Aprillis toimus koguni kaks suurepärast seminari!
Esimeses seminaris käis rääkimas metsloomaveterinaar Madis Leivits, kes jagas meiega metsloomade raviga seotud katsumusi ning edulugusid. Võtsime luubi alla laane-elukate ravi sobitumise Eesti poliitilisse maastikku ning kuidas tähtsatele kujudele kotkast vabastamiseks pihku andes saab ka nii mõnegi olulise sõnumi vahele pista.
Peatusime pikemalt sellel, mida kujutab endast jahimeeste poolt kasutatav pliimoon ning milline on selle mõju loodusele ja inimesele. Põhjalikust ülevaatest järeldus, et plii ainus eelis on selle soodsam hind ning et teised jahimeeste poolt toodud põhjendused ei päde.
Veel enam, õigel matkalisel ega eriti mitte kellelgi ei tasu poes metsloomalihast valmistatud konservide ja vorstide poole kätt sirutada, sest seal sisalduva plii kogus normidele alluma ei pea. Tihti on see mitmeid-mitmeidkümneid kordi suurem ning pikaajalise tarvitamisega võivad kaasnevad tõsised terviseriskid.
Mõtisklesime, kuidas suhelda laiema avalikkusega – olulised teemad jõuavad inimesteni positiivsete sõnumite ja tuttavate seostega. Teemaderingi mahtusid ka Eestis ohustatud röövlinnud ning nende jälgimine telemeetriat kasutades. Saime tutvuda aastate jooksul kogutud andmetega ning arutasime erinevate jälgimisseadmete üksikasju.
Teine seminar toimus Keskkonnanädala raames, kus esinemas käisid Siim Uustalu ja Oliver Meindok Vabatahtlikust Kalakaitsest. Saime väga põhjaliku ülevaate erinevatest ebaseaduslikest püügivahenditest ja -meetmetest. Tihtipeale toimub salapüük kasutades keerulisi operatsioone, sealhulgas varjevärvuses valveposte ja termokaameraid, mistõttu peab ka neid otsides kasutama võrdväärset tehnikat. Kui salapüüdja kätte saada, siis kõige olulisem tööriist on viisakas ja osav suhtlus, mille abil saab tihti nii mõndagi ära teha.
Nägime ja kuulsime põnevaid lugusid eriskummalistest juhtumistest: kuidas ebaseaduslikult püütud vähke on üritatud peita nii põue, ujumispükstesse kui ka sambla alla.
Teemaks tulid ka mitmed muud teised tegevused, mida Vabatahtlik Kalakaitse läbi viib, et Eesti kalade käekäiku parandada. Näiteks viiakse läbi kopratammide ja muude takistuste lammutamist, et kudemisrännet soosida. Lisaks saab ka osa võtta hariduslikest matkadest, kus saab lähemalt lõhejõgedega tutvuda.
,,Pole halba kala on lihtsalt vähe majoneesi”
Kohtumiseni järgmistel seminaridel!
