14. septembril 2022 toimusid ringivilistlase Jürgen Karvaku eestvedamisel Jaamamõisa oja niidul niitmistalgud.
Tutvusime niitmiseksperdi Avo Rosenvaldi käe all vikati ja selle käsitsemisega, niitsime ala ära ja riisusime niite kokku.
Vaatasime üle ka kohalikud looma-, taime- ja putukaliigid. Nägime näiteks luukaritsat, vesiharki ja valget mesikat.
Loodame niidule naasta ka saabuval kevadel.
Selle nädala neljapäeval, 16. septembril, said ringilistele armsaks saanud Jaamamõisa oja äärsel niidukooslusel pilvise sügisilma saatel maha peetud ajaloo esimesed vikatiga niitmise talgud.
Võrreldes mais toimunud külvi -ja istutustalgute aegse ajaga, oli alal enne niitmistalguid palju muutunud – hein oli rinnuni ja liigirikkus märkimisväärne. Kuigi varasuvine kuumus ja kuivus ei olnud taimede kasvuks kaugeltki ideaalsed, jäid visalt püsima näiteks angervaks, mustsõstar, vesikanep ning palju muudki. Endisele tühermaale kohaselt oli alale kasvama asunud silmnähtavalt palju jäätmaale omaseid maltsalisi. Et järgmisel aastal oleks niidukooslus veel rohkem niidu nägu ja prahipaigataimed silmailu ei rikuks, sündiski idee niit poollooduslikule kooslusele kohaselt ära niita.
Talgupäevale kogunes peale väsitava tööpäeva lõppu lausa 22 inimest, kelle seas oli rõõm näha nii vanu olijaid kui ka palju uusi esmakursuslasi. Enne niitmise kallale asumist tegi meile juba tuttav Susanna alal väikese taimetuuri, mille käigus tutvusime kõigega, mis hiljem maha niidetud saab. Peale seda pisteti talgulistele kätte rehad ja vikatid. Et vikatitega ka midagi peale osataks hakata, tutvustasid selle tööriista hingeelu ja tööpõhimõtteid pikaaegsed ringikad Kont ja Pluuto.
Hoolimata pealepressivast sügisesest hämarusest, jooksis töö ludinal – vikatid välkusid, heina langes ja agarad töökäed riisusid täie hooga. Eraldiseisvaks eesmärgiks oli kogu täiega välja kitkuda kõrgekasvulised maltsalised ning ka see töö kandis vilja. Kogu mahaniidetud hein sai nagu kord ja kohus alalt rammu täis käte jõul ka ära tassitud. Kosutavaks preemiaks oli soe tee ja Merlyni tehtud imemaitsvad koogid. Õhtuhämaruses meenus veel viimastele kohalolijatele, et maha oli plaanis istutada ka mõned puud. Töökindad lükati taas kätte ja juuripidi mulda sai pandud kolm noort lodjapuud, kuslapuu ja pihlakas, mis seal nüüd loodetavasti aasta-aastalt suuremaks kasvavad.
Talgubossid soovivad omalt poolt tänada kõiki töökaid talgulisi, vikatimeistreid Konti ja Pluutot, nõu ja tarkusega abiks olnud Jaan Liirat ja muidugi taimespets Susannat! Hein poleks saanud niidetud ja kokku riisutud ilma ELF-i poolt laenatud tööriistadeta – tänud ka sealsetele vastutulelikele inimestele!
Uued talguplaanid on korraldajatel juba peas mõlkumas. Kohtume juba varsti!
Rohkem meeleolukaid Jürgeni ja Liisi tehtud talgupilte leiad siit: https://photos.app.goo.gl/CeTVBCHBSah5sn9e6
Ringi salvedest hakkavad moosivarud tasapisi otsa saama ning õunahooaeg on täies hoos, seega on hea meel teatada, et lähme taas Ringi liikmetele Paulale ja Pluutole Karulasse külla MOOSITALGUTELE. Need toimuvad tuleval nädalavahetusel 22.-23. oktoobril Kaikas. Keedame õunamoosi koos lisanditega, kellel on mõni hästi maitsev parim vanaema-õunamoosi retsept kodus, siis võtke kaasa. Veel vaatame ka natuke ringi kohalikel kuplitel ja õhtul lähme sauna.
 |
| Eelmiste moositalgute õunte lõikamine moosi sisse |
 |
| Järgmisel hommikul ootusärevalt keedetud moosi purgi avamine |
Pildiklõpsud Mirjamilt.
Marssisin vette, seljas üle rindkere ulatavad kummikud. Jõudsin sikutada paari mahaniidetud hundinuia, visata eemale kaldale mudased juurikad. Vesi jalge ümber muutus häguseks. Kummardamiskaugusel oli vesi siiski karjamaatiigi kohta veel võrdlemisi selge. Seal ujus mulle vastu keegi tegelane, jõllitas mulle otsa ega pilgutanud silmagi. Kas see oligi harivesilik? Alguses vaatasin, et väike kala on lompi ära eksinud. Midagi oli aga valesti. Järgmine emotsioon oli, et ta on sisalik. Tal olid jalad. Tahtsin teda peo peale püüda, kuid seepeale ujus too 3 cm pikkune olend tosina sendimeetri jagu sügavamale. Sealt sain temaga veel tõtt vaadata. Küllap ta üks salamanderlikult kavala pilguga harivesilik oli.Enne minu saabumist oli suur töö juba ära tehtud. Kaks ja pool tiiki puhastatud. Neis õnnestus talgulistel näha mügrit. Lausa kaht erinevat isendit. Üks oli istunud tükk aega rondi peal kössis ning lasknud ennast imetleda.Pühapäev kujunes ekskursioonipäevaks. Tutvusime kohalike vaatamisväärsustega: nii mitteametlike kui ametlikega. Viimastest tegime tutvust Harimäe torniga ning mururohelise Kuutsemäega. Mõlemast tornist avanes idülliline vaade sügiseselt värvilapilistele metsakuplitele.Keily
—
Lisaks on väga keskkonnatundliku harivesiliku elu keeruliseks teinud intensiivne metsa- ja põllumajandus, paljudesse veekogudesse lastud kalad ning maaparandusega suurte alade kuivendamine. Asja ei tee sugugi lihtsamaks asjaolu, et harivesiliku asurkond on kõige elujõulisem, kui on võimalik asustada mitmeid üksteise lähedal paiknevaid veekogusid. Kui alles jääb ainult üksik lomp, sõltub kogu asurkonna saatus sellest ja kui lombiga midagi juhtub, hävib kogu asurkond.Ööbimine Otepää Looduskeskuses.
Talgud toimuvad 14. – 16. oktoobril. Ringist saame talgutele saata 6 inimest. Et end kirja panna, kirjuta kommentaaridesse oma nimi ning jäta endast maha jälg, mille kaudu Sinuga kontakteeruda. Kes ees see sees!
Osalemine, transport ja söök on tasuta!
Üritus toimub koostöös: ELF, Sorex, EMÜ Keskkonnakaitse Üliõpilaste Selts ja TÜLKR.
Ürituse Facebookis leiab Sorexi lehelt.
Osalejad:
1) Sulev
2) Mirjam
3)
4) Mihkel
5)
6)
Matkast pajatab Maaülikooli hüdrobioloog Merka.
Karulasse Paulale ja Pluutole külla
Hommikul lahkus meie seltskonnast Jürgen, Epp, Emma ja Linda, sest käimas on sessiaeg, kus koolieksamitega vaja ühele poole saada, loodan, et saab ikka sooritatud. Mina, Mirjam, Linda, Edgar, Artur, vaprad matkalised, jätkasime teekonda Paula ja Pluuto juurde. Sõitsime mööda ilusaid võilille välju ja hüppasime ka kosutuseks tihti ratta pealt vette, et ikka hoogu juurde saada edasi liikumiseks. Pealelõunaks jõudsimegi Kaika külla Ala-Härma tallu, kus ootas meid armas Paula koos Ruudo ja Evega. Tegime tutvust kohaliku taluga ning seejärel liitus ka peremees Pluuto, keda oli suur rõõm näha. Ikkagi Paula ja Pluuto meie oma looduskaitseringi veteranid, kellel alati mõni põnev lugu matkast või reisimisest Euroopast. Samuti liitus meie seltskonnaga Keily, kes saabus häälega Kaika külla.
Järgneval päeval sõitsime rattaga taas rongijaama nimega Sangaste.
—
Hei!
Kaasa tuleb võtta: soovitatavalt jalgratas (kuid sobib ka tõukeratas või mõni muu liikumisvahend), lõunanäksimist, sööginõud, telk või koht telgis, magamiskott, lebomatt ja saunalina.
Rong väljub reedel kell 15.08 Tartust Sangastesse. (Sooduspileti hind: 2.80 €)
Sangastest algab meie idülliline rattaretk! Kulgeme metsade-küngaste vahel Kogrejärve lõkkekohta, kus on meie esimene ööbimispaik. Hommikul asume teele Kaika suunas ning läheme Pluuto ja Paula juurde talgutama. Seal käime saunas ning saadame mööda matka teise öö. Pühapäeval sõidame tagasi Sangastesse, kust astume 17.36 rongile, et naasta Tartusse..
Peagi anname täpsemalt teada, millal, kuidas ja mis teed pidi kulgeme ning mida veel ette võtame.
Kuna maastik on väljakutsuv (aga tohutult kaunis!), siis tasuks juba täna oma rattaga väike tiir teha ja vaim valmis panna! 🙂
Küsimuste korral võtke ühendust Mirjamiga: 57853555.
Vaata ka üritust Facebook‘is.
MATKAJAD:
1) Edgar
2) Mirjam
3) Pallike
4) Artur
5) Kaia
6) Merka
7) Jürgen
8) Emma
9) Epp
10) Onu Linda
11) Keily
Möödunud nädalavahetusel käisime Lahemaal ebapärlikarbi elutingimusi parandamas. Osaliselt sai maha võetud 2 kopratammi, ehitatud tehislookeid kunagi sirgeks aetud jõelõikudele ning kuivenduskraavidele tammisid setete peatamiseks. Lisaks proovisime üle kohaliku sauna, millele jagame ainult kiidusõnu ning sai tutvutud ka ümberkaudsete loodusväärtustega.
Soovime tänada Keskkonnaametit, Sorexit, Pudisoo külalistemaja ja selle perenaist ning loomulikult ka kõiki osalejaid. Suurimad tänusõunad kuuluvad ELFile, tänu kellele need talgud toimuma said!
Suur aitäh, tõsiselt tore oli!
 |
| Loogete ehitus |
————————————————————————————————
Tervist, ringirahvas!
Pange endal kinni järgmine nädalavahetus ehk 11.–13. september, sest siis toimuvad talgud nii erilise ja haruldase loomakese jaoks nagu seda on ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera). Seekord on talgud ühiselt Eestimaa Looduse Fondi, Sorexi ning Keskkonnaametiga.
Ebapärlikarp on I kaitsekategooria liik. Eestis on ta ajalooliselt küllaltki arvukalt asustanud mitmeid jõgikondasid Põhja- ja Lõuna-Eestis, kuid tänaseks on säilinud tema asurkond vaid ühes jõgikonnas. Ta eelistab külmaveelisi puhtaid veekogusid, kus ta elab pinnasesse, kas üleni või osaliselt kaevununa.
Ebapärlikarpi ohustab veetemperatuuri ülemäärane tõus, vee reostus, rohke settete pealeuhtumine, veerežiimi muutus jm.
Seega, nüüd ongi meil võimalus, et aidata säilitada Ebapärlikarbi populatsiooni Eestis, muutes tingimusi tema elukohas talle sobivamaks.
Lisainfo
Koguneme reede (11.09) õhtul kell 17.00 Eestimaa Looduse Fondi kontori juures, Lai tn 29. Sealt sõidame ELFi bussiga meie ööbimiskohta, Pudisoo Puhkemajja. Hommiku- ja lõunasöögi valmistame ise ning maitsvate õhtusöökidega kostitab meid perenaine Anne.
Kaasa tuleks võtta tööriided ja soojad vahetusriided, kinnised jalatsid ning kummikud (võimalikult kõrged) või muud jalanõud, millega saab vette minna. Veel tasuks võtta voodilinad või magamiskott ning sauna saab ka, nii et saunaasjad ka!
Kohtume juba Lahemaal
Talgutele saab tulla meie poolt 8 inimest, oma tulekust saab teada anda blogi kommentaarides.
Talgutel osalejad:
1. Jürgen
2. Riin
3. Sandra
4. Bets
5. Kristi
6. Maris
7. Debajit
8.
Lisaks põõsaste istutamise sai tehtud ka kevadisi põllutöid ja õhtupoolikul nauditud hääd sööki ja saunamõnusid.
Tervitatud said konikud ja värvilised põrsad, kes sõrgu kepsutades metsa poole plagama pistsid.Tegime tutvust imearmsa Muumiga, kes juhtus olema ka kõige sotsiaalsem ja sõbralikum vasikas, keda meie silmad on siiani näinud.
Oli üks igavesti mõnus nädalavahetus ja Lanksaare rahvas ootab kõiki Ringi inimesi, kui mitte enne siis augustikuus, jälle külla!
 |
| Eelmise aasta kevade kivikorjamistalgud Lanksaares |
