
Foto: Jaak Pärtel

Foto: Elisabet Jääger

Foto: Mari Remm

Foto: Elisabet Jääger

Foto: Elisabet Jääger

Foto: Jaak Pärtel

Foto: Jaak Pärtel
Tere lörts-jaanuarit, kallis Ring!
Peamine tekkinud küsimus seoses EKO organisatsioone tutvustava seminaripäevaga ongi, et kuidas see on võimalik, et sellist asja pole varem tehtud?? Kuidas see võimalik on, et bioloogia 3. kursuse tudengid ei tunne muid organisatsioone peale ELF-i? Kuidas see on võimalik, et keskkonnakaitsjate ja keskkonnakaitse tudengite kokkupuude on siiani olnud olematu?
Seminaripäev kulges kohalolijate õnnistuseks suurepäraselt – kuulajad ja esinejadki said palju targemaks, mõtlemisainet pikaks ajaks, kõik said kõhud kooki ja muud head paremat täis, muljetada sai ühe ja teisega. Kahju ainult, et kõik need, kellele Ökoloogikumi auditooriumis ka ruumi oleks olnud, sellest suurest ettevõtmisest ilma jäid.
Ürituse nelja sessiooni jooksul tutvustasid end Eestimaa Looduse Fond, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Keskkonnaõiguse Keskus, Päästame Eesti Metsad, Loomus ja lõpuks ka Ring ise.
ELF tutvustas end, rääkis rahvast kaasavast looduskaitsest, oma talgutest ning soovitas muuhulgas tutvuda järgnevate keskkondadega:
PKÜ, mis inimestesse nostalgiat ja teotahet süstis, rääkis pärandkoosluste maailmast, julgustas kasutama PlutoF Go-d ja kutsus rahvast juulis Puhtusse talgutele.
EOÜ rääkis sellest, et tegelikult on kogu loodus linnustikuga seotud ja vajab seega hoidmist. Kohe on algamas talvine aialinnuvaatlus (24.-26.01), kus kõik on oodatud osalema ja 31. märtsil tuleb juba linnade linnuvaatluspäev! Ja EOÜ-l on toimumas veel palju põnevat, lähemalt:
KÕK rääkis keskkonnaõiguse arenevast maailmast ja Eestist selles valguses. Milleks on vaja keskkonnaõigust või kuidas saab õigus toetada keskkonnakaitset? KÕK on ainus organisatsioon Eestis, kes võtab jooksvalt ja põhjalikult oma uudiskirjas kokku, mis Eesti keskkonnaõiguse maastikul toimub. Soovitame! Filmisoovitused: “Duty of care” ja “Dark waters”.
ERL rääkis sotsiokraatiast, radikaalsusest, võrgustikest (nt toiduvõrgustik), oma koostööst peaasjaga, eetikast ja paljust muust.
PEM oma värskusest rääkis sellest, et keskkonda võib kaitsta ükskõik kes. Kes iganes on mures, kes näeb seda lähedalt, mis toimub, kes tunneb, et see puutub temasse. PEM seletas lahti, kui vajalik on vahendajate olemasolu teadlaste ja poliitika vahel, teadlaste ja tavakodanike vahel. Räägiti ka pesitsusraadiost ja podcastidest, mida on tehtud ja mis on internetis leitavad ja kuulatavad.
Loomus rääkis, et nad ei võitle loomade heaolu eest masstootmisfarmides, vaid põhimõtteliselt masstootmise vastu. Arutati loomade kui ressursi nägemist ja et selle definitsiooni peaks üle vaatama. Loomadel on omaväärtus.
Kokkuvõtteks oli seminaripäev kõlav ood võrgustikele! Huvikaitse on nähtamatu (t)öö ja sidemed on need, mis siin igaüht aitavad. Sihid on kõrged ja nüüd, kus üks selline lävimislünk avastatud, tahaks seda sorti üritusi veel korraldada, juba veel laiemale publikule. Üks mõte on näiteks tutvustada keskkonnakaitse praktikutele, millega tudengid oma õppe ja uurimustööde raames tegelevad. Seega tegutsemist jagub:)
Suur aitäh kõigile esinejatele ja kuulajatele kohale tulemast ja kaasa mõtlemast! Aitäh Foodsharingule kõhtu täis ja põski punasena hoidmast! Aitäh mu kallis-kallis juhatus korraldamast hiidseminari suurima sulnidusega!
Helget meelt ja selget pilku!
Teie President & Võluvaim Valitsus
Seekordne kaartide meisterdamine oli eriti muhe ja töökas – saime valmis üle 100 kaardi! Õhtu algas veidi aeglaselt, sest nüüdseks on komme peole pool tundi hiljem saabuda juba laialdaselt levinud. Vaikselt hakkasime varajaste saabujatega meisterdusvahendite ja materjalide kasti läbi kaevama, ning loodi esimesed kunstiteosed. Õhtu sujudes sattusid päkapikud säärasesse hoogu, et sauna ei raatsinud keegi paar tundi puutuda. Lõpuks said ka esimesed leilid tehtud, ning Emajõele käidi ka Marti jooksmas.
Plaani päraselt pidid usinad käsitöölised enne keskööd kodus vastlapäeval teenitud linade vahele pugema, kuid aroomiõlileili keeristes ununes nii mõnigi kammitsev asjaolu. Lõpuks kui kõik kaunid, kaunimad ja mõned “see näeb huvitav välja” kaardid meisterdatud said, siis läksid lõbusad päkapikud kõik koos lauldes piparkoogimaale tagasi.
Ja nii lõppes seekord see muinasjutt – jätkuni!
Teie valitsus.
Möödunud neljapäeval saime selle aasta ringi tegevustele ümmarguse punkti panna särava ja maagilise jõulupeoga. Traditsioonilise jõuluvana, glögi ja piparkookide asemel oli pidulistele pakkuda tikuvõileibu, müstilisi pirukaid ning meie oma punasesse riietatud, Tormi Kalle, kes enda multitalentsusega täitis jõuluvana susse suurepäraselt.
Muinasjutuline Tartu Saksa Kultuuri Instituut pakkus kõigile kohalolijatele unustamatu ja meeleoluka õhtu, mida sisustasid vahvad õhtujuhid, meeleolukad tantsu- ja lauluminutid, spontaanne limbo (müts maha Jaagu painduvuse ees), kaasahaarav beerpongi turniir, vägagi hariv jõuluviktoriin ja ei saa mainimata jätta ka kõige koledama (loe: kaunima) jõulukampsuni võistlust. Kõikide eelnimetatute tegevuste parimad said ka väärilise autasu koos uhke 70% tõrvaseebiga! Kirss tordil (päriselt ka) oli õhtu lõpetamine SKI päkapikutornis, kus kõige suuremad abilised said oma emotsioone muljetada ja nautida suhkrumagusat torti.
Suur tänu EGEA, BÜS ja GÜS – loodetavasti pani see üritus tugeva aluse, et meie jõulupidu ei jääks viimaseks ühisürituseks!
Minge välja ja vaadake täiskuud
Võluvaim Valitsus
Hallooooo!!!
Kas sina oled valmis!? Kas sul on “Ole valmis!” äpp? Kas sul on kodus joogivee varu? Kuhu sa lähed, kui su enda kodus pole enam ohutu? Jnejnejne
28ndal novembril toimus naiskodukaitsjate Kadri Videri ja Reet Randeri eestvedamisel kriisivalmiduse seminar-töötuba, mille raames tutvustati kuulajatele põhjalikult Ole valmis! mobiiliäppi ja arutati läbi võimalikud käitumised kriisisituatsioonides. Pikemalt tuli juttu ka erinevatest varudest ja tarvikutest, mis võiksid kodus/autos/kotis olemas olla, et kriisiolukordadeks paremini valmis olla. Näiteks patareidega raadio, termotekk (mis pidi end sellesse mähkima peab?), taskunuga ja kondoom. Kui seminari alguses oli mobiiliäpp ainult kolmel inimesel, siis seminari lõpus oli neid juba kordades rohkem. Seekordne seminar innustas igaüht hiljem omaette või miks ka mitte seltskondliku tegevusena oma kriisivalmidusplaani läbi mõtlema. “Kõige tähtsam on see, et sul on plaan!” Kas sul on plaan? Nii et mõtlemist jagub küllaga veel seminarijärgseltki ja küll siis kriisis näeme, kes meist valmis on! Siin veel uudistamiseks ja jagamiseks seminari slaidid: https://tinyurl.com/3f6v3eze
Suur-suur tänu, Kadri ja Reet, mõtlemapanemast ja meiega kannatlik olemast! Aitäh osalejatele! Ja aitähh suussulavate rummikookide ja kaeraküpsiste eest, Minna&Linne!
Nüüd aga kõik kibekähku jõuluvanale kirja kirjutama, et oma (puldi)autod ikka kätte saada!
Head elevusealguseaega!
Teie Võluvaim Valitsus
Tasa, tasa jõulukellad juba kajavad – on aeg hakata sügise asemel mandariini-piparkoogi-glögilõhnalisi reklaame trotsima. Astume vastu poodlemise peavoolule, ning valmistame hoopis ise midagi kaunist – Jõulukaarte! Aga kellele? Muidugi meie kallitele kunagistele presidentidele, ringi toetajatele ja muudele lahedatele tähelepanuväärsetele tegelintskitele! Vaevanägijatele on tasuks kuum saun, lahe seltskond ja mis kõige tähtsam – suupisted. Võluvaim Valitsus toob enda poolt meisterdusvarustuse ja nii mõndagi head ja paremat, kuid omapoolne külakost on ka igati teretulnud!
Kohtume 8. Detsembril kl 16:00 Ujula 98/2 – rahvakeeli tuntud ka kui Lodjakoja Saun!
Hilja suurtes kogustes glögi tarbides
Teie kallis Juhatus
Tere-tere!
Ja ongi selleks korraks jälle sügis trotsitud! Ja mitte niisama, vaid rekordiliselt – see aasta pani ennast Sügistrotsil aidaraamatusse kirja lausa 58 inimest!
Reede õhtul, kui rahvas igast ilmanurgast Kaikamäele kohale veeres, kiirgas päikeseloojang taevas sulaoranžilt ennustades meeleolukat nädalavahetust ja just nii see läks.
Sügistrots algas sisuka seminariõhtuga, kus Karula kandi hõberingilised Lilian Freiberg, Kaili Preismann ja Kairi Kiik oma teadmisi jagasid. Esiteks kuulis rahvas, mis see Karula Rahvuspark õieti on ning mida see on suutnud tänaseni hoida ja kaitsta. Ettekanne pani mõtlema pärandkultuuri rollile ja sellele, kuis see täna tegelikult seaduse poolt aina vähem märgatud on. Ilus mõte on, et kogu riik võiks olla rahvuspark. Just selle külje pealt, et elada looduse, pärimuse ja kogukonnaga harmoonias. Kaili tõdes oma ettekandes rahvale, et kõigist oma tõsistest katsetustest võib tema järeldada, et isemajandamine on võimatu. Juttu tuli sibulaseemnete kogumisest, juustuteost, Antsla poest, maalastest, makaronidest ja ennekõike enese ise ära toitmisest. Mõni leiutis viimastest sajanditest, mis ei eelda täna nafta olemasolu? Kas võib üks inimene ette kujutada, kui keeruline on kasvatada seemnest köögivilju, mis risttolmlevad, raiped? Silmiavav. Kairi avas aga mitu ööd-päeva kestnud moraaldiskussiooni teemal “Mis peaks olema inimese ja metslooma suhe? Mida teha abivajavate/orvustunud metsloomadega?” antud artikli näitel https://reporter.kanal2.ee/8124395/soe-soprus-kuidas-saada-sobraks-metsiku-karuga. Ta tõi tänuväärselt välja erinevad osapooled sellistes konfliktides: ühiskond ja nende julgeolek; antud metsloomade populatsioon; konkreetne isend; üksikindiviid, kes selle abi vajava loomaga kokku puutub. Ei mõelnud üht universaalset ja õiget lahendust välja Eesti Terioloogia Selts, ei saanud sellega hakkama ka Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering.. ehk suudab seda siiski keegi?
Laupäeva hommikupoolikul saime Jane Remmi poolt läbiviidud kunstirännaku osaliseks. Igaüks sai kätte paberid ja pliiatsid ning võimaluse enda ümbert loodusest nii palju sisse imeda ja paberile valada, kui annab. Võrratu kogemus! Tehtud töödest koostati hiljem ka näitus, kus üks teos kõnekam kui teine. Jane retkega samal ajal said ringilised meisterdada enda riideesemetele Ringi logo, teha lehe-sambliku-porgandi-trükki ja niisama õndsalt käsi määrida. Tulemusi saab näha igaüks, kes nüüd hoolikalt enda ümber ringi vaatab!
Puder – kunst – kanasupp – matk – pärlkruubivõlusalat – erakorraliste talimatkade seminar – Rõõmu talu saun – täiuslik (Sügistrotsi) päev! Just selline oli meie laupäev. Legendaarset tunde valminud kanasuppi vaaritades said bioloogia rebased kindla peale kustumatu mälestuse osaliseks, kanasupp südames või nii.. Seejärel viis meie padukohalik päikseke Uku Ringi Karula kuplitele seiklema. See tee viis ilma naljata (nali, nalja sai kõvasti) alla, läbi muda, üles, alla, läbi võsa, üle kraavi, üles, alla, üles, alla, üles, alla. Mikilä järve juurde jõudsime välja. Ja kuidas see nii tuttavlik ja niiske sügiskaamos meid ka pigistanud poleks – ainult mõned läksid kaduma ja ülejäänud jõudsid kõik vahvasti Kaikale tagasi. Õhtusöögiks sai kauaoodatud pea müütline pärlkruup, mida keegi polnud varem ei kuulnud, näinud ega maitsnud. Ja oi, see maitses hea! Rõõmu saunas püstitati sel õhtul uus leiliruumi rekord – 22 paljast porgandit!
Pühapäeva hommik algas pannakate ja 3 liitri õunamoosiga ning libises siis sujuvalt üle rahvatantsutralliks. Oh, küll on hea, kui jalad kannavad, pill hüüab ja mehed oskavad tantsida!
Ja nii saigi seljatatud see kaamos. Koos olid Karula karvased, rebased, koerad ja kahejalgsed, noored ja nooremad, lapsed! ja lapsemeelsed ja hea oli.
Aitäh kõigile tulemast ja olemast! Aitäh Lilian ja Kaikamäe! Aitäh Jane ja teised vinged seminariandjad ning katlakütjad! Aitäh Karula Rahvuspark!
Ole aga mõnus edasi, kallis Ring!