6.-8. veebruaril toimus traditsiooniline talimatk, mis sel aastal sai alguse Himma külast. Sealt võtsid tublid matkalised suuna esimese ööbimiskoha poole – Paidra järve äärde. Esimene päev kulges üldiselt edukalt ja oli pigem sisseelamise päev. Ainsaks vahejuhtumiks jäi üks katkine suusakinnitus, mis õnneks sai kiiresti parandatud. Ööbimiskohta jõuti küll pimedas, kuid see ei heidutanud kedagi. Telgid pandi üles ja õhtu lõpetati traditsioonilise Ringi tatra söömisega.
Teise päeva sihtkohaks oli Rebasemäe allikas. Nagu eelmisel talimatkal, sai ka seekord ära käidud niinimetatud “välismaal”, kui matkalised jõudsid Lihtensteini külla. “Kesk-Euroopa” seljatatud, liikusime edasi Meenikunno raba poole, mis oli ühtlasi ka matka kulminatsiooniks. Raba tervitas meid lummavate vaadete ja üsna külma tuulega, kuid kogemus oli seda igati väärt. Rabast väljudes jõudsime peagi Rebasemäe metsaonnini, kus alustasime õhtuks valmistumist. Telgid said kiiresti püsti ning Niklas asus kokkama imemaitsvat rooga, mille jaoks oli ta kaasa vedanud muljetavaldava valiku vürtse ja maitseaineid. Tuleb tõdeda, et sellist maitseelamust ei oleks keegi oodanud.
Lisaks tavapärasele matkamisrõõmule oli üritusel sel aastal veel üks oluline eesmärk, Ringi telgi põhjalikum katsetamine. Eks me kõik teadsime, et sellega on käidud ära maad ja ilmad, kuid kuidas sellega matkata on, ei teadnud meist keegi. Nüüd sai see lõpuks järele proovitud ning järgmistele generatsioonidele valmis ka telgi püstitamise õpetus. Suur tänu Kaarupile ja Taavetile, kelle abil sai telgi ahi uuema kuue.
