Kas oled mõelnud selle peale, kuidas majanduskasvule orienteeritud ühiskond mõjutab ümbritsevat keskkonda ja loodust?
Kui jah, siis õnneks ei ole sa ainus, kes alternatiivsete, keskkonda, loodust ja ühiskonna heaolu arvestavate süsteemide peale on mõelnud. Eestis on inimesi, kes on ennast antud valdkonnas harinud ning kelle kuldaväärt teadmised saavad seminaris jagatud ja arutatud.
Seminari tulevad pidama tasaarengu asjatundja ja keskkonnakaitsja Madis Vasser: https://madisvasser.com/ Samuti kõneleb seminaris Maiko Mathiesen, kes on värskelt lõpetanud Barcelona Autonoomse Ülikooli magistrikursuse tasaarengu teemadel. Maiko aitab ka üles ehitada globaalset tasaarengu mõttekoda: https://degrowth.org/
Mis on tasaareng? Tasaareng seab kahtluse alla majanduskasvu ülemvõimu ning kutsub demokraatlikult juhitult vähendama tootmist ning tarbimist industrialiseeritud riikides, et saavutada keskkondlik jätkusuutlikkus, sotsiaalne õiglus ning heaolu. Tasaareng sisaldab endas laias laastus kolme dimensiooni: 1) vähendamine (keskkonnahoidlik aspekt) 2) vabastamine (vaimne pool) 3) visioneerimine (suurem-kaugem siht).Selle mõtteviisiga seoses on palju pooltargumente, mõningaid olulisi kriitilisi punkte, aga ka suur hulk valearusaamu ja möödarääkivusi. Seminaris püüamegi neid teemasid omavahel selgemaks arutada.
Seminar toimub 15. detsembril kell 18.00 Vanemuise 46 ruumis 246.
Ole valmis tõendama oma nakkusohutust, kanna maski ja näeme seminaril!
Nii nagu lõppemas on aastaring, on lõppemas ka TÜLKRi mälumäng. Vähemalt sellises koosseisus ja selleks aastaks. Tule tähista meiega kõiki neid lõppusid ja loodetavasti leiame koos nuputades uued algused 17. detsembril kell 19 lokaalis Illegaard!
Talvekülmade lähenemisele kohaselt käis novembri lõpus Ringile polaaraladest ja kliimast rääkimas meteoroloog ja polaaruurija Timo Palo. Juttu tuli kliimauurimisest 21. sajandil, erinevatest projektidest, millega Timo Palo ise Arktikas ja Antarktikas teadustööd tegemas on käinud, ning muidugi kliimamuutusest ja erinevatest sellega seotud protsessidest polaaralade kontekstis. Täname kõnelejat hariva õhtupooliku eest ning kõiki huvilisi tulemast!
Hetkeolukorda arvesse võttes oli juhatus sunnitud raske südamega langetama otsuse legendaarne Sügistrots (taaskord) ära jätta. Kuid novembrikuine loodus kutsub linnamürast eemale ning näib olevat suurepärane hetk peale paariaastast pausi taaselustada sügismatk!
Selleaastane sügismatk saab lähenevat talve silmas pidades sobilikult alguse reedel, 26. novembril just talvepealinnast Otepäält. Esimesel õhtul aklimatiseerume Lõuna-Eesti kõrgmäestikuga ja teeme lühikese soojendusmatka Otepäält loode suunas ning ööbime Tõukajärve kallastel.
Laupäeva hommikul seame sihi läbi metsase Kolmjärve sihtkaitsevööndi Hellenurme suunas, kus on päralejõudmise korral võimalik külastada poodi ja õhtul nautida kultuurimelu kohalikus Mägestiku pubis.
Eelneval õhtul seame laagri ülesse Hellenurme lähiümbrusesse, kuna pühapäeva hommikul ootab meid Hellenurme vesiveski pererahvas ning tutvuda saab sealsete tööde ja tegemistega. Hellenurmelt suundume peale kultuuriprogrammi lähedalasuva Palupera rongipeatuse suunas, et oranži porgandiga tagasi Tartu suunas vurada. Matkalisi tervitab peale tegusat matka soovi korral Tartu külje all Külitsel asuv ja otse tee peale jääv Ringi presidendi enda saun, kus saab ennast korralikult puhtaks küürida ja auru välja lasta. Sealt edasi Tartusse on liikumisviise juba erinevaid ja igaüks leiab oma.
Tartust Otepääle saab reedel mugavalt bussidega, mis väljuvad näiteks 16:30, 17:20 ja 18:00. Pühapäeval plaanime jõuda 13:35 Paluperast väljuvale rongile.
Loodusfoto konkurss on selleks korraks läbi ja nii žüriil kui Ringi juhatusel on hea meel tõdeda, et hobifotograafide tase on kõrge ja kujutlusvõime lennukas.
Kuni 31. oktoobrini said iga soovija saata meile kuni viis fotot, mis haakuksid kuidagi teemaga “Juurte juurde” ning väga tore oli näha, et pealtnäha nii spetsiifiline teema pani autoreid mõtlema täiesti eri suundades ja meile laekus väga erinäolisi ja seinast seina temaatikaga fotosid.
Fotosid hindas neljaliikmeline žürii koosseisus Sven Začek, Peeter Paaver, Eliise Kara ja Johanna Adojaan.
Samuti toimus rahvahääletus, kus laekunud töödele said punkte anda kõik soovijad.
Kokku saadeti meile 43 fotot 13 autorilt. Rahvahääletusel osales 65 inimest. Lõpuüritus toimus 17. novembril Zoomi vahendusel.
III koht
Mari Ann Rebane | “Juurdlev pilk”
Autor: “Kuigi tegemist on lihtsalt mikroskoobist vaadeldud aed-võhumõõga juure ristlõiguga, meenutab sealne joonemäng mõne sügavtrükitehnika abil valmistatud kunstiteost. Juured kui elu allikas on mitmeti mõistetav. Meie kultuuripärandiga seonduvalt algavad maailma ja elu juured linnust, kelle munadest arenes maailm. Seega on väga kohane, et tabatud pilt juure ristlõigust sarnaneb vaatlejat silmitseva linnuga.”
II koht
Täiesti juhuslikult järgnes I koha fotole 3 tööd, mis said kõik sama palju punkte. Ja täiesti juhuslikult olid need kõik ühelt autorilt…
Mari Raamat | “Juurte jätkamine”
Johanna Adojaan žüriist: “Mahlases värviküllasuses astub autor teema sentimentaalse lahkamise asemel värskendava sammu hoopis suunaga tulevikku. Pildil kujutatud realistlikku stseeni tasakaalustavad foto abstraktsed omadused, mõjudes kokkuvõttes kergelt ja helgelt”
Mari Raamat | “Kõverad kui juured”
Johanna Adojaan: “Värskendavalt minimalistlik ent siiski paraja krutskiga pilt, mis toob endas kokku maitseka kompositsiooni, lummava värvi ja mõjub lahedalt maalilisena.”
Mari Raamat | “Sasipundar”
Autor: “Kased on alati minu jaoks olnud üheks Eestimaa sümboliks. Kuna Eestis on mu enda juured, siis tekitavad nad alati koduse tunde. Pildistamisel kasutasin fotokaameraga topeltsäri sätet.”
I koht
Huvitavaid kokkusattumusi jagus ka I koha pildi puhul. Nimelt osutus see nii žürii kui ka rahvahääletuse lemmikuks tööks.
Marie Laanisto | “Osata vaadata, osata näha”
Autor: “Tehtud 2019. aasta sügisel Pärnumaal, kui olime oma seenemetsas tavapärasel tiirul. Antud seen fotol jäi aga seekord marineerimata. Foto saadan mõttega, et juurte juurde minek võib tähendada ka oskust näha elu “rohujuure tasandil”.
Presidendi eriauhind
Mida rohkem auhindu välja saame anda, seda toredam on! Kuna president Art Villem Adojaan ei olnud veel päris viimase hetkeni fotode ja nende autoritega tutvunud, otsustas ta ka ise oma lemmiku välja valida. Kuna foto autoriks osutus Ringi endine president, sai “presidendi eriauhind” siinkohal omale lisatähenduse.
Jürgen Karvak | “Metsa laulukaar”
Autor: “Mahakukkunud kuuskedest jääb tihti püsti võimas juurestik. Istusin ühe sellise alla ja vaatepilt metsale oli justkui vaade väikse laulukaare alt, millelt ripuvad peened juured.” Eliise Kara žüriist: “Ma aina juurdlen, kuidas küll tuleb inimesele mõte minna sellisesse kohta istuma. Olgu mis oli, aga hea, et ta seda tegi. Meie nüüd teame ka, milline uhke raamitud vaatepilt sealt avaneb. Väga värskendav.”
Suur tänu veelkord kõigile osalejatele, auväärsele žüriile ja loomulikult ka sponsoritele…
Vahvaid auhindu aitasid välja panna Eesti Loodusmuuseum, National Geographic Eesti, Vaibla Linnujaam ja PÖFF. Peaauhinnaks oli aga personaalne vaatlusretk meie nahkhiirte eksperdi Karl Hendrik Tamkiviga! Inspireerigu see kõiki tulevastel fotokonkurssidel vähemalt sama aktiivselt osa võtma!
Looduskaitsering jätkab oma seminaride seeriaga. Seekord tuleb jutuks rohepesu. Arutleme, millega on tegu ja kuidas mitte selle õnge langeda, tuues rohkesti näiteid meid ümbritsevast elust.
Seminari viivad läbi Ringi juhatuse liikmed Eleonore Susi ja Amaranta Põld. Tegu on pilootseminariga, mis on osa Noorte Keskkonnanõukogu koolitusprojektist, mis võimaldab noortel arendada oma õpetajaoskusi ja tuua noorteni olulised keskkonnateemad viisil, mis pakub koolitunnile inspireerivat vaheldust.
Kohtume juba 11. novembril kell 18.00 Vanemuise 46 ruumis 246. Ole valmis näitama vaktsineerimis- või läbipõdemistõendit ning ära unusta maski!
Vihmasel kolmapäeva õhtupoolikul võttis põline ringikas Keily Tammaru kuulajad endaga kaasa kütkestavale Florese saarele keset avarat Atlandi ookeanit. Keily jagas huvilistele kahe kuu jooksul Portugalile kuuluvas Assooride saarestikus praktika raames nähtut ja kogetut. Juttu tuli Florese endeemsest mardikaliigist, vihasest võitlusest Himaalajast pärit invasiivse taimega ja saarte heitlikust ilmast, mille kõige kõrvale sai maitsta kohalikust juustutööstusest pärinevat magusat küpsetist.
Juhatus tänab omalt poolt kõiki kuulajaid ja loomulikult ka Keilyt suurt rännuhimu tekitanud ettekande eest!