Hetkeolukorda arvesse võttes oli juhatus sunnitud raske südamega langetama otsuse legendaarne Sügistrots (taaskord) ära jätta. Kuid novembrikuine loodus kutsub linnamürast eemale ning näib olevat suurepärane hetk peale paariaastast pausi taaselustada sügismatk!
Selleaastane sügismatk saab lähenevat talve silmas pidades sobilikult alguse reedel, 26. novembril just talvepealinnast Otepäält. Esimesel õhtul aklimatiseerume Lõuna-Eesti kõrgmäestikuga ja teeme lühikese soojendusmatka Otepäält loode suunas ning ööbime Tõukajärve kallastel.
Laupäeva hommikul seame sihi läbi metsase Kolmjärve sihtkaitsevööndi Hellenurme suunas, kus on päralejõudmise korral võimalik külastada poodi ja õhtul nautida kultuurimelu kohalikus Mägestiku pubis.
Eelneval õhtul seame laagri ülesse Hellenurme lähiümbrusesse, kuna pühapäeva hommikul ootab meid Hellenurme vesiveski pererahvas ning tutvuda saab sealsete tööde ja tegemistega. Hellenurmelt suundume peale kultuuriprogrammi lähedalasuva Palupera rongipeatuse suunas, et oranži porgandiga tagasi Tartu suunas vurada. Matkalisi tervitab peale tegusat matka soovi korral Tartu külje all Külitsel asuv ja otse tee peale jääv Ringi presidendi enda saun, kus saab ennast korralikult puhtaks küürida ja auru välja lasta. Sealt edasi Tartusse on liikumisviise juba erinevaid ja igaüks leiab oma.
Tartust Otepääle saab reedel mugavalt bussidega, mis väljuvad näiteks 16:30, 17:20 ja 18:00. Pühapäeval plaanime jõuda 13:35 Paluperast väljuvale rongile.
Loodusfoto konkurss on selleks korraks läbi ja nii žüriil kui Ringi juhatusel on hea meel tõdeda, et hobifotograafide tase on kõrge ja kujutlusvõime lennukas.
Kuni 31. oktoobrini said iga soovija saata meile kuni viis fotot, mis haakuksid kuidagi teemaga “Juurte juurde” ning väga tore oli näha, et pealtnäha nii spetsiifiline teema pani autoreid mõtlema täiesti eri suundades ja meile laekus väga erinäolisi ja seinast seina temaatikaga fotosid.
Fotosid hindas neljaliikmeline žürii koosseisus Sven Začek, Peeter Paaver, Eliise Kara ja Johanna Adojaan.
Samuti toimus rahvahääletus, kus laekunud töödele said punkte anda kõik soovijad.
Kokku saadeti meile 43 fotot 13 autorilt. Rahvahääletusel osales 65 inimest. Lõpuüritus toimus 17. novembril Zoomi vahendusel.
III koht
Mari Ann Rebane | “Juurdlev pilk”
Autor: “Kuigi tegemist on lihtsalt mikroskoobist vaadeldud aed-võhumõõga juure ristlõiguga, meenutab sealne joonemäng mõne sügavtrükitehnika abil valmistatud kunstiteost. Juured kui elu allikas on mitmeti mõistetav. Meie kultuuripärandiga seonduvalt algavad maailma ja elu juured linnust, kelle munadest arenes maailm. Seega on väga kohane, et tabatud pilt juure ristlõigust sarnaneb vaatlejat silmitseva linnuga.”
II koht
Täiesti juhuslikult järgnes I koha fotole 3 tööd, mis said kõik sama palju punkte. Ja täiesti juhuslikult olid need kõik ühelt autorilt…
Mari Raamat | “Juurte jätkamine”
Johanna Adojaan žüriist: “Mahlases värviküllasuses astub autor teema sentimentaalse lahkamise asemel värskendava sammu hoopis suunaga tulevikku. Pildil kujutatud realistlikku stseeni tasakaalustavad foto abstraktsed omadused, mõjudes kokkuvõttes kergelt ja helgelt”
Mari Raamat | “Kõverad kui juured”
Johanna Adojaan: “Värskendavalt minimalistlik ent siiski paraja krutskiga pilt, mis toob endas kokku maitseka kompositsiooni, lummava värvi ja mõjub lahedalt maalilisena.”
Mari Raamat | “Sasipundar”
Autor: “Kased on alati minu jaoks olnud üheks Eestimaa sümboliks. Kuna Eestis on mu enda juured, siis tekitavad nad alati koduse tunde. Pildistamisel kasutasin fotokaameraga topeltsäri sätet.”
I koht
Huvitavaid kokkusattumusi jagus ka I koha pildi puhul. Nimelt osutus see nii žürii kui ka rahvahääletuse lemmikuks tööks.
Marie Laanisto | “Osata vaadata, osata näha”
Autor: “Tehtud 2019. aasta sügisel Pärnumaal, kui olime oma seenemetsas tavapärasel tiirul. Antud seen fotol jäi aga seekord marineerimata. Foto saadan mõttega, et juurte juurde minek võib tähendada ka oskust näha elu “rohujuure tasandil”.
Presidendi eriauhind
Mida rohkem auhindu välja saame anda, seda toredam on! Kuna president Art Villem Adojaan ei olnud veel päris viimase hetkeni fotode ja nende autoritega tutvunud, otsustas ta ka ise oma lemmiku välja valida. Kuna foto autoriks osutus Ringi endine president, sai “presidendi eriauhind” siinkohal omale lisatähenduse.
Jürgen Karvak | “Metsa laulukaar”
Autor: “Mahakukkunud kuuskedest jääb tihti püsti võimas juurestik. Istusin ühe sellise alla ja vaatepilt metsale oli justkui vaade väikse laulukaare alt, millelt ripuvad peened juured.” Eliise Kara žüriist: “Ma aina juurdlen, kuidas küll tuleb inimesele mõte minna sellisesse kohta istuma. Olgu mis oli, aga hea, et ta seda tegi. Meie nüüd teame ka, milline uhke raamitud vaatepilt sealt avaneb. Väga värskendav.”
Suur tänu veelkord kõigile osalejatele, auväärsele žüriile ja loomulikult ka sponsoritele…
Vahvaid auhindu aitasid välja panna Eesti Loodusmuuseum, National Geographic Eesti, Vaibla Linnujaam ja PÖFF. Peaauhinnaks oli aga personaalne vaatlusretk meie nahkhiirte eksperdi Karl Hendrik Tamkiviga! Inspireerigu see kõiki tulevastel fotokonkurssidel vähemalt sama aktiivselt osa võtma!
Looduskaitsering jätkab oma seminaride seeriaga. Seekord tuleb jutuks rohepesu. Arutleme, millega on tegu ja kuidas mitte selle õnge langeda, tuues rohkesti näiteid meid ümbritsevast elust.
Seminari viivad läbi Ringi juhatuse liikmed Eleonore Susi ja Amaranta Põld. Tegu on pilootseminariga, mis on osa Noorte Keskkonnanõukogu koolitusprojektist, mis võimaldab noortel arendada oma õpetajaoskusi ja tuua noorteni olulised keskkonnateemad viisil, mis pakub koolitunnile inspireerivat vaheldust.
Kohtume juba 11. novembril kell 18.00 Vanemuise 46 ruumis 246. Ole valmis näitama vaktsineerimis- või läbipõdemistõendit ning ära unusta maski!
Vihmasel kolmapäeva õhtupoolikul võttis põline ringikas Keily Tammaru kuulajad endaga kaasa kütkestavale Florese saarele keset avarat Atlandi ookeanit. Keily jagas huvilistele kahe kuu jooksul Portugalile kuuluvas Assooride saarestikus praktika raames nähtut ja kogetut. Juttu tuli Florese endeemsest mardikaliigist, vihasest võitlusest Himaalajast pärit invasiivse taimega ja saarte heitlikust ilmast, mille kõige kõrvale sai maitsta kohalikust juustutööstusest pärinevat magusat küpsetist.
Juhatus tänab omalt poolt kõiki kuulajaid ja loomulikult ka Keilyt suurt rännuhimu tekitanud ettekande eest!
Kaanefoto: Gerli Paju “Kevad”, võistlustöö aastast 2017
Tähelepanu, fotograaf!
Tunned, et aina suuremate sammudega lörtsiste ilmade poole liikuv sügis on sinu sisemist fotokunstniku hinge päev-päevalt üha raskemini rusuma hakanud? Tunned, et sooviksid ennast loomelaval väljendada, aga ei leia selleks sobivat aega ja kohta? Ei ole põhjust pead norgu lasta, sest Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi iga-aastane loodusfoto konkurss tuleb taas, et teie muredele leevendust pakkuda!
Selleaastane fotokonkurss kannab nime “Juurte juurde”. Ole sa rahvuskonservatiiv või bioloogiatudeng – “juured” pakuvad mõtteainet kõigile. Seega kutsumegi sind jagama seda, mida juured sinu jaoks tähendavad. Viide ammukadunud helgele minevikule, ajas püsivale elujõu allikale, visuaalset vaatemängu pakkuvale pildile metsateel või kõikesiduvale võrgustikule maapõues – oma interpretatsiooni pakub muidugi iga fotograaf ise. Fotokonkurss on avalik ja osa võtma ootame kõiki huvilisi ka väljastpoolt Ringi. Iga osaleja võib saata kuni viis (5) fotot, millele on lisatud pealkiri, pildistamise aeg, koht ja soovi korral ka lühikirjeldus. Foto pikem külg peab olema vähemalt 2000 pikslit. Piltide töötlemisel tuleks meeles pidada head tava ning nähtu tõepärast ja loomulikku esitust.
Fotosid ootame 31.oktoobri südaööni meiliaadressile juhatus@ring.ee. Novembri esimesel nädalal saab veebi teel hääletada enda lemmiktööde poolt, kus enim hääli kogunud töö saab rahva lemmiku tiitli. Konkursi esikolmiku ja üldvõitja selgitab aga välja välja auväärt žürii. Autasustamine koos traditsioonilise filmivaatamisega toimub 10. novembril, algusega kell 18.00 Tartu Loodusmajas. Üritusel peame loomulikult kinni ohutusnõuetest – olgem valmis esitama tõendit oma nakkusohutusest.
Kätte on jõudnud septembri lõpp! Koolijütsidel on esimesed kontrolltööd selja taga. Töömesilastel on suvepuhkusest mälestuseks vaid kunkusse panemata plätud. On tunne, et oled ära teeninud väikese vahelduse koolikambri valgetele seintele ja argipäeva sebimisele. Looduskaitseringi bussiekskursioon sobib selleks nagu Eve Kivi Pakendikeskuse reklaami.
Toimub nimetatud ekskursioon 8. – 10. oktoobril 2021 Lääne-Eestisse.
Täpsem ajakava on järgmine:
8. oktoober (reede)
Start Vanemuise 46 ees kell 18.00. Sõidame Vändra ja Järvakandi vahel olevasse Mukri rabasse. Kui on aega ja tahtmist, teeme enne Mukrit väikese jalutuskäigu ka Võidula külas. Vaatame mõisa ja sulistame jões varbaid. Mukri rabas sööme tatart, vestleme sõpradega ja ööbime.
9. oktoober (laupäev)
Kui Vändra metsa karud meid nahka pole pistnud, pakime asjad kokku ja teeme Mukri rabas väikese jalutuskäigu. Buss viib meid seejärel Eesti klaasipealinna Järvakandisse. Kohalikust kauplusest saab limonaadi ja krõpsu. Külastame klaasimuuseumi (seal on igasugu klaasist vigureid!) ja näeb küla keskel ehk tühja basseini. Lõuna vajaduse, formaadi ja asukoha otsustame sõltuvalt asjaoludest. Edasi suundume Eestis seni säilinud suurima niidetava pindalaga Nedrema puisniidule. Kui meil veab siis on puisniidu hooldajad nõus meile ka täpsemalt seletama kuidas see puisniidu värk käib. Kui niidutaimede imetlemisest kõht täis saab, sõidame kunsti vaatama. EKA tudengid on Tuhu rabasse torni teinud. Läheme ja naudime seda esteetikat lähemalt. Ja siis tasapisi ööbimiskoha poole. Laupäeva õhtul ööbime linnas. Soontagana maalinnas.
10. oktoober (pühapäev – see pole iga päev)
Hommikuvõimlemine, söök. Siirdume kõigi mugavustega bussis Matsalu Rahvusparki. Seal läbime professionaalse giidi juhtimisel huvitava matka. Eeldatavasti plaaniks lõuna matka sisse. Varasel pealelõunal suundume ida poole. Sihiks Pakamägi ja Raikküla mõis. Sealt võtame suuna Tartu peale. Kui kellaaeg veel viisakas, proovime külastada Käru Muuseumit. See asub Kärus. Seal on palju kärusid. Finiš on Tartus Lodjakoja saunas.
Bussis on 50 kohta ja sellest tingituna on ka osalejate piirarv 50. Osalejate hetkeseisuga saab tutvuda SIIN.
35€-se piletiraha sisse mahub bussisõit, 4 söögikorda (R õhtu, L hommik&õhtu, P hommik), saun, klaasimuuseumi pilet, professionaalne giid ja ehk veel midagi:)
Soovist väljasõidule tulla võib teada anda raalpostkirja (akaivo@hotmail.com) või lühisõnumi (55577426) teel. Vastan kindlasti, siis tead, et Su kiri pole rämpspostifiltrisse kinni jäänud. Koht bussis on kindel, kui raha makstud. Võib maksta arvele (Aadam Kaivo EE952200001101057317, selgitus: bussiekskursioon) aga eelistan sula.
Koroonaviiruse immuniseerimise tõendita bussi ei saa!
P.S. Kes varem pole Ringi bussisõitudel käinud siis üldine tava on selline, et oma lõunase söögi eest vastutab igaüks ise. Teeme kindlasti peatusi, et varude täiendamist võimaldada. Ei pea teiste kotti tühjaks sööma, et ellu jääda. Ja ööbime telkides.
Meenutusi viimasest bussireisist, mis toimus Sisevete Saatkonnas:
Selle nädala neljapäeval, 16. septembril, said ringilistele armsaks saanud Jaamamõisa oja äärsel niidukooslusel pilvise sügisilma saatel maha peetud ajaloo esimesed vikatiga niitmise talgud.
Võrreldes mais toimunud külvi -ja istutustalgute aegse ajaga, oli alal enne niitmistalguid palju muutunud – hein oli rinnuni ja liigirikkus märkimisväärne. Kuigi varasuvine kuumus ja kuivus ei olnud taimede kasvuks kaugeltki ideaalsed, jäid visalt püsima näiteks angervaks, mustsõstar, vesikanep ning palju muudki. Endisele tühermaale kohaselt oli alale kasvama asunud silmnähtavalt palju jäätmaale omaseid maltsalisi. Et järgmisel aastal oleks niidukooslus veel rohkem niidu nägu ja prahipaigataimed silmailu ei rikuks, sündiski idee niit poollooduslikule kooslusele kohaselt ära niita.
Ala enne niitmistalguid
Talgupäevale kogunes peale väsitava tööpäeva lõppu lausa 22 inimest, kelle seas oli rõõm näha nii vanu olijaid kui ka palju uusi esmakursuslasi. Enne niitmise kallale asumist tegi meile juba tuttav Susanna alal väikese taimetuuri, mille käigus tutvusime kõigega, mis hiljem maha niidetud saab. Peale seda pisteti talgulistele kätte rehad ja vikatid. Et vikatitega ka midagi peale osataks hakata, tutvustasid selle tööriista hingeelu ja tööpõhimõtteid pikaaegsed ringikad Kont ja Pluuto.
Vaprad talgulised
Kont demonstreerimas vikati luiskamist
Pluuto tutvustamas iidse sirbi tarkuseid
Hoolimata pealepressivast sügisesest hämarusest, jooksis töö ludinal – vikatid välkusid, heina langes ja agarad töökäed riisusid täie hooga. Eraldiseisvaks eesmärgiks oli kogu täiega välja kitkuda kõrgekasvulised maltsalised ning ka see töö kandis vilja. Kogu mahaniidetud hein sai nagu kord ja kohus alalt rammu täis käte jõul ka ära tassitud. Kosutavaks preemiaks oli soe tee ja Merlyni tehtud imemaitsvad koogid. Õhtuhämaruses meenus veel viimastele kohalolijatele, et maha oli plaanis istutada ka mõned puud. Töökindad lükati taas kätte ja juuripidi mulda sai pandud kolm noort lodjapuud, kuslapuu ja pihlakas, mis seal nüüd loodetavasti aasta-aastalt suuremaks kasvavad.
Vikatit ei peljanud kätte haarata ka president isiklikult
Rehabrigaad tööpostil
Heinavedu kondimootorite jõul
Talgubossid soovivad omalt poolt tänada kõiki töökaid talgulisi, vikatimeistreid Konti ja Pluutot, nõu ja tarkusega abiks olnud Jaan Liirat ja muidugi taimespets Susannat! Hein poleks saanud niidetud ja kokku riisutud ilma ELF-i poolt laenatud tööriistadeta – tänud ka sealsetele vastutulelikele inimestele!
Kolm talgulist peale väsitavat tööd heinadiivanil lesimas
Uued talguplaanid on korraldajatel juba peas mõlkumas. Kohtume juba varsti!
