valged suled, mis meenutavad lund, sulanduvad ühtseks tervikuks, kaduvaks iluks, mis näitab elu paratamatut hääbumist.
See keha, olgugi, et inimese vägivaldse sekkumise tõttu, saab samamoodi mullaks, nagu puulehed, rohulibled, teda tulistanud jahimees ja kõik muu. Sügava ja elulise sisuga foto.“
Ingmar Muusikus
III koht “Poilase elu” – Kristiina Taits |
„Mind võlub foto lihtsus. Ja poilane, kes on fotolt “ära minemas” mööda rohuliblepurret, Taustavärvide suvisusse murrab sisse (või hoopis välja) punane putukas. Lihtsuse kontrast.“
Egon Erkmann
„Ilmselt on selle võtte juures abiks olnud ka assistent või siis on fotograaf ühe käega pildistanud ja teisega rohuliblet hoidnud, aga sellegipoolest on tabatud mõnus suvine hetk.“
Sven Zacek
![]() |
Publiku lemmik “Ürgmehe kutsung” – Sigrid Kuuse |
„Valisin selle pildi võitjaks, kuna jäi silma pildil olev puhtus ja kargus. Keha on kujutatud oma kõige loomulikumas ja puhtamas olekus – alasti. Samuti annavad päike ja veekogu peal olev udu taustale väärtust juurde.“
![]() |
Heleni Lemmik Kristin Pille „Kodukiskja“, „2 valget käppa“, „Samm-sammult“, “Sisemine ilu” |
Sisemine ilu – Kristin Pille
„Üllatav on näha loodusfotode seas inimkeha – mitte inimest subjektina looduses, vaid iseseisva objektina. See foto murrab harjumust, et loodus on väljaspool inimest. Inimene ise on looduse ime. Samuti pole foto pelk foto inimesest, vaid omapärane on ka pildile jäädvustatu – lakoonilisus, ebasümmeetriline sümmeetria, karvadest moodustuv graafiline kujund, mida kõike hoiab koos foto monokroomsus.“
(Egon Erkmann)
Pöial-Liiside hirm – Marie Laanisto
„Tegemist mõnusa peitepildiga, kus vesiroosilehtede vahele jääv konn jätab tõesti mulje nagu varitseks kedagi.“
Hans Markus Antson
„Väga vahva pilt ja selle erilisust esimese korraga ma näiteks tähele ei pannudki. Pealkiri annab pildile väga palju juurde ning on väikse huumoriga, millest igaüks peaks aru saama.“
Brit Maria Tael
Uppuv keha – Anu Sihv
Foto koos pealkirjaga kannab meeleolu suurepäraselt edasi. Kuuski ehtiv kohev lumi tekitab tunde, et sinna sisse võiks uppuda. Omast kogemusest tean, et sellisesse paksu lumme võib tõesti sisse vajuda ja ilma räätsadeta on võimatu edasi liikuda. Foto tekitas mõnusa äratundmisrõõmu!“
Hans Markus Antson
„Pole võimalik, et keha on, aga valu ei ole“ – Mari-Liis Hindre
„Veidi lohakas nii kadreeringult kui ka järelviimistluselt, kuid sellegi poolest põnev hetk.“
Sven Zacek
Loomade farm – Nils Joonas Kristjan Saar
Fotona ehk natuke tavapärane motiiv (uus elu varemeis), kuid hetkena ikkagi haarav. Loomulik valgus loob sügavuse; kihid, mida tehislikkus ja loodus vaheldumisi jagavad. Foto võitis tähelepanu tänud allkirjale: loomade farm või „Loomade farm”? Tähenduslik nime ja vormi kooslus.“
Egon Erkmann
Taevane keha – Märt Kose
„Kaunis, öine foto, milles peidus nii palju. Langevad taevased kehad, Linnutee galaktika, pilved liikumises, tähed ja puud mis kõik omal kohal. Lisaks taustal inimloodu peegeldus – valgusreostus. Tegu pole tühja öise fotoga, vaid fotos on elu, ka elutute kehade puhul.“
Karl Ander Adami
Taevased kehad – Märt Kose
„Hea alternatiiv maistele kehadele. Hästi mõnusalt mitmekihiline kaader, mis koosneks justkui kolmest erinevast pildist.
1 kiht – puud ja udu, 2 kiht loojangutaevas ja pilved, 3 kiht tähistaevas, mille boonuseks on 4-5 langevat “tähte”.“
Ingmar Muusikus
„Väga hästi on pildile püütud augustikuised tähesajud. Seal pole mitte üks, vaid
lausa mitu langevat tähte ning väga meeldib tagataustal päikese hele kuma.“
Brit Maria Tael
Rabandus – Laura-Helena Sepp
„Kehade üheks erakordseks omaduseks on valgusejanu ja see pole iseloomulik mitte ainult jaanimardikatele.
Uurisin hoolega, kas pildil kujutatud keha-fotograaf liigub valguse suunas või valgusest eemale. Kui oleks liikunud valguse suunas, siis oleks see pildilugu olnud minu jaoks esikoha vääriline.“
Arne Ader
Õhtune vaikelu sokkidega – Jürgen Karvak
„Minu jaoks on sel fotol rohkem kui üks keha: sokipaar, lõke ja meesterahva kuju. Lisaks veel see sombune ja niiske õhtu. Kõik need tegurid mängivad rolli selle loo jutustamises ja moodustavad terviku.“
Hans Markus Antson
—
Haara kaamera, sest taas on tulemas loodusfotokonkurss! Püüa kaadrisse oma lemmikvormid, silmapaistvad kehad ja vallatud kurvid.
Ootame fotosid teemal KEHA.
Palume fotod pealkirjastada ning soovi korral võib juurde kirjutada ka täiendava loo, millest foto räägib. Lisa ka foto tegemise koht ja aeg. Ühelt autorilt ootame kuni viit tööd ning foto pikema külje ulatus peab olema vähemalt 2000 pikslit.
![]() |
Hetke nautimas. Hans Markus Antson 2015. a konkursi “Kuhu kiire?” võidutöö ja publiku lemmik |
Žüriisse kuuluvad:
Arne Ader
Brit Maria Tael
Egon Erkmann
Hans-Markus Antson
Ingmar Muusikus
Karl Ander Adami
Sven Zacek
Parimatele auhinnad!
Täpsem info filmiõhtu kohta täpsustame hiljem!
Jooksvalt infot leiab ka Facebookist.
Üritust toetab KIK.
PS! Helen paneb välja ühele silmapaistvale tööle eriauhinna!
Liisa-Lota Kaivo: “Ilmaruum on nii suur, et meie rööprähklemine siin planeedil Maa tundub imepisike ja tähtsusetu. See lõõgastab – meist ei sõltugi ehk nii palju, kui kipume endale omistama. Virmalisi tekitav osakeste voog liigub ulmelise kiirusega, huvitav, kaugele ta jõuab? “
Remo Savisaar: “Enamasti on virmaliste ajal fotograafil tuli takus ning ega kohapeal aega n-ö. maha ei võta. Tuleb ju proovida kiirelt erinevaid kompositsioone ja ka päikesetuule aktiivsus on koguaeg muutumises. Kunagi ei tea, millal on käes nüüd see värvidemängu tipp ja kaua see kesta võib. Seda aga ükski virmalistekütt kivil istudes maha magada ei taha 😉 Usun, et ka siinsel pildil on lugu just selline, et fotograaf sebis kivi ja kaamera vahet, kuni pildid sellest motiivist tehtud said. Kõrvalvaataja jaoks pilt aga toimib. Fotograaf on näinud vaeva ning pildi korralikult läbi mõelnud ja nähtu ära realiseerinud. Kompositsioon on paigas ning pildil on oma lugu. Selle pildi puhul meenub mulle endale ka see 16.veebruari õhtu, justkui oleksin ise seal viibinud.”
Urmas Tartes: “Mõnus vastandamine igavikulise vaatemängu, seda rahulikult nautiva inimese ja kauguses ähvardava valgusreostusega.”
Teise koha saavutas Jürgen Karvak “Tee, võrkkiik ja jõevulin – kiiret pole kuhugi”
Urmas Tartes: “Veevulina jaoks tuleb aega võtta ja pildil kujutatu tundub mõnus!”
Kolmanda koha saavutas Riin Riiberg “Kuhu tormad, mõtles jänes”
Hendrik Proosa: “Läheb teemasse ja meeldib see, et foto on justkui vastupidisest vaatevinklist: enamasti vaatleb inimene looma, siin loom inimest.”
Urmas Tartes: “Veidi huumorit ja tõsine sisu. Eriline tabamus.”
Lõppvooru jõudnud töödega saab tutvuda SIIN.
Suured tänud neile, kes saatsid oma pilte ning osalesid ka loodusfilmiõhtul!
![]() |
Esikolmik |
Soovime veel tänada meie toetajaid ja sponsoreid Tartu loodusmaja, Varrakut, Pop sporti, Photopointi, ajakirja Positiiv, KIKi, žüriiliikmeid ning kõiki teisi abilisi.
———————————————————————————————————
Tähelepanu, tähelepanu!
2014.aasta võidufoto |
Kätte on jõudnud järjekordne fotokonkurss. Võta aeg maha, haara kätte pildistamisaparaat ning mine õue, ergasta oma kunstimeeli ja avasta enda ümbrust. Sel aastal ootame tabamusi teemal “Kuhu kiire?”.
Hei-hoo!
On aeg taas koguneda esmaspäeval, 24. novembril kell 19.00 aadressil Lille 10. Seekord on õhtu teemaks Mehhiko ja näitamisele tuleb Shaul Schwarzi dokumentaalfilm “Narkokultuur”. Film räägib Mehhiko probleemsest poolest läbi kahe väga vastandliku peategelase silmade: politseinik, kes üritab olukorda paremaks muuta ja narkokultuuri vastu võidelda ning laulja, kes läbi oma laulutemaatika populariseerib narkoäri. Pärast teravat ning mõtlemapanevat filmi vastab tekkinud küsimustele Mehhikost pärit Elizabeth Guerrero.
Filmi treiler: Narco Cultura
Teretere tülkri pere
Ukraina on pindala suuruselt 45. riik, rahvaarvult on ta 29. riik maailmas.
Ukraina iseseisvus 24. augustil 1991, peale 69 aastat Nõukogude liitu.
Ukrainas on leitud 132 liiki imetajaid ja 424 liiki linde
Ukrainal on maismaapiir 7 riigiga!
Ukraina rahvuslill on päevalill
Teema juhatab sisse humoorikas film “Everything is illuminated” mille peaosa on antud Frodole tänuks tema saavutuste eest Mordoris. (Klikka treilerit ka )
Peale filmi on jätkub vestlus Lena-ga, kes räägib Ukraina elust Nõukogude ajal ning hakkamasaamist peale iseseisvumist. Või tema enda sõnadega: I think that since movie touches upon the page of Ukrainian history (Jews and Holocaust) but also shows how the post-soviet culture in Ukraine looked like, I can probably explain a little bit about history (because people are generally aware of Jewish history in Germany and Poland etc, but not that much in Ukraine) – and explain a little how Ukrainian culture was developing in this post-soviet manner.
Üritus toimub ikka Loodusmajas (lille 10) 17. novembril algusega kell 19.00
Päevalilli ning sinist taevast!
Heia,
Sel esmaspäeval (10. nov) on ringi filmika teemaks eksootiline Jaapan, riik mis on maailmale andnud samuraid, sushi, judo, sudoku, geishad ja palju muud. Sel korral kaevume riigi linnakultuuri millesse juhatab meid sisse mängufilm Rent-A-Neko. Kõikidele küsimustele vastab kohapeal pesuehtne jaapanlane Momo Mizuma
Filmi treiler: kliki siia
Selgunud on loodusfotokonkursi “Kaunis surm” parimad tööd. Kokku oli sel aastal 31 osalejat 81 fotoga. Auväärt žüriisse kuulusid loodusfotograafid Aivar Sokk, Jaak Põder, Ingmar Muusikus, Remo Savisaar, Urmas Tartes, Urmet Pilt ja Emajõe Lodjaseltsist looduskaitseringi üks endistest presidentidest Liisa-Lota Kaivo.
Esikoha saavutas Jürgen Karvak fotoga “Ühepäevikute viimased lennud”.
Pildi kohta on öeldud järgmist:
Ingmar Muusikus: “Hea idee ja teostus, nagu hingede lahkumine. Kuigi nad on elus, on nende hapruses ja lühiajalisuses tunda surma lähedust.”
Jaak Põder: “Siin on teadmine, motiiv ja pilt. Siin pildil on surma motiiv kaunis, kui Sa vähegi ühepäevikuliste tegemisi tead. See on nendega lihtsalt nii loodud, et sellisel kujul on ühepäevikulistele surm inimeste mõistes väga dramaatiliselt sisse ehitatud ja autorile sügav kummardus, et ta nii kauni surma elusate modellidega edasi suutis anda.”
Remo Savisaar: “Ühepäevikuliste lend võib olla kaunis ja vaatemänguline. Välgu kasutamine hämaral ajal on muutnud ühepäevikulised justkui lendavateks ingliteks. Pildis on rütmi ja dünaamikat.”
Urmas Tartes: “Ühepäevikute “tormiline” elu (mis võib kesta küll enamgi, kui üks päev, eriti vastseiga arvestades) on klassikaline metafoor. Hea tabamus, tugeva mustvalge kontrastiga teostatud foto võimendab elu ja surma vastandamist tavakäsitluses.”
Aivar Sokk: “Ühepäevikud elavad vaid ühe päeva, selle jooksul peavad nad jõudma paarituda ja see on neile juba sündides sisse programmeeritud! Pilt haakub konkursi teemaga, tehniliselt huvitavalt lahendatud ja eristub tugevat teistest konkursi töödest.”
Urmet Pilt: “Sügava sisuga, fotograafiliselt kena kompositsiooniga teos. Autor on olnud teadlik ühepäevikuliste elutsüklist. Õhtul/öösel oma viimast üles-alla kuramaaži tehes nad lähevad…”
Teise koha saavutas Paula Solvak fotoga “Ärasöömise akrobaatika”.
Pildi kohta on öeldud järgmist:
Ingmar Muusikus: “Hea rütm ja liikumine, tõeline akrobaatika.”
Urmas Tartes: “See on lugu, kus hundid on söönud ja lambad terved. Ehk lehevaablaste ebaröövikud söövad (tapavad) hulgaliselt leherakke, kuid puule sellest häda ei teki ja kaunid putukad saavad samuti elada.
Kolmandale kohale tuli Sten-Oliver Salumaa fotoga “Jack, Rose ja naabrimees”.
Pildi kohta on öelnud järgmist:
Jaak Põder: “Langevad lehed väga surma ei esinda, sest see on puudele sisseehitatud käitumine, et talve eel lehed langevad, aga puud ärkavad kevadel jälle elule. Samas sügis kuidagi sümboliseerib lõppu ja pildina on see mõnusalt minimalistlik ja vesi annab surma motiivile justkui mingi lisamõtte juurde, ei ole lihtsalt minevad lehed, vaid ka uppumine.”
Publiku lemmikuks osutus Villem Voormansiku foto “Teine”.
Pildi kohta on öelnud järgmist:
Aivar Sokk: “Loomariigis ikka juhtub, et eluküünal kustub mingil põhjusel (nälg, haigused, vanadus või pakane). Siin on oskuslikult valgust ja tehnikat kasutatud!”
Lõppvooru jõudnud 25 fotoga saab tutvuda SIIN ja ka Vanemuise 46 koridori seinal.
Suur aitäh kõigile, kes osalesid fotokonkursil ja filmiõhtul!
——————————————————————————————————————————————————
Tere armas Ringi rahvas,