Ajal mil osad meist hääletavad üle Eesti teeme kiire tagasivaate 30. juunisse, mil toimusid Jaamamõisa ojaniidu talgud ja seda juba viiendat korda. Õhtu alustuseks rääkis meile Jürgen Karvak Jaamamõisa ojaniidust ja varasematest talgutest. Järgmiseks tutvustas Ene Kook meile ojaniidul leiduvaid taimi. Kui ajaloo ja taimestikuga oli tutvust tehtud, rääkis Jonas Nahkor meile vikatitest, kuidas nendega niita, kuidas neid kästileda ning ka nende teritamisest. Kokku osales talgutel 15 talgulist ja ojaniidu saime niidetud lausa poole tunniga. Aitäh kõigile kes tulid.
Kätte on jõudnud aeg mil saame haarata oma vikatid ja minna juba viiendat korda Jaamamõisa ojaniidu niitmistalgutele! Talgud toimuvad 30. juunil algusega kell 18.00. Kohapeal saab vikatid ja nende kiire kasutamiskoolituse, mille viib läbi Jonas Nahkor. Lisaks tutvustavad teadlased meile kohalikku elustikku!
Pakume talgulistele natukene söögipoolist, kuid võite ka omalt poolt midagi hamba alla kaasa võtta. Võtke kaasa oma vesi!
Talgud toimuvad koostöös Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi ning Tartu linnaga Roheringi projekt (LIFE21-NAT-EE-urbanLIFEcircles)i, mida kaasrahastab Euroopa Liit, raames. Kel huvi rohkematele Tartu talgutele minna, siis vaadake teemasid ja toimumisaegasid siit.
Ka see aasta sai Ring “Teeme ära!” raames minna kanuudega Emajõge koristama ja oi kuidas me koristasime!
Päev algas varakult lühikese bussireisiga Kärevere silla juurde, kus meid ootas tonnide viisi prügi, meeletult traataeda ja isegi vetsupott. Maapind läbi kammitud, oli aeg hüpata kanuusse ja tasa aga targu tagasi Lodjakojani aerutada. Teel tegid 5 kanuud mitmeid ja mitmeid peatusi, et kaldalt prügi korjata, mis tundus lõputu! Aga kuna ilm oli erakordselt hea ja seltskond veelgi parem, tekkis koristamisest väike aardejahi võistlus. Kes suudab kõige rohkem prügi korjata, kõige suuremaid asju kanuule mahutada või hoopiski kõige veidramaid?! Selle aasta leiud olid uhked: telgid, matkatoolid ja kontoritool, laud ja madrats – oleks saanud terve elamise püsti panna! Arutasime ka, mida siis kaldalt kõige rohkem leidsime ja tasavägise viigini jõudsid õlle- ja viinapudelid. Super Sonja oli lõunal nii julge, et jõi ka ühe leitud õlle ära! (kõrvalnähte õnneks ei ilmunud:))
Aga ega me kanuudelt ainult prügi ei näinud, vaid saime ka nautida imelist Eesti loodust! Maismaal ajasid bioloogid taga rästikut ja vees vaatasid huviga osad surnud metssiga ning maalilistel Emajõe kallastel sai kuulda ja näha erinevaid linde, isegi jäälindu!
Mitu-mitu tundi tööd teinud tublid ringilised said päeva lõpuks Lodjakojas sooja supiga ja muu hea-paremaga kõhu täis söödud ning kokku võtta ühed meeletult edukad talgud! Kuigi jõgi võttis meilt ühe telefoni, ei suuda me ära oodata, millal kõike seda korrata!
Tahaksime aga rõhutada, et kõik, kes jõe kallastel puhkamas või kalal käivad, võtaksid lisaks headele mälestustele ja kalasaagile kaasa ka enda prügi!
Suur-suur aitäh Tädi Ruth, et meid kanuudega vee peal hoidsid ning Keskkonnaamet ja Tartumaa Arendusselts sujuva koostöö eest ja muidugi tublidele ringilistele, kes meiega koos koristasid!
Tasa, tasa jõulukellad juba kajavad – on aeg hakata sügise asemel mandariini-piparkoogi-glögilõhnalisi reklaame trotsima. Astume vastu poodlemise peavoolule, ning valmistame hoopis ise midagi kaunist – Jõulukaarte! Aga kellele? Muidugi meie kallitele kunagistele presidentidele, ringi toetajatele ja muudele lahedatele tähelepanuväärsetele tegelintskitele! Vaevanägijatele on tasuks kuum saun, lahe seltskond ja mis kõige tähtsam – suupisted. Võluvaim Valitsus toob enda poolt meisterdusvarustuse ja nii mõndagi head ja paremat, kuid omapoolne külakost on ka igati teretulnud!
Kohtume 8. Detsembril kl 16:00 Ujula 98/2 – rahvakeeli tuntud ka kui Lodjakoja Saun!
Ring käis nüüdsama Saaremaal talgutel! Talguid pole ammu saanud ja oh, kuidas seekordsed kehale-hingele-floorale-faunale hääd tegid! Talgutöö seisnes Saianõmme loopealsel nõmme-tähniksinitiiva püsielupaiga kadakavõsast puhastamises. Nõmme-tähniksinitiib on nii elevusttekitava elukaarega päevaliblikas nagu välja tuleb! Tema vastsed toituvad nõmmeliivateel ja teesklevad siis igapidise mimikriga, et on sipelgavastsed ning lasevad end siis sipelgapesas suureks kasvatada. Nii vinge on rakendada praktilist looduskaitset, kui kohe kõrval toetab sind kohalik, kes teab, kustpoolt tolmutavad lubjaveoautod ja millised kadakasalud lammastele varjuks jätta. Ja kui see kohalik on samal ajal veel TÜ Maastike Elurikkuse töörühma doktorant – milline vedamine! Ainult sellise järelvalve all peakski tohtima kadakasse tera sisse lüüa! Kaks päeva sai kadakates ragistatud, nii et õhtul uinudeski veel kadakaoksad suletud silmade ees keerlesid. Aga läbitorgitud kehale tõi leevendust igaõhtune saun ja kosutav kohalik hooajaline toit. Seltskond oli nii hea! Kes oleks arvanud, et töötegemine nii lõbus võib olla! Hommikul, õhtul, lõunapausidel ei puudunud ka karmoshka-kitarri-torupillimäng ja laul. Tööle vastukaaluks sai meres ujumas käidud, traktorikärus sõidetud, õunamoosi vaaritatud, kutsikatega mängitud, 3 kg virsikukompotti hävitatud ja lihtsalt õndsalt ringi rullitud (ja kõike muud head)! Seekordne käik oli õppetund kõigile osalistele, et ehkki see pikk-pikk sõit Saaremaale hirmutav näib, on see alati seda väärt, eriti, kui tee viib Laura&Jakobi Jõe talu rõõmuallikale! Tehkem endale teene ja ärgem magagem enam maha ühtki Ringi talgut!
Ring on Laurale&Jakobile hunnitu võõrustamise ja teadmiste eest otsatult tänulik!
Vaibla linnujaam ning Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering ootavad kõiki loodusvaatluste maratonile 8.-9. juunil Viljandimaale Vaiblasse Linnuka tallu! Asukoht: https://maps.app.goo.gl/MA5nV5XNZpxCPPj78
Laupäeval, 8. juunil, kell 12.00 – 23.00 ja pühapäeval, 9. juunil, 4.00-12.00 toimub lindude rõngastamine (loorvõrkude kontrollimine kord tunnis). Kuidas määrata linnu liiki, kui kõik tunduvad esmapilgul ühtmoodi väikesed ja pruunid? Aga linnu sugu ja vanust? Miks on üldse vaja linde rõngastada? Osalejatel võimalik tutvuda rõngastaja tööga ja juhendaja abiga ka ise käed külge panna.
Kogu maratoni jooksul teeme alal jooksvalt linnu-, putuka-, taime-, seene- jne vaatlusi. Määramisel aitavad bioloogiataustaga juhendajad ja tudengid, kes tutvustavad lisaks nii traditsiooniliste määrajate kui ka nutikate rakenduste kasutamist.
Kohapeal on võimalik telkida ja kasutada kööki.
Küsimuste korral helista 53316182 (Art Villem) või 5039306 (Kristjan).Palun pane end kirja, et teaksime tulijate arvuga arvestada: https://docs.google.com/spreadsheets/d/1yNd426FJRIjEW6HXXs2Msn7D6liKxfJbXERlnP3yNWg/edit?usp=sharingKaasa võta:
– ilmale vastavad riided
– kummikud roostiku jaoks
Võid võtta kaasa oma määrajaid.
Loodusvaatluste Maratoni korraldab Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed koostöös loodusharidust edendavate asutuste ning vabatahtlikega.
Korraldaja võib üritusel teha pilte, videoid ja helisalvestisi ning jagada neid nii osalejatega kui ka avalikes meediakanalites, samuti kasutada sarnaste ürituste turundamiseks.
Emajõe koristamise talgud said Ringil ja sõpradel seljatatud ning Emajõgi sai puhtaks! Hästi, üks veenev jupike Emajõest sai puhtaks! Vette lasti 14 kanuud ja Emajõge puhastati Kvissentalist Rebase sadamani. Kaldaid mööda tatsasid ka agarad jalgsi koristajad. Ilmataat oli meiega ülevoolavalt armuline ja laskis päikesel kogu päeva meie peale paista. Talgud ise olid nagu Pippi aardejaht – võis leida kõike katkistest ämbritest linnapeadeni. Koristamise lõpuks oli meil konteineritesse pilduda toole, diivan, jalanõusid, öökapp, koeramänguasju, riideid, seljakott, liiklusmärk ja palju muud põnevat. Puhastustööde käigus tekkis siiras soov, et kalamehed võtaksid iga kord kalale minnes kaasa kaks ämbrit – ühe oma prügile ja teise oma saagile. Soovitan sedalaadi koristusseiklust soojalt igaühele! Näeme juba järgmisel aastal!
Lisaks väike ülevaatlik videoklipp Teeme ära! vabatahtlikult ja tänuväärselt meediatiimilt:
Selle nädala neljapäeval, 16. septembril, said ringilistele armsaks saanud Jaamamõisa oja äärsel niidukooslusel pilvise sügisilma saatel maha peetud ajaloo esimesed vikatiga niitmise talgud.
Võrreldes mais toimunud külvi -ja istutustalgute aegse ajaga, oli alal enne niitmistalguid palju muutunud – hein oli rinnuni ja liigirikkus märkimisväärne. Kuigi varasuvine kuumus ja kuivus ei olnud taimede kasvuks kaugeltki ideaalsed, jäid visalt püsima näiteks angervaks, mustsõstar, vesikanep ning palju muudki. Endisele tühermaale kohaselt oli alale kasvama asunud silmnähtavalt palju jäätmaale omaseid maltsalisi. Et järgmisel aastal oleks niidukooslus veel rohkem niidu nägu ja prahipaigataimed silmailu ei rikuks, sündiski idee niit poollooduslikule kooslusele kohaselt ära niita.
Ala enne niitmistalguid
Talgupäevale kogunes peale väsitava tööpäeva lõppu lausa 22 inimest, kelle seas oli rõõm näha nii vanu olijaid kui ka palju uusi esmakursuslasi. Enne niitmise kallale asumist tegi meile juba tuttav Susanna alal väikese taimetuuri, mille käigus tutvusime kõigega, mis hiljem maha niidetud saab. Peale seda pisteti talgulistele kätte rehad ja vikatid. Et vikatitega ka midagi peale osataks hakata, tutvustasid selle tööriista hingeelu ja tööpõhimõtteid pikaaegsed ringikad Kont ja Pluuto.
Vaprad talgulised
Kont demonstreerimas vikati luiskamist
Pluuto tutvustamas iidse sirbi tarkuseid
Hoolimata pealepressivast sügisesest hämarusest, jooksis töö ludinal – vikatid välkusid, heina langes ja agarad töökäed riisusid täie hooga. Eraldiseisvaks eesmärgiks oli kogu täiega välja kitkuda kõrgekasvulised maltsalised ning ka see töö kandis vilja. Kogu mahaniidetud hein sai nagu kord ja kohus alalt rammu täis käte jõul ka ära tassitud. Kosutavaks preemiaks oli soe tee ja Merlyni tehtud imemaitsvad koogid. Õhtuhämaruses meenus veel viimastele kohalolijatele, et maha oli plaanis istutada ka mõned puud. Töökindad lükati taas kätte ja juuripidi mulda sai pandud kolm noort lodjapuud, kuslapuu ja pihlakas, mis seal nüüd loodetavasti aasta-aastalt suuremaks kasvavad.
Vikatit ei peljanud kätte haarata ka president isiklikult
Rehabrigaad tööpostil
Heinavedu kondimootorite jõul
Talgubossid soovivad omalt poolt tänada kõiki töökaid talgulisi, vikatimeistreid Konti ja Pluutot, nõu ja tarkusega abiks olnud Jaan Liirat ja muidugi taimespets Susannat! Hein poleks saanud niidetud ja kokku riisutud ilma ELF-i poolt laenatud tööriistadeta – tänud ka sealsetele vastutulelikele inimestele!
Kolm talgulist peale väsitavat tööd heinadiivanil lesimas
Uued talguplaanid on korraldajatel juba peas mõlkumas. Kohtume juba varsti!
Juba pea et nädal aega on möödas rahvusvahelise elurikkuse päeval toimunud Jaamamõisa külvi- ja koristustalgutest.
22. mail toimunud talgud möödusid ilusa ilma, tegusa seltskonna ja kosutava tee saatel.
Talgute eesmärgiks oli pärast Jaamamõisa oja kallastel toimunud maaparandustöid rikastada ala erinevate liikidega, et luua alale liigiline mitmekesisus ning aidata kaasa looduslikule suktsessioonile. Kuna maaparandustööde käigus võeti maha puid ja vähendati ka alustaimestiku hulka, siis tekkis mõnel vahval ringilisel eesotsas ekspresident Jürtoga idee külvata ja istutada suhteliselt liigivaesele alale liike juurde, et taastada või isegi parandada olukorda enne maaparandustöid.
Enne maaparandustööd
Maaparandustööde järgselt taastatav ala
Mõeldud, tehtud! Laupäeva keskpäeva paiku koguneti kokku, võeti tööriistad kätte ning hakati ette valmistama oja kaldaäärset maad niidu- ja metsataimede külvamiseks ja istutamiseks. Ala jaotati ära kolmeks tsooniks, mis tähistasid erinevaid kooslusi: mets/poolvari, luhaniit ja kaldaäärne kooslus. Erinevate koosluste aladele istutati ja külvati vastavale kooslusele omaseid liike. Kokku külvati üle 120 liiki seemneid.
Märkimata ei saa jätta kolmest vaprast talgulisest koosnevat prügikoristusbrigaadi, kes Jaamamõisa ojast talgupäeva jooksul ligi 200 kg prügi välja tassisid ja jäätmejaama viisid.
Mõni prügiobjekt jääb vist järgmiseks korraks….
Lõunapausi ajal astusid ette Susanna Vain, kes rääkis Eesti niitudest ja nendel kasvavatest taimedest, ning talgute peakorraldaja Jürgen, kes rääkis vooluveekogudest.
Talgute korraldustiim tänab südamest Jaan Liirat, botaanilise nõu ja suure abi eest korraldusel, Susanna Vainu, kes jagas Laelatu puisniidult kogutud seemneid, Lauris Kaplinskit Boreal Gardenist, kes panustas elustaimedega ja seemnetega, president Art Villemit, kelleta poleks ala presidendi seemnetega külvatud saanud, ja muidugi hakkajaid talgulisi!
Nüüd pole muud kui taastatavat ala põnevusega jälgida ja loota, et külvatud-istutatud taimed ilusti kasvama lähevad!
