Ahoi ring!

Rattaretkest on küll möödunud üle kahe nädala, kuid leidsin alles nüüd tänu sessiajale ja lõpulõkkele aega koostada kiri selle seikluse kohta.

Tuhnisin andmebaasidest, artiklitest ning vanadest vene aja dokumentidest välja infot Tartu looduskaitse all olevate puude kohta, ning otsisin iga liigi kohta ka nii mõndagi huvitavat välja – kes on paljude istanduste esivanem, kes on siidiussidele leiva eest ja kelle maha langenud lehed lõhnavad kui soojad pannkoogid?

Kõike seda jagasin kaasa sõitnud rahvaga, keda ei olnud just väga palju, aga entusiasmi see-eest jagus. Paari tunniga saimegi ette planeeritud marsuudi läbi sõidetud, ning valvealustel metsavanadel külas käidud – kõik veel elu ja tervise juures.

Rahvas jäi rahule, ning veel üks üritus sai seljatatud!