Möödunud nädalavahetusel, 31. mail toimus Lõpulõke, kuhu tuli kokku 27 ringilist, kellest koguni 20 liikusid mööda vett. Ilm oli oodatust rõõmsam ja päikselisem ning nii mõnigi põles ära. Matkapäeva hommikul lahkus Luunja silla juurest kuus kanuud koos 17ne aerutajaga. Peale paari kilomeetrit jõudsid kanuutajad järele varem startinud kahele tublile kummipaadiga aerutajatele – nii sai 17st 19. Kõigi erksust aitasid üleval hoida Mari, Paula ja Joosep, kes pakkusid värsket Kreeka kohvi ja meekooki! Esimene jalasirutuse paus tehti Kavastu parve juures, kus söödi lõunat ja mängiti pilli. Pärast retkega jätkamist ei läinud palju mööda, et viimane retkeline nagu tuul kõigist kanuudest mööda vihiseks (isegi kui ka tema liikus kondimootoriga). Vaatamata muidu ilusale ilmale, said kanuutajad ka vihmasapsakaid ja mõnusalt vastutuult. Õnneks jõudsid matkalised kõige suurema saju ajaks varju, kus kohtusime kahe kalamehega, kes lubasid meid enda lõkke äärde sooja. Peale peatust muutus sõudmine vähe raskemaks, sest nüüd tuli minna vastuvoolu. Muidu polnud häda midagi, kuid vahel vastu puhunud suuremad tuuleiilid raskendasid liikumist. Kolmas vahepeatus tehti Peipsiäärses müstilises kasemetsas, mis oli ääretult kaunis koht. Sealt edasi rühkisid kõik matkalised omas tempos Leego järve poole. Kes jõudis ära käia ka vana laevavraki juures, kes rühkis elu eest, et teistele järele jõuda, aga kohale jõudsid kõik!
Leegosaare talu õuele enne kanuutajaid jõudnud ringilisi võttis vastu saunatav peremees, kes kinkisid Ringile hansat ja andsid loa kasutad enda lõkkeplatsi. Kui kõik kanuutajad olid riburadapidi jõudnud lõpp-punkti, ootasid neid sääsed ja toredad ringilised, kes olid tublisti kõik söögiasjad ära hakkinud ning saigi kohe söögitegemisega alustada. Söögitegemise kõrvalt ei puudunud ka musitseerimine – mängiti pilli ja lauldi. Näljast nõrkevatel ringilistel viis valminud hernesupp lausa keele alla. Õhtul grilliti veel vahukomme ja joodi teed. Öösel sõitis endine presidendipaar tagasi Tartusse, kuid enne minekut oli vaja auto käima lükata. Appi võeti posu ringilisi ja suure hurraaga saigi auto taas hääle sisse!
Öö möödus mõnusalt, kuid osadele oodatust jahedamalt. Hommikuks söödi putru ja tehti õhtustele lõppudele kriips peale. Tänati südamest peremeest ja anti üle ka maitsev šokolaad. Kogu tavaar ja ringilised mahutati ilusti autodesse ja sõideti tagasi Tartu poole.
Nii rõõmsalt lõppeski meil lõpulõke. Suur-suur kummardus kõigile osalejatele, Leegosaare talu peremehele ja Tädi Ruthile, kanuude eest.
Tagasivaade RINGI lõpulõkkele. Kuna sündmusi jagus nii vette kui maapeale, siis jagasime tagasivaate ka kaheks.
MAAL: Maapealne kulgemine oli peamiselt varustuse transportimise maiguga. Sinna meeskonda kuulusin mina (Uku) ja Linne ning sõiduvahendiks oli VW Caravelle. Hommikul sõidutasin esmalt autotäie rahvast Luunja sillale, kust õhinapõhised alustasid oma veeretke. Ise liikusin tagasi linna, tassisin autole varustuse ja tegin paar kiiremat asjatoimetust linnas. Lõunapaiku korjasin peale Linne ja koos asusime teele Leego järve äärde. Jõudsime toredasti Võnnu, kus tegime poepeatuse. Riiulite vahel toidukraami valdides sähvatas aga mul peas teadmine, et toidukraami võib ju poes valida, aga milles seda valmistada,. Taipasin, et olin jätnud kõik toiduvalmistamiseks mõeldud nõud Tartusse, ei olnud muud midagi, tuli autonina keerata tagasi ülikoolilinna. Jätan vahele selle osa kus jõudsime tagasi Võnnu ja seal edasi Ahunapallu. Ahunapalu on Leego järvele kõige lähemal olev tihedamalt asustatud piirkond. Sealt edasi sõitsime väiksematel metsateedel, mis olid mitte eriti laiemad kui me auto, kuniks jõudsime sooteele. Korraga tabasime ennast tõtt vahtimas ühe CAT laaduriga, mis seisis keset teed ja esmapilgul ei soovinudki eest liikuda. Tulime autost välja ja läksime masina juurde uurima, kus nüüd juba paistiska masina operaator. Rääkisime mehega juttu ja tuli välja, et mees oli sooteed parandanud ning järsku oli masin seisma jäänud ning läheb küll käima, aga edasi ei liigu. Seis ei olnud meie jaoks kuigi hea, sest 4 tonni kaaluv masin oli nii hästi teele paigutatud, et mööda sõitta oleks olnud auto uputamine sohu. Väljas oli üsna rohkelt sääski ja nii me otsustasime Linnega tagasi autosse minna ja jäime ootama, et mis saab. Umbes 2 tundi hiljem me oleme ikka autos ja ootame. Veel 2 tundi hiljem oleme ikka autos ja ootame. Samal ajal saime infot, et veepealsed hakkavad lähenema sihtkohale. Muutusime sutsu närviliseks, sest pean tõdema, et varustuse tassimine autost sihtkohta, kuhu oli veel 6 kilomeetrit, ei oleks olnud meie meelistegevus. Ühtäkki nägime kuidas masinaoperaator tuleb kabiinist välja ja hakkab meie poole tulema. Ta tuli auto juurde ja lausus, et siin pole midagi teha, et tuleb kutsuda Aivar. Võtsime mehe autosse ja ma tagurdasin mööda teed kuniks leidsime koha, kus oli võimalik ümber keerata. Sõitsime Ahunapallu.Juttude põhjal olevat Aivar justkui kohalik leidur Leo. Õuele jõudes pidin tõdema, et isegi kui Aivar suuremat sorti leiutaja ei ole, siis masinapark on mehel päris kena. Masinapargis oli väiksematest traktorites kuni tuletõrjeautode- ja lintraktoriteni välja. Aivar ise istus maja ees pingil ja tegi parajasti suitsu. Rääkisime talle oma mure ära, mille peale Aivar mühatas “Peab siis lindi käima lööma.”. Tassisime lindi radiaatorisse vee ning Aivar tõi kuskilt ühe vana aku ning sutus diislit. Tema sõnul ei olnud ta seda linti tööle pannud vähemalt aasta. Seda oli ka näha, sest traktor ümber oli kõrgeks kasvanud rohi ning ka masin ise nägi välja pigem selline, et seal vahel käivad pigem pesitsemas linnud kui et masin tegeleks lindude pesitsemise segamisega. Mõne minuti ja korduvate käivituskatsete järel ärkas vanake unest ja asus kõrvulukustava mürina saatel diislik sööma. Lint käima saadud sõitis Aivar pikki sooteed laadurini ning pärast pikka sikutamist ja pusimist sai ta lõpuks laaduri teekõrvale soole tõmmatud. Vahetasime paar tänu sõna ja kihutasimegi tuhatnelja Leego järve poole ,sest viimane info kanuutajatelt oli see, et nad on jõudnud järvele ja kohe maabuvad. Kohale jõudes nägime, et viimased olid ka juba randunud ning parasjagu sirutasid end vana Vainura (Vello Vainura) talu õue peal, kes ka ise varsti murule tuli. Õhtu möödus toredalt, Vainura rääkis oma elust ja mõtetest ning näitas oma talu ja lubas meil ööbida oma heinamaa tagumises nurgas. Tegime lõkkel ühiselt toidu ja mulisesime niisama maast ja ilmast.
VEEL:
Vee peal kulges kanuusõit väga hoogsalt ja niisama lustilikult. Sai kulli mängitud ja soolapähklisõda peetud. Kardetud äiksevihma asemel sabistas terve päeva taevast lahket uduvihma, nii et oli väga mõnus aerutada. Sääski polnud terve matka aja mitte ühtegi! Meeleolukaimaks seigaks kogu matkast sai aga kahtlemata lahke mootorpaadimees, kes lootusetult viimaseks jäänud kanuu endale sappa haakis ja teistele järele lohistas. Eestpoolt teise kanuuni jõudes lohises mootorpaadi järel juba 4 kanuud. Oli see vast sõit! Õitsesime kõik koos kiites oma õnne ja suurt kavalust. Siiski.. ei ole kaunid hetked mõeldud kestma igavesti ja nii lõppes ka see tähelend, seekord presidendipaari kanuu ümberkäimisega. Tänu meisterlikule meeskonnatööle olid kaotused tühised (puhake rahus, soolapähklid) ja kastetud said kähku kuivad riided selga ja taas sõiduvette. Ära sai käidud ka Peipsiäärses maailmaääre-kaasikus. Lained, sahisevad kased, lopsakas pilvealune valgus – tekkis väga ebamaine tunne. Varmamad käisid ka ujumas. Peale lugematuid halvaa- ja krõpsupause ning aerutamist, mis üldse nii kurnav ei tundunud, jõudsimegi Leego järvele, kus korraldati viimane veepealne prasnik magushapu kana, apelsini ja suitsuvorstiga ning juba leidsimegi end kanuusid Vello õuele tahenema tõmbamas. Magus!
VIDEO VEELT Kokkuvõte lõpulõkkest on ,et üritus laabus oodatust paremini, inimesed olid toredad, ilm oli selline nagu olime tahtnud ja väga suur tänud Vello Vainurale, kes võttis meid oma kodus vastu ja rääkis endast, maailmast ja näitas oma kodu. Lõpetuseks tänan kõiki kes osalesid nii lõpulõkkel kui ka kõigil teistel RINGi tegemistel ja üritustel sellel hooajal. Väga tore on kui teed ürituse ja inimesi tuleb nii lähedalt kui kaugelt, et sellest osa saada, see motiveerib ja annab tahet tegutseda. Egas muud hooaja lõpetuseks hüüda ei olegi kui, et üritusi/tegemisi tuleb kindlasti veel ning näeme juba tulevikus. Hääd suvõ!
Armsad ringilised! Kaua oodatud info lõpulõkke kohta on nüüd lõpuks teie ees!
Koguneme laupäeval, 12. juunil kell 11 Luunja silla all, et asuda üheskoos katamaraanidel teele Leegu järve poole. Kohti katamaraanitajatele on 24, seega soovijatel tasub kärmelt registreeruda alloleval lingil. Osalemise eest küsime tasu 5 eurot, mille palume kaasa võtta täpses sularahas või kanda arvele Liis Vikerpuur EE707700771003781613 (märksõnadeks lõpulõke ja nimi/nimed, kelle eest makstakse). Laekuri palvel lastakse jõele vaid need, kes oma osalustasu on ära maksnud! Ring täidab matkaliste kõhud õhtul ja hommikul, ülejäänud tarviliku hea ja parema palume ise kaasa võtta, sealhulgas mõistagi ööbimiseks vajaliku.
Võite tulekust märku anda ka traditsioonilisel viisil all kommenteerides, kuid kuna meil käib Ringi kodukal suurejooneline lahing sadade spämmeritega, siis ei pruugi me teie kommentaare nende hulgast aktsepteerimiseks üles leida. Vabandame! Seega – koha tagab siiski eelneval lingil oma nime kirja panemine.
Enne üritust oleks sõiduvahendite kallal tarvis ka veidi kõpitseda. Teeme sellega algust kolmapäeval, 9. juunil kl 17 Meestekojas ning tõenäoliselt kohtume samas veel mõnel järgneval õhtul. Mõned abikäed selleks on väga teretulnud, kirja võiksite end panna samal registreerimislehel.
Hõikame ka välja järgmise palve – kas meie seas on kedagi, kes saaks aidata katamaraanide transpordiga Tartust Luunja silla alla? Eelduseks muidugi neljarattalise sõiduki olemasolu. Oma lahkest abist palume juhatusele teada anda!
Täna kogunes Meeste Kotta kanuusid remontima 14 töökätt, mis annab lootust startida 17-liikmelise meeskonnaga. Start on laupäeval (13.06) kell 11:00 Lodjakoja rannast, kuid kohale tulge kindlasti varem.
Kaasa tasub võtta magamisvarustus, sööginõud, ujukad ja midagi söödavat teele kaasa – sooja sööki saab alles õhtul lõkke ääres, Leegu järve lähistel. Tagasitulek toimub pühapäeval bussiga Ahunapalu ja Saki peatusest või omal loomingul.
Oma osalusest kommenteerige postituse all – kiirem saab koha. Osalustasu on 5€, mille saab kanda Liis Vikerpuuri kontole EE707700771003781613 (märkuseks lõpulõke ja nimi/nimed) või tasuda kohapeal sulas.
Kõik 17 kanuukohta said omaniku ja olgu kohe alguses öeldud, et vaatamata kolmadiku pikemale distantsile, jõudsid ka kõik Leegule. Vähe on olnud matku käelihastele, seekordset kanuusõitu saab aga kindlalt matkade hulka lugeda, sest ka tugevamad käed said rakku hõõrutud. Teepeal kosutasid meid Tartu Turu maasikad ja murelid, soe jõerahvas juhuslikult soojaks köetud saunaga ja Emajõe vees paisunud hernestest kört. Kes järgmisel päeval kanuuga Leegult Ahunapalusse sõitsid, võisid kiirelt kokku vehitud purje abil ka purjetamiselamuse saada.
Mõnus lõpulõke kauni Leegu järve kaldal tuleb taas – juba 1.-2. juunil! Leegule sõidame katamaraanidega – kokku on pakkuda 36 kohta, nii et kui ei taha ilma jääda, siis tuleb ruttu end blogi kommentaariumisse kirja panna!
Organisatoorselt:
Sõiduga alustame, nagu ikka, Luunja silla alt kell 10. Tartu bussijaamast saab Luunjasse 9.15 bussiga (peatus Keldri või Vana-Kastre). Kui nobedate näppude voor ebaõnnestus, siis pole hullu, Leegule võib alati tulla ka jala, rattaga, häälega või Tartust bussiga kell 18.10 (maha tulla Ahunapalus).
Pühapäeval saab Tartusse tagasi peatustest Ahunapalu kell 06.11 ja Saki kell 17.16.
Osaluspanuseks on 5 eurot – palume selle tuua täpses sularahas kohapeale või kanda arvele Liis Vikerpuur EE707700771003781613 (märksõnadeks lõpulõke ja nimi/nimed, kelle eest makstakse).
Lisaks võtta kaasa kõik supi söömiseks ja metsas magamiseks tarvilik. Ja midagi lõunaks.
Kindlasti võtta kaasa: muusikariistad, hea lauluhääl, mõnusad lood Ringi vanadest aegadest, loodusteadmised, filosoofilised mõttekäigud, reisilood, pärimuslood ja kõike muud huvitavat.
Matkama tulevad: 1. Margus 2. Eliise 3. Wanyi 4. Kapten Lont 5. Jauram ja vähemalt 2 õlut 6. Möödunud aastaringi President 7. Käesoleva aastaringi President 8. Tavo 9. omailma navigatsioonikunstnik Betsu 10. Taavet 11. Krõõt 12. Oskar 13. Liis 14. Kaia 15. Aleks 16. Laur 17. Bussijuht 18. Anu 19. Pets 20. Siim 21. Artur 22. Aadam 23. Merlin 24. Harold 25. Kristinka 26. Helena 27. Sigrid 28. Anu 29. 30. 31. 32. 33. 34. 35. 36.
LÕPULÕKE LÜKKUB EDASI! Kogu Eestis kehtima hakanud tuletegemiskeeluga seoses lükkub lõpulõke ja hernesupi söömine 22. juunile! Täpsem info tuleb ka peagi!
Lõpp on lähedal! Sessistressi ja kevadväsimuse leevendamiseks kutsume teid kõiki lõpulõkkele, mis kõigi eelduste kohaselt toimub 2.-3. juunil traditsiooniliselt Leegu järve ääres. Aerutada saab, lõket teha saab, suppi ka saab. Endal tuleb kaasa võtta lõunasöök või panustada Kavastu poe avatusele. Väljume Luunja silla alt kell 10. Tartu Bussijaamast läheb buss sinna kanti kell 9.15, maha võiks tulla ilmselt kas Keldri või Vana-Kastre peatuses. Pilet oli vanasti 1.50 €. Kes soovib, võib Leegu järve äärde tulla ka muid vahendeid kasutades (jalgratas, autostop, buss Tartust Ahunapallu kell 18.10, …)
Hommikul peab Ahunapalule lähemale aerutama. Sealt maalt vaatab igaüks ise, kuidas koju saab. Buss Ahunapalult Tartusse väljub 6.11 (2.70 €). Poolteist kilomeetrit kaugemalt Saki peatusest väljub veel teinegi buss kell 17.16 (2.75 €).
Kaasa tasub võtta kõik, mis on vajalik öö üleelamiseks metsas. Näiteks magamiskott, lebo, soovikorral telk või koht mõnes telgis, supisöömistarvikud, sääsepeletusvahendid, muusikariistad.
Ära on räägitud 6 katamaraani, igas 6 kohta, kokku 36. Tulijaid paneme kirja blogi kommentaariumis ja segaduste vältimiseks tuleb seda teha oma nimega (vahvad matkasalgaga liitujad number 1 ja 2 jne jäävad seekord koju).
Osaluspanus on 5 eurot, mille võib tuua täpses sularahas kohapeal või kanda arvele EE502200221047118938 Linda Rusalepp (märksõna lõpulõke ja nimed, kelle eest makstakse).
Nagu juba tavaks on saanud , siis ei lähe mitte miski mitte kunagi algse plaani järgi.
Nüüd on selgunud tõsiasi, et algsest kolmest katamaraanist saame siiski vaid ühe.
See on 12 inimese kanuukoht!
Õnneks on meil võimalus ühelt teiselt kanuurentijalt puuduolevad sõiduriistad juurde laenutada.
Tema aga soovib ühe kanuu eest saada 30€ (+20 € transport, kokku 140€)
Samalt rentijal oleks võimalik saada lisaks kaks kanuud, ehk siis 3 inimest saaksid veel tulla!
Kui keegi soovib veel sellest toredast matkast osa võtta, siis andku sellest kiiresti teada blogi kommentaariumis või otse andreaskullerkann@gmail.com
Lisaks paluks ka juba registreerinutel nimekiri üle vaadata, et kõik klapiks!
Kuna ülejäänud kanuud on tasuta, siis ilus oleks summa kõigi matkaliste vahel ära jaotada.
5€ peaks olema piisav, et katta lisanduvate kanuude ja hernesupi kulud.
PS: Hernesupp saab olema väga maitsev!
Tere-terekest!
See jama (loe: aktiivne õppeperiood) hakkab korraks jälle otsa saama. Sessistressi ja kevadväsimuse leevendamiseks kutsume teid kõiki lõpulõkkele, mis kõigi eelduste kohaselt peaks toimuma 3.-4. juunil traditsioonilises kohas Leegu järve ääres. Pakutakse hernesuppi, vahitakse tulle, tudutakse (kui tudutakse) seal, kus juhtub, ja tuntakse ennast hästi.
Väljume Luunja silla alt kell 10. Tartu Bussijaamast läheb buss sinna kanti kell 9.15, maha võiks tulla ilmselt kas Keldri või Vana-Kastre peatuses. Pilet on 1.50 €. Kes soovib, võib Leegu järve äärde tulla ka muid vahendeid kasutades (jalgratas, autostop, buss Tartust Ahunapallu 18.10, …)
Hommikul peab Ahunapalule lähemale kanuutama. Sealt maalt vaatab igaüks ise, kuidas koju saab. Buss Ahunapalult Tartusse väljub 6.11. See on ka ainus buss.
Kaasa tasub võtta kõik, mis on vajalik öö üleelamiseks metsas. Näiteks magamiskott, lebo, soovikorral telk või koht mõnes telgis, supisöömistarvikud, sääsepeletusvahendid, muusikariistad.
Kanuukohti on 36. (6+4 (+2) kanuud ja 1 katamaraan)
1. keegi, kes Oti kaudu koha bronnis 1 2. Hendrik 3. Linda 4. Liisi 5. Taavet 6. Kelli 7. Anu (õhtul) 8. Meeli (õhtul) 9. Indrek 10. Linda 1 11. Linda 2 12. Linda 3 13.Vahva matkasalgaga liituja
14. Kärt 15. +1 16. Laura 17. Rauno 1 18. Rauno 2 19. Rauno 3 20. Helena 21. Epp 22. Henri 23. Uku 24. Kappav Põder
25. Kea
26. Martin 27. Jauram 28. Veel üks Linda 29. Jürks 30. Annika 31. Kristinka 32. Märten 33. Andre 34. Jan 35. Pääsu 36. +1
Osaluspanus on 5 €! Võtke palun täpne sularaha kaasa.
Võib öelda, et selle aasta lõpulõke oli lausa suurejooneline! Kokku tuli 39 inimest, kanuutajaid oli täpselt 36, nii palju kanuukohti pole varem olnud. Mõningad tulid ka oma transpordiga Leegu järvele, mis on iga-aastane lõpulõkke sihtkoht.
Alustasime nagu ikka Luunja silla juurest. Kus kõigil oli väga suur tuhin sees, et kohe, kui kanuud kohale jõudsid asusid mehed kärmelt neid maha laadima ja silmapilkselt olid inimesed juba vees aerutamas. Seekord oli väljas peale kanuude ka kanuu-katamaraanid – kanuud, mis on omavahel ühendatud ning kummuli minemise oht peaaegu et puudub. Ilmaga tõsiselt vedas, oli mõnusalt päikesepaisteline ja paar pilvekest ka tuli õhtu poole taevasse. Ainukene kiirust vähendav tegur oli tuul, aga võib-olla ka joogikraam, mis nii mõnigi kord viis kaldaid imetlema.
Esimene ühine kohtumispaik oli Luunja vallas Kavastus, kus sai oma veevarusid täiendada ning energiat koguda. Jäime sinna päris pikaks ajaks mõnulema ja sai tutvuda ka teiste kanuutajatega, kuna meid oli nii palju, siis kõigiga ei jõuagi juttu puhuda, aga hea on seegi kui oma kanuukonna nimed selgeks saavad. Minul oli puhas naiskond kanuu-katamaraanis, kuid vahelduva eduga olime üsna tihti eespool või lausa esimesed. Sõitsime mööda geoloogide kanuukonnast, kus olid enamus mehed, ja kes sõidu ajal vorstikesi grillisid. Eks nad uitasid ka kallaste vahet ja said meie elurikkusega rohkem kurssi.
Teekond oli päris lõbus, sihuke tõusu ja languse momentidega. Languse momendid olid siis, kui mõni suurem veesõiduk täiskiiruses mootoriga mööda sõitis, mõtlemata kanuutajatele ja nii mõnigi kord tuli suurem laine kanuusse, et saapad olid vees ja püksisääred märjad, aga küllap selles peitubki see kanuutamise võlu. Sai kohti vahetatud, et mõlemad käed läheksid ikka samamoodi lihastesse. Meie naiskond nägi teel ka merikotkast, keda varesed kiusasid ning peale selle ka minki, kes ujus jõe ühest kaldast teisele kaldale ning jäi meile armsalt otsa vaatama.
Emajõe Suursoo looduskeskuses kohtusime Alfalt tulnud turistidega, kes imestasid, et me niiviisi tagumikud vees edasi liigume ja üks neist ütles, et pole nõus isegi 5 m niiviisi aerutama, ilma, et massaaži saaks. Säält edasi oli järgmine peatus enne Kalli järve, ühel RMK matkamajakese all, kus võtsid meid väga lahkelt vastu puhkajad, andes meile oma kogu koogi ning jagasid ka liha ning keelekastet. Puhkajateks olid rekkajuhid ja kalastamisega tegelev härrasmees. Rekkajuhid tegid meile sõidukoolituse looduses, käepäraste vahenditega ning härrasmees viis kaatriga sõitma, selle eest suur, suur AITÄH! Peale selle saime enne teele minekut ka koti kala kaasa (nurgusid), kallistades jätsime nendega hüvasti.
Sõit läks peale sellist peatust kohe libedamalt. Õhtuhämaruses sõitsime edasi, viimased päiksekiired hajumas võsa varju. Ületasime Kalli järve ning ekslesime natuke Leegu (Leego) järve peal enne kui koha üles leidsime. Esimesed olid juba lõkke üles teinud, me saime herned ulatada ning Miina kostitas itaaliapärase pitsaga. Lõpuks sai vahukoore torti. Selleks ajaks (kell oli äkki kolm saamas) olid ka viimased kohale saabunud.
Lõkkesoojus tungis põue! Need, kes esimese bussiga koju läksid, said umbes tunnikese magada, kui tahtsid. Muidugi, sääsed ja kihulased olid kallal, kuid silma sai ikka kinni panna, nii et magamiskoti mulk on ainult millimeetri avatud. Mõningad olid hommikuni üleval. Kes tahtsid jäid pikemaks metsa, et saaks vajalikud unetunnid kätte ja hiljem hakkasid jalgsi tagasi liikuma. Hommikul umbes poolteist tundi sõitu ja jõudsimegi Ahunapallu. Seal jõudsid kõik õnnelikult bussi peale.
Lõppkokkuvõttes aitäh kõikidele kanuutajatele, super seltskond oli! Suur kummardus Matkasõbrad AH ja OH kanuu-katamaraanide eest, Metsaturism kanuude eest ning rekkajuhtidele koolituse eest ja „Kalastustarvete müük ja rent“, kes meile kaatrisõidu tegi! Hip-hip-hurraa!
Järgmiste seiklusteni!
—
Ahoi!
On aeg teha viimased pingutused kuival maal ja seada end valmis kanuutamiseks! Lõpulõke Leegu järve äärde toimub nagu ikka mai lõpus ehk juba järgmisel nädalavahetusel, 28.–29. mail.
Väljume Luunja silla alt kell 10.00. Liinibuss Tartust Luunjasse väljub kell 9.15 (hind 1.20 €).
Leegu järve ääres seame üles lõkke, istume tule ümber ning vaatame aastale tagasi, meenutame tähtsündmusi ja haume tulevikuplaane.
Süüa saab hernesuppi! Tasub kauss ja lusikas kaasa võtta. Samuti magamiskott ja sobivad riided, et sääsed maha ei murraks. Hästi vaadatakse ka musitseerimisinstrumentide peale. Ööbimine, kui soovi peaks olema, on põõsa all, telgis või kus iganes süda ihkab.
Hommikul tuleb kanuudega soost välja sõita, Ahunpalule lähemale. Sealt edasi on igaühe omalooming. Ainuke buss Ahunapalust Tartusse väljub kell 6.11 hommikul.
Osalejad ritta blogi kommentaaridesse!
Kanuudele on meil seekord 36 kohta! Koht sümboolne 5 € (palume tasuda hiljemalt reedeks, 27. maiks).
Ott Kangur EE382200001105830064 Selgitusse: Lõpulõke + nimi (nimed), kelle eest makstakse.
Kui vaja, saab kohale tulla ka mööda maad: hääletades, vändates, bussiga (buss Ahunapalusse väljub Tartust kell 18.10).
Mõningad kohad on siis ka sellistel kanuu-katamaraanidel, vb nendele, kellel tasakaal on paigast ära 😉
Selle aasta lõpulõkkepuud said põletatud, kuid suurem osa sääski jäi toitmata, sest neid nähti retkel vähe – meie õnneks, sääskede kahjuks!
Enamik rahvast alustas retke Luunja silla alt kanuudes. Osadel stabiilsemad, teistel kiiremad kanuud all, suunduti mööda Ema jõge esimesse peatuspaika Kavastusse. Seal tehti ühiselt väike paus: nauditi ilma ning kohalike pakutud soolakurki ja suitsukala.
Edasi aerutas igaüks omas tempos. Teel sai proovitud erinevaid taktikaid, kuidas suuremaid laineid ületada ning kas on parem liikuda üksi, kaksi või kolme paadiga ühiselt. Jõel nähti saarmaid, kopraid ning jäälindu. Puhkepeatuseid tehti mitmete matsamajade juures, kust leiti soola, tatart ja kartuleid. Enne Kalli järvele jõudmist peatusime parvmajas, kus nautisime päikeseloojangut. Julgemad matkalised käisid ka väiksel suplusel jões. Leego järvele jõudes paistsid veel viimsed päikesekiired esimestele paatkondadele. Randudes oli lõke juba püsti pandud teiste matkaliste poolt ning sai mõnusalt soojendada end selle ääres, oodates viimaseid. Pangede ja herneste saabudes hakati kohe hernesuppi keetma. Kella poole kolme ajal sai keha kinnitada maitsva supiga ning kolmest startisid esimesed kanuudega tagasi teele. Enne bussile minekut jäi veel aega nii tukastada kui ka hommikust võimlemist teha.
Kokkuvõttes sai läbitud umbes 37km, mille jooksul ei käinud ükski kanuu ümber, kõik alustajad jõudsid sihtpunkti, supp sai keedetud ja söödud, ilm oli fantastiline ning kõik soovijad said kenad randid endale päevitada. Seega võib lugeda selleaastast lõpulõkke retke edukaks!
Muljetas värske Ringi liige Meeli
—————————————————————————————————– Olemegi oma aastaringiga jõudnud sinna maale, et on järjekordselt aeg minna Leegu järve äärde näljaseid sääski toitma. See aasta saab Lõpulõke toimuma 30.mail.
Kohaletulek on vabas vormis – kellel jalad veavad, saavad tulla matkates; kellel ratas väntab, saab tulla rattaga; kelle pöial seisab, saab tulla häälega jne. Lisaks sellele avame ka nobedate näppude vooru kanuukohtadele, mis viivad otse Luunja silla alt Leegu järvele. Väljumine Luunjast on kell 10, nii et 9:15 bussiga Tartust tulles jääb mõni minut ülegi.
Kes endale kanuukohta soovib, sellel tuleks end siin kommentaariumis kirja panna ning hiljemalt 26.maiks 7 euro eest see koht endale lunastada. (EE382200001105830064 – Ott Kangur; Selgitusse: Lõpulõke nimi, kelle eest makstakse).
Kohapeal teeme lõket, sööme hernesuppi ja vaatame tagasi olnud aastale.
Tagasi saab nii nagu kohalegi sai – vabas vormis. Ainult kanuutajatel tuleks leida endale uus liiklemisviis. Kanuutajad peaksid arvestama ka sellega, et hommikul tuleb ette võtta veel väike retk soost välja. Ühistranspordiaustajatele teadmiseks ka see, et kell 6:11 liigub Ahunapalust buss Tartu suunas.
Kaasa tuleks veel võtta toidunõud, magamisvarustus ja sobivad riided, et külm ei näpistaks ja sääsed ikkagi täitsa maha ei murraks
Kanuutajad:
1. Sandra 2. Kristi 3. Linda 4. Adele 5. +1 6. Anu 7. Meeli 8. Edgar 9. Klaarika 10. Susanna 11. Jürgen 12. Riin 13. Kea 14. Hendrik 15. Hanna Kaarin 16. Tavo 17. Nets 18. Mints 19. Kelli 20. Juhan 21. Eva 22. Carolina 23.Krõõt
