Hei Sõbrad!!
Aeg on jälle sealmaal, et võiks kokku saada ja natuke ajusid ragistada, täpsemalt juba järgmisel kolmapäeval, 4.novembril.
Seekord on kohtumispaik tavalise Zavoodi asemel hoopis Sisevete Saatkond, algustame nagu ikka 20.15 (või natuke hiljem).
Küsimused, auhinnad ja hea muusika juba ootavad teid
Näeme seal!
Joosep ja Triin
 |
| 2014. a sügismatka matkaseltskond hommikusööki nautimas |
Geenisiirdamine ja kloonimine pole tänapäeva maailmas enam midagi erakordset, kuid nende kahe biotehnoloogia ühendamine ühes veises on märksa iseäralikum ning peadmurdvam ülesanne.
Sellist projekti on Maaülikooli zoomeedikumis arendamas teadlasterühm, kes on esimesed kloonvasikad ka ilmale toonud.
Eesmärgiks on saada kaks transgeenset vasikat – Üks insuliini ja teine foliikuleid stimuleerivat hormooni (FSH) lüpsev.
Maaülikooli teadusprorektor professor Ülle Jaakma tulebki meile rääkima õnnestumistest, valupunktidest ja tuleviku suundadest biotehnoloogiliste ravimite saamisel transgeensetelt loomadelt.
Praegugi kasvab EMÜ suurloomakliinikus kloonitud lehm Augustina.
Sellest kuidas jõuti ideest vasikani saabki juba täpsemalt kuulda seminaril.
Kohtume kolmapäeval 21.oktoobril kell 19 Vanemuise 46 – 327
 |
| Indrek kooti meisterdamas |
Rehealuse mõnusat muldpõrandat meil ei olnud, kuid vaip muruplatsil ajas samuti asja väga hästi ära. Ainult terad kippusid üle ääre lendama. Seepärast proovisime rukkist ka otsapidi riidest kottidesse toppida, et terad paigale jääksid. Viljapead tühjad, oli aeg vili kõrtest ning aganatest eraldada. Sõelusime jämeda ja peenikese sarjaga, jätkasime käsitööga kallates vilja ühest anumast teise, lootes et tuul kannab üleliigsed ebemed kõrvale, ning lõpetasime ehtsa näputööga purukesi pihkudelt puhudes ja ükshaaval välja noppides.
——————————————————————————————————————-
Ahoi!
 |
Liisa-Lota Kaivo: “Ilmaruum on nii suur, et meie rööprähklemine siin planeedil Maa tundub imepisike ja tähtsusetu. See lõõgastab – meist ei sõltugi ehk nii palju, kui kipume endale omistama. Virmalisi tekitav osakeste voog liigub ulmelise kiirusega, huvitav, kaugele ta jõuab? “
Remo Savisaar: “Enamasti on virmaliste ajal fotograafil tuli takus ning ega kohapeal aega n-ö. maha ei võta. Tuleb ju proovida kiirelt erinevaid kompositsioone ja ka päikesetuule aktiivsus on koguaeg muutumises. Kunagi ei tea, millal on käes nüüd see värvidemängu tipp ja kaua see kesta võib. Seda aga ükski virmalistekütt kivil istudes maha magada ei taha 😉 Usun, et ka siinsel pildil on lugu just selline, et fotograaf sebis kivi ja kaamera vahet, kuni pildid sellest motiivist tehtud said. Kõrvalvaataja jaoks pilt aga toimib. Fotograaf on näinud vaeva ning pildi korralikult läbi mõelnud ja nähtu ära realiseerinud. Kompositsioon on paigas ning pildil on oma lugu. Selle pildi puhul meenub mulle endale ka see 16.veebruari õhtu, justkui oleksin ise seal viibinud.”
Urmas Tartes: “Mõnus vastandamine igavikulise vaatemängu, seda rahulikult nautiva inimese ja kauguses ähvardava valgusreostusega.”
Teise koha saavutas Jürgen Karvak “Tee, võrkkiik ja jõevulin – kiiret pole kuhugi”
Urmas Tartes: “Veevulina jaoks tuleb aega võtta ja pildil kujutatu tundub mõnus!”
Kolmanda koha saavutas Riin Riiberg “Kuhu tormad, mõtles jänes”
Hendrik Proosa: “Läheb teemasse ja meeldib see, et foto on justkui vastupidisest vaatevinklist: enamasti vaatleb inimene looma, siin loom inimest.”
Urmas Tartes: “Veidi huumorit ja tõsine sisu. Eriline tabamus.”
Lõppvooru jõudnud töödega saab tutvuda SIIN.
Suured tänud neile, kes saatsid oma pilte ning osalesid ka loodusfilmiõhtul!
 |
| Esikolmik |
Soovime veel tänada meie toetajaid ja sponsoreid Tartu loodusmaja, Varrakut, Pop sporti, Photopointi, ajakirja Positiiv, KIKi, žüriiliikmeid ning kõiki teisi abilisi.
———————————————————————————————————
Tähelepanu, tähelepanu!
 |
| 2014.aasta võidufoto |
Kätte on jõudnud järjekordne fotokonkurss. Võta aeg maha, haara kätte pildistamisaparaat ning mine õue, ergasta oma kunstimeeli ja avasta enda ümbrust. Sel aastal ootame tabamusi teemal “Kuhu kiire?”.
