Orhideeretke tagasivaade
Orhideid võib näha lausa linnas!
2. juulil kogunes üksteist orhideehuvlist Kalmistu paljandi juures, et suunduda Eesti Orhideekaitse Klubi (EOKK) presidendi ja ringilise Anne-Mai Adambergi juhtimisel käpalisi otsima. EOKK ja TÜLKR katsetasid ühisretke juba teist aastat. Sel korral võeti sihiks madalsoo Emajõe kaldal ning orhideedeni jõudmiseks pidi läbima tihnikuid ja ületama kraave. Ehk siis pigem oli tegu seiklusraja kui jalutuskäiguga. Osalejaid see aga ei heidutanud, vaid pigem pakkus põnevust!
Madalsoo oli lootustandev. Esimesena püüdsid pilke soo-neiuvaibad – kaunitarid, kelle õied meenutavad veidi ka troopilisi sugulasi. Silma hakkas ka erinevas õitsemisjärgus ja värvitoonis kahkjaspunaseid sõrmkäppi. Aga retke peakangelane oli soohiilakas. Väikest kasvu kollakasroheliste õitega taimeke hakkas juba ära õitsema, kuid oli siiski hästi nähtav ning kasvas esinduslikemate kohtade peal kümnete kaupa. Et neid mitte ära tallata, pidi üpris ettevaatlikult samme seadma. Teist päevakangelast harilikku muguljuurt, keda arvati seal olevat, sel retkel ei leitud. Seega jäi retk liikide poolest tagasihoidlikuks, kuid osalejatele igati meeleolukaks. Lõpetades arutati, et selline ühisretk võiks kujuneda toredaks traditsiooniks.
Soo-neiuvaip
Kahkjaspunane sõrmkäpp
Soohiilakas
Vaprad kraaviületajad






































