Hääletusvõistlus on selleks korraks läbi. Lõplikud tulemused olid järgmised:
1. Merle ja Lauri 37p
2. Mariliis ja Jürgen 32p
3.Triin ja Siim 31p
4. Kelli ja Taavo 24p
5. Lisette ja Villem 15p
6. Margaret ja Silver 8p
Katkestasid:
Linda ja Robin, Heli ja Urmo, Kaia ja Oliver
Pilte lõputseremooniast pärimusmuusikafestivali Roheliselt lavalt näeb siit.
 |
| Võistlejad jõudsid turvaliselt finišisse ja said vääriliselt premeeritud. #billyboyeesti# |
Postimehest saab lugeda ka juttu.
Nagu iga aasta saabub juulikuu, tuleb taas ka hääletusvõistlus. Käes on aeg hakata selleks valmistuma! Seekord on võistluspunktid natuke omamoodi. Seega tuleb hääletamisel häbitunne alla suruda ja julgelt seiklusele vastu astuda! Punastavad põsed võib kuumava Päikese kaela ajada.
Selle aasta hääletusvõistluse teemaks on „Karvased Eesti paigad“. Sinna hulka kuuluvad juba ammu kõigile teada Karilatsi, Litsmetsa ja Tupenurme, aga ka tundmatumad kohad nagu Kärsa ja Tuti küla või hoopis Retsniku ja Mõrtsuka järv. Kõiki valikusse langenud kohti ühendab nende nimede fantaasiaküllasus, mõnikord kahemõttelisus, kuid teinekord, vastupidi, just väga selge tähendus. Altküla, Metsküla, Rannaküla ja Tammiku originaalsusega just ei hiilga, nüüd on aeg üle kaeda need kohad, kus esivanemad ennast tagasi ei hoidnud!
Registreerimine Hurda pargis* on esmaspäeval, 24. juulil kell 10.00–11.00. Osalejaid ootame lõppsihtkohta, Viljandi Pärimusmuusikafestivali rohelise lava juurde neljapäeval, 27. juulil hiljemalt kell 19.00. Vahepeale jääb terve Eesti!
Ürituse leiab ka näoraamatust.
 |
| Pilt on pärit 2006. aasta hääletusvõistluselt |
HÄÄLETUSVÕISTLUSE REEGLID
1. Starti lubatakse ainult segapaarid (st üks meessoost ja teine naissoost liige või üks naissoost ja teine meessoost liige), kes peavad end mõlemad võistluse alguses Looduskaitseringi Aidaraamatusse registreerima. Igal paaril peab olema fotoaparaat või muu pilti tegev atribuut, millega punktides käimist tõendada.
2. Kõik osavõtjad peavad olema täiskasvanud ja täie mõistusega ning vastutama enda eest ise. Ringi korraldusmeeskonnal on õigus mitte starti lubada tegelasi, kes ruineeriksid Ringi või hääletajate mainet.
3. Võistluse start on esmaspäeval, 24. juulil kell 10.00 hommikul Tartus Pirogovi* platsilt. Hääletamist Tartust ei pea alustama esimesel päeval, vaid võib ka hiljem. Tähtis on võistkond registreerida.
4. Finiš on Viljandis Folgi Rohelise lava juures 27. juulil. Finiš suletakse 19.00. Kohtade pärast võistlevad need paarid, kes jõuavad finišisse enne kella 19.00. Lootusetult hilinenud paarid lähevad kirja kui katkestajad.
5. Ringi korraldusmeeskond koostab nimekirja objektidest, mida tuleks läbida. Võitnud on see paar, kes suudab läbida enim ülesantud objekte. Sama arvu objektide läbimise korral võetakse järjestuse aluseks finišeerimise aeg. Lõpp-protokolli lähevad kirja need paarid, kes on läbi hääletanud vähemalt 3 punkti ning on alustanud Tartust ja lõpetanud Viljandis.
6. Lubatud transport on ainult hääletamine. Igasugune ühistransport ja nn autojuhi kasutamine (a”la sõber tassib autoga) on keelatud. Lubatud on ainult linnasisene ühistransport ja praamid. Lähilinnade vaheline transport on lubatud, kui sinna sõidab linnaliinibuss nt Tallinn-Maardu.
7. Igast läbi hääletatud punktist tuleb teha foto, millel on vähemalt üks hääletajaist. Fotod on hiljem tõendiks, et punktid on tõesti läbitud. Lisaks palume igal paaril teha vähemalt üks foto, kus on peal mõlemad hääletajad.
8. Soovituslikud abivahendid on Jaan Eilarti raamat “Kas tunned maad?” ja teedeatlas. Esimesed kiiremad registreerujad saavad ka Regio poolt atlased! Lisaks oleks tore kui iga hääletajapaar ka reisipäevikut peab, millest oleks võimalus hiljemalt katkendeid avaldada.
2. Kõik osavõtjad peavad olema täiskasvanud ja täie mõistusega ning vastutama enda eest ise. Ringi korraldusmeeskonnal on õigus mitte starti lubada tegelasi, kes ruineeriksid Ringi või hääletajate mainet.
3. Võistluse start on esmaspäeval, 24. juulil kell 10.00 hommikul Tartus Pirogovi* platsilt. Hääletamist Tartust ei pea alustama esimesel päeval, vaid võib ka hiljem. Tähtis on võistkond registreerida.
4. Finiš on Viljandis Folgi Rohelise lava juures 27. juulil. Finiš suletakse 19.00. Kohtade pärast võistlevad need paarid, kes jõuavad finišisse enne kella 19.00. Lootusetult hilinenud paarid lähevad kirja kui katkestajad.
5. Ringi korraldusmeeskond koostab nimekirja objektidest, mida tuleks läbida. Võitnud on see paar, kes suudab läbida enim ülesantud objekte. Sama arvu objektide läbimise korral võetakse järjestuse aluseks finišeerimise aeg. Lõpp-protokolli lähevad kirja need paarid, kes on läbi hääletanud vähemalt 3 punkti ning on alustanud Tartust ja lõpetanud Viljandis.
6. Lubatud transport on ainult hääletamine. Igasugune ühistransport ja nn autojuhi kasutamine (a”la sõber tassib autoga) on keelatud. Lubatud on ainult linnasisene ühistransport ja praamid. Lähilinnade vaheline transport on lubatud, kui sinna sõidab linnaliinibuss nt Tallinn-Maardu.
7. Igast läbi hääletatud punktist tuleb teha foto, millel on vähemalt üks hääletajaist. Fotod on hiljem tõendiks, et punktid on tõesti läbitud. Lisaks palume igal paaril teha vähemalt üks foto, kus on peal mõlemad hääletajad.
8. Soovituslikud abivahendid on Jaan Eilarti raamat “Kas tunned maad?” ja teedeatlas. Esimesed kiiremad registreerujad saavad ka Regio poolt atlased! Lisaks oleks tore kui iga hääletajapaar ka reisipäevikut peab, millest oleks võimalus hiljemalt katkendeid avaldada.
Küsimuste ja murede korral pöörduda: lauratammiste@gmail.com, 53300339
pleyliisi@gmail.com, 5528245
pleyliisi@gmail.com, 5528245
*Kuna Piro park saab parasjagu uuenduskuuri, siis on sel aastal erandkorras algus Hurda pargis st Vanemuise tänaval Hurda mälestusmärgi juures (mitte Hurda tänaval, kus on ka park).
Läbimist ootavad punktid:
Läbimist ootavad punktid:
1. Hurda park. Registreerumine ning teele saatmine ajavahemikus 10.00-11.00.
2. Igavere küla (Tartumaa). Igavere on küla Tartu maakonnas Tartu vallas. Küla on kujul Igeteveri mainitud Henriku Liivimaa kroonikas, mille kohaselt ristis 1220. aastal Jogentaganas ringi liikunud Läti Henrik koos oma kaaspreestriga seal kohalikke inimesi. Tehke pilt Igavere vana poe ees. (58.530526, 26.772251)
3. Ihaste (Tartumaa). Ihaste jaotub lõunapoolseks, varem rajatud Vana-Ihasteks ning sellest männimetsaga eraldatud kirdepoolseks Uus-Ihasteks. Linnaosa pindala on 424 ha. Tee pilt Ihaste sillast nii, et ka kinnimaja peale jääb (58.346093, 26.760041)
4. Põrgu küla (Tartumaa). Lavasta ja fotografeeri kolme tee ristil kuradile hinge müümine. (58.464218, 27.028276)
5. Mädajärv (Tartumaa). Rõngu külje all on järv, mis jagab oma nime veel seitsme järvega Eestis. Meie tahame aga ainult seda järve! (58.139066, 26.217220) Tee ebasünnis pilt järve kaldal!
6. Mudajärv (aka Linajärv) (Tartumaa). Elva linna loodepiiril. Mudase põhjaga ja soiste kallastega maastikku ilmestav väikejärv. Tee pilt järve taustal (58.236969, 26.404756)
7. Elva kohvik (Tartumaa). Tore kohvikutädi Ene kostitab teid oma kohvikus 27.juulil kella 10.00 kuni 16.30 omakeedetud supiga. Puhake jalga ja meelt karvastest kohtadest ning sööge kõht täis. Aadressiks on Pikk 8, Elva. (58.2252679, 26.4185456)
8. Sülgoja küla (Põlvamaa). Tuntud ka kui Sülgäjä ehk Sülgaja küla asub Räpinast 3 km kagus. Lähimad külad on Räpina servas asuvad Sillapää ja Ristipalo, kirdesse jääb Võõpsu, kagusse jääb Varesmäe ning Suure-Veerksu lõunas. Küla kõrval metsas asub Põhjasõja lahingupaik, selle puhul taaslavastagem üks sõjatseen Kuuksi bussipeatuses. (58.079383, 27.485499)
9. Ihamaru (Põlvamaa) on Põlvamaal Kõlleste vallas asuv küla. Küla lähistel paikneb Ihamaru Palojärv ja Väikene Palojärv ning voolab Ihamaru oja. Külas asub ka Viia-Jaani labürinditalu. Labürindid on pühad geomeetrilised kujundid, mida on kasutatud juba 3000…4000 aastat ja seda erinevates maailma paikades. Kuigi täpselt pole teada, mis eesmärgil kunagi labürinte ehitati, võib arvata, et need on mõeldud mediteerimise, enesessesüüvimise ja palvetamise ajal läbimiseks. Läbi mõni labürint ning jäädvusta läbimise protsess! (58° 3’32.86″N, 26°54’19.03″E)
10. Orajõgi (Põlvamaa) Tuntakse ka Vardja jõena ja on Ahja jõe parempoolne lisajõgi. Klõpsa pilt teesillal nii, et ka sinise katusega kaunis Himmaste koolimaja jääks pildile. (58.089689, 27.076489)
11. Kärsa küla (Põlvamaa) – Kärsa küla koosneb kahest osast: edelapoolsest Mäe-Kärsast ja kirdepoolsest Ala-Kärsast. Rahvas kutsub neid Mäeküläks ja Alaküläks.1816-1834 olid nende ametlikud nimed Ober-Kersaja Nieder-Kersa. Külanimi on ilmselt tekkinud sõnast “kärss”, mis oli esialgu talupoja lisanimi. Omaette piirkondadena eristuvad veel Arramäe ja Kahrukurm läänes, Karjamaa edelas, Mäkipäälne ehk Popsikurm lõunas ning popsitaredega Salatski ja Sulbikurm idas. Heida pilk peale 19. sajandi II poolest pärinevad kõrtsihoonetele ning jäädvusta kõrtsihoone juures vabalt valitud pilt kas enne kõrtsi minekut või pärast sealt tulekut. 58°11’25.69″N, 27° 5’4.58″E
12. Veriora mõis (Põlvamaa) – Veriora nime on esmakordselt kirjalikult mainitud 1638.a. rootslaste maarevisjoni andmetel. Veriora ümbrus on ajalooliselt kuulunud pikka aega Räpina kihelkonda Võru maakonnas. Vene – Liivi ja Rootsi – Poola sõdade ajal on Veriora kandis suuri lahinguid peetud, mille järgi Veriora (algselt Verioja) ka oma nime olevat saanud. Veriora mõis ehitati Veriora küla asemele XVII sajandi lõpul. Põlisteks Veriora mõisa omanikeks oli von Rothide perekond. Vanim nimetatud suguvõsast, keda rahvas veel mäletab, oli August von Roth. Mainitud mõisniku ajal algas Veriora vallas talude päriseks ostmine. Tee pilt mõisahoone taustal. 57°58’25.50″N, 27°21’36.34″E
13. Kliima küla (Põlvamaa). Küla asub Orava vallas Tartu-Petseri raudtee ääres.Külas on tegutsenud pood! Kliima külast Pura talust on pärit kirjanik ja reservis sõjaväelane (kolonelleitnant) Leo Kunnas. Tee pilt külas nelja tee ristis – 57.865880 N, 27.479912 E
14. Litsmetsa (Võrumaa). Litsmetsa on nime saanud karjamõisa järgi, mis kuulus Vana-Antsla mõisa alla. Karjamõis on esimest korda tähistatud Ludwig August Mellini 1798. aasta kaardil, aga talu oli samas kohas juba 1685. aasta kaadil. Varaseim nimekuju ei seostu metsaga, vaid hoopis isanimega Mats. Nimelt on seda kohanime esmamainitud 1688, kui nimetati talumeest Litze Mattsi Tiet. Pole teada, kas seda hääldati ‘litse’ või ‘liitse’. Wiedemanni sõnaraamatus on sõna liitsma‘muljuma, maadligi või katki suruma’ ja sõna litsik, mida kasutati kokkuvajunud leiva kohta. Seetõttu võiks Litsmetsa kohanimi seostuda jõeäärse märja ja tihenenud pinnasega. Teine võimalus on oletada kohanime tulenemist lätimaastikukohanimest: līcis tähendab lisaks lahele jõekääru ja jõekäärus olevat maad. Päritolu sõnast lits pole välistatud, näiteks Otepää kihelkonnas on Litsikuusik, aga Võrumaa nimedes on tavalisem sõna litakasutamine, näiteks Litasild. Litsmetsa taheti 1970-ndatel Liismetsaks ümber nimetada, kuid nimemuutuse kulukuse tõttu lükati Antsla külanõukogu esimehe palve tagasi. Litsmetsas asub ka Teises maailmasõjas hukkunute auks püstitatud mälestussammas. Jäädvusta end Litsmetsa bussipeatuses liitsdes või koos litsikuga – võimalusel lausa mõlemaga! 57°45’41.84″N, 26°37’26.51″E
15. Nilbõ küla (Võrumaa). Enne Otsa küla vasakule keerates ootab ees Nilbõ küla, kust ei puudu ka üks Nilbe oja. Tee Nilbõ küla teeristis üks õige nilbõ pilt! 57.765396 N, 26.834281E
16. Juba küla (Võrumaa). Juba küla esmased andmed pärinevad juba 1810ndatest aastatest, kui Nursi riigimõistalt eraldati juba 2 talukrunti praguse Juba küla territooriumle. Juba tollal kuulus Juba küla juba Rõuge kihelkonna alla. Juba küla on juba oma ülesehituselt hajaküla, mis on juba iseloomulik Lõuna-Eestile. Võru linna on juba ainult ca 5 km. Juba mõis asutati samuti juba 1812. aastal. Mõis on juba erinevatel aegadel kuulunud juba nii von Freymannide kui ka von Mölleritele. Külas on juba ka Juba järv. Kui Te juba seal olete, tehke juba üks pilt ka, juba koha mõisa jurues. Või tehke juba kaks. Juba küla esmased andmed pärinevad juba 1810ndatest aastatest, kui Nursi riigimõistalt eraldati juba 2 talukrunti praguse Juba küla territooriumle. Juba tollal kuulus Juba küla juba Rõuge kihelkonna alla. Juba küla on juba oma ülesehituselt hajaküla, mis on juba iseloomulik Lõuna-Eestile. Võru linna on juba ainult ca 5 km. Juba mõis asutati samuti juba 1812. aastal. Mõis on juba erinevatel aegadel kuulunud juba nii von Freymannide kui ka von Mölleritele. Külas on juba ka Juba järv. Kui Te juba seal olete, tehke juba üks pilt ka, juba koha mõisa jurues. Või tehke juba kaks. 57°49’37.53″N, 26°56’32.27″E
17. Juraski (Võrumaa) – Juraskis ootab teid ees eksklusiivne ja pöörane hõljukisõit. Hõljumiseks tasub kohale minna 10.00 ja 20.00 vahel (kehtib igal võistluspäeval). Peremees Vello ootab teid ja oluline on ka pisut oma saabumisest ette teatada – vähemalt tund, ideaalis 2-3 tundi ette, kui see on võimalik. Hõljukimees Vello: 5647 3584. Õige koha leidmiseks tasub otsida lipuväljakut (ja tabades iseenda äraeksimist, tasub samuti Vellole helistada). 57.744278, 27.242482
18. Kaku küla, Lasva vald (Võrumaa)-Kaku küla asub Sooküla ja Noodasjärve lähedal. Tee kaku külas pilt kakuga või traktoril (soovitavalt liikuval traktoril koos traktorijuhi endaga) 57°49’40.01″N, 27°11’9.49″E
19. Kaku küla, Rõuge vald (Võrumaa)– Kaku küla 2.0. Seekord taba pilt järve kaldal. Parem oleks et kahe kakuga. Vastasel juhul pea peal. 57°47’20.83″N, 26°53’54.63″E
20. Kiimamägi (Valgamaa) – teha künka otsas vastavateemaline lavastuspilt 57.898636 25.879261
21. Mudajärv (Valgamaa) 57.693833 26.32615 – üks kosutav päev mudaravilas.
22. Nüpli (Valgamaa) Nüpli on küla Otepää vallas, kus asub ka Väike-Munamäe Suusakeskus. Teie aga minge hoopis veidi küla piiridest väljas asuva Väike-Munamäe tippu ja nautige hingematvalt kaunist vaadet. 58.038184, 26.511333
23. Kolli (Valgamaa) Kolli on küla Puka vallas. Külas asub ohvriallikas Nuudaläte. Kehastuge allika ääres metsakollideks ning tehke selles foto. 58.076078, 26.201051
24. Saksanina (Pärnumaa) (58°15′57.126″, 24°8′32.147″) – tee foto Saksanina eravalduse sildi juures. Kui on mahti, jaluta edasi ning naudi ka kaunist merevaadet.
25. Noksi oja (Pärnumaa) (58°25′26.319″, 24°26′24.064″) – Jäädvusta end AQ Lasertool tehasehoone taga, kus Noksi oja voolab Ojakalda tee alt läbi. Püüa fotole jätta ka kaunis jalakäijate sild, mis aitab kuiva jalaga üle Sauga jõe saada.
26. Oriküla (Pärnumaa) (58°38′45.131″, 25°11′25.071″) – Tee foto kauni rootsipunase elumaja taustal, mille kõrval asub uhke palkidest püstitatud seinaga kuur.
27. Aaperse rand (Saaremaa). Aaperse rand asub Vilsandi saare edelaosas Haabesääre läänekaldal. Samas kohas on ka RMK Kulpri lõkkekoht. Tee pilti telkimiskoha infotahvli vms objektiga, millel oleks kohanimi (58.373903, 21.830967).
28. Pahapilli (Saaremaa). Pahapilli on küla Mustjala vallas. Küla ise on küll mere ääres, kuid samanimeline bussipeatus, millega pilti teha, on Orisaare-Leisi-Mustjala maantee ääres (58.563117, 22.397259).
29. Üüvere Orjakivi (Saaremaa). Kivi asub Üüvere teelt lõunapoole keeravast põlluvaheteest lääne pool, avatud tasasel maastikul. Tegemist on ovaalja kujuga, pealt tasase lameda kiviga, mille loode, põhja ja kirde servad sulavad astanguta maapinnaga kokku. Ohvrikivid on rändrahnud, mis olid asustuse lähedal, enamasti heina-, karja- või põllumaal, osa ohvrikive on olnud taluõues või -aias. Mitmed neist asusid pühakohas ehk hiies, ohverdatud on ka püha puu või allika lähistel paiknenud kivile. Tee kiviga pilti (58.408629, 22.984602)
30. Tupenurme pank (Saaremaa) – laenu siit küll ei saa. Tupenurme pank moodustab omaaegse antsülusjärve rannaastanguosana ulatusliku sisemaise pangajärsaku Muhu saarel. Loode – kagu suunalise panga pikkus ulatub kahe kilomeetrini. Panga kõrgus, arvestamata lauget jalamiosa vastu Muhu sood ning rusukallet, on keskmiselt 2 meetrit. (Järsakul paljandub jaagarahu lademe hall lubivetikatest ning sammalloomadest koosnev urbne biohermne dolomiit. Loode pool Tupenurme küla asetsev panga osa, mis kulgeb paralleelselt Nõmmküla – Viira maanteega, on suhteliselt vähe liigestatud. Pangajärsaku allosas võib jälgida mitmeid antsülusjärve – aegseid madalaid ning osalt peaaegu täiesti kinnivarisenud murrutuskulpaid. Tupenurme külast kagusse jätkub pank aeglaselt madaldudes Lepikuni. See panga osa on tugevasti liigestatud ning siin ilmneb selgemini jaagarahu lademe biohermidele omane korrapäratu kihilisus ning kõviku pealispinna ebatasane reljeef.) Fotografeerida endid selles pangas! (58.644425, 23.227248)
31. Muda küla (Hiiumaa). Tee sõprust Muda bussipeatuse lehmadega ning jäädvusta end seal. (58.774823, 22.626876)
32. Orjaku (Hiiumaa). Orjaku on sadamakoht Kassari saarel. Käi läbi lühike Orjaku RMK õpperada ning vaatle linde Silmakare linnuvaatlusplatvormil ning tee seal ka pilt. (58.80012, 22.75978)
33. Kurisoo (Hiiumaa). Kurisu neeluauk on Hiiumaa suurim karstikoobas pikkusega 6 m ning kõrgusega 0,7 m. Sinna olevat suurvee ajal kadunud härgasid ja lapsi. Terve kurisu läbimõõt ülaosas on kuni 30 m, laius 20 m ja sügavus ligi 6 m. Leidke Kurisu neeluaugu koobas ning jäädvustage see. (58.76936,22.53970)
34. Karvapalli (Hiiumaa). Lelu teeristi bussipeatuse läheduses asub Ühtri palvela. Kui seisad selle poole seljaga, siis peaks pilk püüdma paremal väikest teeotsa, mis viibki Karvapallile. Tehke pilt nii, et pildil oleks mõni karvapall ja et ka palvela peale jääks. (58.820387, 22.632035)
35. Hirmuste (Hiiumaa). Nagu enamik Kõpu poolsaare külasid asub ka Hirmuste keset metsa, kuid ometi mere läheduses. Külast põhja poole jääb pikk liivane mererand ja seda ääristavad erivanuselised männikud. Siinsel hoiualal paiknevad kõrge looduskaitselise väärtusega elupaigad, mis on kõik poollooduslikud kooslused: kuivad lubjarikkad niidud, liigirikkad aruniidud, madalikuniidud, puisniidud ja puiskarjamaad. Tegemist on hästisäilinud traditsioonilise külamaastikuga, mida on järjepidevalt kasutatud ning mis annab paigale olulise kultuurilis-ajaloolise väärtuse. Siin külas kasvab ka Eesti jämedaim jalakas, mille ümbermõõt maapinna juurest on 781 cm. Seega tegelikult pole vaja siin hirmu tunda ühti. On soojalt soovituslik käia ära Hirmuste rannaäärsel RMK telkimisplatsil. Tehke pilt sealasuval punase katusealusega tantsuplatsil. (58.941186, 22.131822)
36. Karuse küla, Hanila vald (Läänemaa)– Karuse küla läbis Rapla-Virtsu raudtee, mis likvideeriti aastal 1968. Tänaseni on säilinud aga Karuse jaamahoone. Tee pilt jaamahoone taustal! 58° 37′ 9″ N, 23° 41′ 52″ E
37. Kirbla küla, Lihula vald (Läänemaa)– Kirblast on pärit ornitoloog ja looduskaitsja Eerik Kumari. Jäädvustage end Kumari mälestuskiviga Kirbla astangul. 58.728153, 23.927300
38. Putkaste küla, Martna vald (Läänemaa)– Kallista tee ääres Sillaotsa talu kõrval kasvavat hõberemmelgat ja püüa see pildile! 58.848640, 23.805529
39. Kärbla tamm, Lääne-Nigula vald (Läänemaa)– Silma looduskaitsealast u 500 m idas asub ligikaudu 15-17 m kõrgune harilik tamm, mis võeti kaitse alla 1959. aastal. Jäädvusta tamm koos endaga! 58.974782, 23.697414
40. Tusari küla, Nõva vald (Läänemaa)– Klõpsa pilt Tusari bussipeatuses! 59.190017, 23.650900
41. Paljasmaa küla Vigala vald (Raplamaa)– Tee pilt teeristil, kus teeviit juhatab sind Paljasmaale! Mida paljam pilt, seda parem. 58.749367, 24.201622
42. Naistevalla, Märjamaa vald (Raplamaa)– Naistevalla-Märjamaa tee ääres seisab kase kõrval suur kivi. Jäädvustage end kivi kõrval/peal/all/kohal ja lugege sildilt, mis kiviga on tegu. 58.872786, 24.410846
43. Napanurga (Raplamaa) – Napanurga asub Märjamaa vallas, üsna Harjumaa piiri lähedal. Tee pilt Napanurga sildi juures. Näita naba ka! 59.056630, 24.372840
44. Tuti küla, Rapla vald (Raplamaa)– Tuti on küla, kus rahvaloenduse andmetel elavad ainult eestlased. Leia külast Krantsi kõrts ning klõpsa kõrtsu juures pilt. 58.993823, 24.766900
45. Munalaskme küla (Harjumaa). Munalaskme on Harjumaal Nissi vallas olev küla. Munalaskme jääb Rummust 6 km kagusse ja Vasalemmast sama palju edelasse. Riisiperest jääb ta umbes 8 km loodesse. Lähimad külad on lõunas Aude ja kirdes Kibuna. Munalaskme külas asub 17. sajandist pärinev rüütlimõis. Kuigi mõishoone on lagunemas, on see Sinu sihtkoht. Tee Munalaskme mõisa ees pilti. (59° 11′ N, 24° 16′ E)
46. Kohatu (Harjumaa). Kohatu on Harjumaal Kernu vallas asuv küla. Küla piirneb põhjas Metsanurga külaga, läänes Mõnuste külaga, lõunas Kernu ja Kirikla külaga, idas Rapla maakonnaga, kirdes Saue vallaga. Kohatu on põlisküla, mida esmamainiti 1241 kujul Kuœt. Lauri Einari Kettunen oli silmapaistev soome murrete ja läänemeresoome keelte uurija. Tema pakkus sõna “kohatu” lähtekohaks seda, et see tähendab “ilma kohata”, samuti “ebasobiv”. See võis olla algselt isiku lisanimi: inimene, kes endale mujal kohta ei leidnud. Küla keskel on kolme tee ristumispaik, tee seal pilti (59°09’48.7″N 24°31’50.0″E).
47. Kabila (Harjumaa). Kabila on küla Harju maakonnas Kernu vallas. Küla piirneb edelas Laitse külaga, kagus Muusika külaga, lõunas Ruila külaga, loodes Keila vallaga, kirdes Saue vallaga. Tee pilti küla sildiga (59°12’19.6″N 24°25’28.1″E).
48. Lükati (Harjumaa). Lükati on küla Harju maakonnas Anija vallas. Lükati külast voolab läbi Jõelähtme jõgi, tee sellega pilti. (59° 17′ N, 25° 18′ E)
49. Ihasalu (Harjumaa). Ihasalu on küla Jõelähtme vallas Harjumaal. Ihasalu poolsaare tipus Uitru säärel asub Ihasalu päevamärk. Päevamärgi geograafilised koordinaadid on 59° 32′ 26″ N, 25° 8′ 33″ E. Tee sellega pilti.
50. Soorinna (Harjumaa). Soorinna on küla Harju maakonna Kuusalu vallas. Ta asub 5 kilomeetri kaugusel Kuusalu keskusest. Küla piirneb Sõitme, Andineeme, Muuksi ja Kahala küladega ning Kahala järvega. Nõukogude ajal tegutses külas Loo nimeline kohloos ja selle nime on saanud ka kohalik bussipeatus. Küla keskel, Loo jõele paisutatud tiigi ja seda ületava maanteesilla ääres asub esimese Eesti Vabariigi ajast pärinev pritsikuur. Lihtsa tumepunase puuehituse tornil on säilinud laastkatus. Tee selle ees pilti. (59° 29′ N, 25° 29′ E)
51. Jälgimäe (Harjumaa). Jälgimäe on küla Harju maakonnas, Saku vallas. Jälgimäe külas Mõisvahe teel asub Jälgimäe mõis, kust on pärit Nikolai von Glehn. Mõisa seinale on paigutatud talle autahvel. Kuna praegu on mõis kasutusel eramuna, pole vast viisakas ilma luba küsimata tahvliga koos pilti teha. Kui kelleltki luba küsida ei õnnestu, teha mõisaga pilti kaugemalt. (59° 19′ N, 24° 36′ E)
52. Lihalõpe (Harjumaa). Paarsada sammu Laiverest eemal on Lihalõpe-nimeline maakoht. Arvatakse, et see nimi on tulnud suurest inimeste hukkamisest lahingus. Teine rahvajutt räägib, et sinna Kalevipoeg oma hobuse olevat lõhki sõitnud, sellest tulnud kohanimed Laiveri ja Lihalõpe. Kolmas jutt Lihalõpe kohta teab öelda, et lihanäljas tapnud üks saksa rüütel väikese lapse ära ja hakanud seda toas küpsetama. Lapse vanemad süüdanud maja ja rüütel põlenud koos majaga ära. Tee pilt Lihalõpe peakraavi läheduses keset põldu asuva metsatukaga (59.425417, 25.597503).
53. Joodiku küla (Lääne-Virumaa). Mis siin enam mõelda. Palun kehastuda joodikuteks bussipeatuses (59.069161, 26.599725).
54. Villandi (Lääne-Virumaa). Ah, mul on juba Villand(i) sellest jamast! Leia püstkoda ja jäädvusta. (59.509823, 26.106995)
55. Tissipuu lõkkekoht Neerutis (Lääne-Virumaa). See on hea koht, kuhu laagrisse jääda, teab Onu Linda rääkida. Kahel pool on järved, ujuda saab. Tudumiseks võib isegi katusega kohti leida. Kui Neeruti matkaradadele uitama minna, võib leida ka kohti nimega Eideauk ja Taadiauk. Siiliga tehke pilti (59.305363, 26.122602)
Kes on laisk, ega viitsi Neerutisse sisse põigata, võib piirduda Riistamäega Kadrina-Tapa tee ääres (59.327663, 26.098569).
Kes on laisk, ega viitsi Neerutisse sisse põigata, võib piirduda Riistamäega Kadrina-Tapa tee ääres (59.327663, 26.098569).
56. Mädapea mõis (Lääne-Virumaa). Rakvere lähedal asuvat Mädapea mõisa on esmamainitud 1425. aastal. Mõisa viimaseks omanikuks enne 1919. aasta võõrandamist oli Ernst von Renteln. Ühekorruseline punastest tellistest puitverandadega historistsistlikus stiilis häärber ehitati 1850.a. Mõis asub eravalduses ja on vaadeldav distantsilt! (59.318021, 26.251284)
Mädapea tammik on juba 1958. aastal kaitse alla võetud tammik. Suure osa alast moodustavad hooldatud puisniidud ja -karjamaad. Tammik jääb Mädapea karstiväljale, kus leidub arvukalt kurisuid, vettneelavaid tiike ja karstiallikaid. Kaitseala keskele jääb kaks karstilehtrite rühma (59.323189, 26.261330).
Mädapea tammik on juba 1958. aastal kaitse alla võetud tammik. Suure osa alast moodustavad hooldatud puisniidud ja -karjamaad. Tammik jääb Mädapea karstiväljale, kus leidub arvukalt kurisuid, vettneelavaid tiike ja karstiallikaid. Kaitseala keskele jääb kaks karstilehtrite rühma (59.323189, 26.261330).
57. Tapa-Loobu maantee (Lääne-Virumaa). Klišee. Valige endale meelepärane Tapa-Loobu suunaviit. (59.359863, 26.000218)
58. Siberi (Lääne-Virumaa). Koht, kus sündis lastekirjanik Jüri Parijõgi. Siberi küla võlgneb oma sünni Kunda mõisa omanikule, tsemenditehase rajajale parun de Soucantonile, kes tahtis oma töölistele ka ulualust soetada ja hakkas aastal 1881 rajama küla. Esmalt aeti Kundast lõuna poole sirge siht üle liivase nõmme. Seejärel hakati maju ehitama, mis kirjanik Jüri Parijõgi kirjelduse järgi olid korrapäraselt reas nagu mutimullahunnikud. Kahe pere elamud ehitati paekivist, igas kaks umbes 12-ruutmeetri suurust, ühe akna ja paekivist põrandaga pliidiga tuba ja ühine koda, kus asus sahver.
Kui parun tulnud külaehitust vaatama, öelnud ta, et sellest tuleb kohe nagu Pariis! Kuid parunihärra suureks pettumuseks vastanud ehitustöölised talle, et eks see üks Siber ole! Nimi oli tabav, sest küla asus kõrvalises paigas kehval liivasel maal, siit edasi tulevad suured metsad ja soo. Ametlikult tahtis parun panna küla nimeks Liiva ja kui kuulis, et rahvas oli küla Siberiks ristinud, olnud ta kaunis vihane. Aga rahvale jäi õigus ja vallakirjadesse sai küla nimeks Siber.
Otsige üles J. Parijõgi sünnikoht ja jäädvustage endid mälestusmärgi taustal (59.474524, 26.554658).
Kui parun tulnud külaehitust vaatama, öelnud ta, et sellest tuleb kohe nagu Pariis! Kuid parunihärra suureks pettumuseks vastanud ehitustöölised talle, et eks see üks Siber ole! Nimi oli tabav, sest küla asus kõrvalises paigas kehval liivasel maal, siit edasi tulevad suured metsad ja soo. Ametlikult tahtis parun panna küla nimeks Liiva ja kui kuulis, et rahvas oli küla Siberiks ristinud, olnud ta kaunis vihane. Aga rahvale jäi õigus ja vallakirjadesse sai küla nimeks Siber.
Otsige üles J. Parijõgi sünnikoht ja jäädvustage endid mälestusmärgi taustal (59.474524, 26.554658).
59. Püssi linn (Ida-Virumaa) (59°21′36.534″, 27°2′11.512″) – Püssit kui maakohta mainiti esmakordselt 1472. aastal. Püssi elanike arv oli 2011. aasta rahvaloenduseandmetel 1083. Neist olid 495 mehed ja 588 naised. Eestlasi oli 581 ja mitte-eestlasi 502. Leia linnast üles Rosmariini kohvik ning tee seal üks vahva pilt.
60. Kuradijärv (Ida-Virumaa) (59°16′23.702″, 27°30′51.377″) – Kuradijärv on Illuka vallas Ida-Viru maakonnas olev järv, mis kuulub Kurtna järvestikku. Leia tee läbi kauni männisalu järveni ning jäädvusta kaunis hetk koos järvega.
61. Veinjärv (Jõgevamaa). Jäädvusta “Siis kui meri…., khm, järv oleks vein….”. Veinjärve ujumissild. 58.939102 26.080395
62. Mõhküla (Jõgevamaa). Jäädvusta end bussipeatuses 58.670121 25.932605
63. Mullavere (Jõgevamaa). “Tapatalgud verise mulla peatuses” 58.595131 26.589983
64. Kantküla (Jõgevamaa). Tee bussipaviljonis pilt koos adra ja sulega. 58.825090 26.591315
65. Tarbja (Järvamaa). Tarbja külas asub paisjärv, millest voolab läbi Pärnu jõgi. Tegemist on hinnatud kalapüügikohaga, kuna seal on liigirikas kalaelustik. Mine Tarbja paisjärve ujuma ja tõenda ujumiskäiku ka pildiga. Kui see jäi väheke karvavaeseks elamuseks, siis tasub jälgida ümberkaudseid põllumaid. Kuskil seal asub koht nimega Habeme. (58.921562, 25.578533)
66. Noku (Järvamaa). Meelita autojuht rappa! Parkige end RMK Noku parkimisplatsile, jalutage mööda Kakerdaja loodusrada Kakerdi järve äärde ning tehke rabajärvega pilt. (59.188214, 25.511695)
67. Kareda (Järvamaa). Carethen-i ehk Kareda küla on esmakordselt mainitud 1212. aastal Läti Hendriku kroonikas. Ajalooliselt oli Kareda küla tihedalt seotud Esna mõisa ja selle omanikega ning hiljem 1920. aastatel väljakujunenud uue keskusega, Esna alevikuga, kus oli ka raudteejaam Tamsalu-Türi liinil. Otsi üles Esna mõis ning tee pilt mõisa kollaka peahoone taustal. (58.982649, 25.788018)
68. Tupe (Järvamaa). Tallinn-Tartu maantee 79. kilomeetril on võimalus pöörata Rakvere maanteele. Teisel pool teed on aga kiiruskaamera, mille juurest viib tee pea otse Tuppe. Tee pilti kiiruskaameraga nii, et peale jääks ka Tupe teeots. (58.985484, 25.591470)
69. Matsimäe (Järvamaa). “Mis suvi see on, kui Matsikal ujumas ei ole käinud,” räägivad järvakad. Matsimäe järvedest on Pühajärv suurepäraseks ujumiskohaks, kus vesi võib soojadel päevadel muutuda suisa supiks, kuna tegemist on tumedaveelise rabajärvega ning soojeneb seetõttu erakordselt kiiresti. Matside mäel on matsid kunnid. Näidake, mis te oskate, niiet jäädvustusele jääks mõni äratuntav objekt rannast. (59.061091, 25.512143)
70. Kannikmäe (Viljandimaa). Legendi kohaselt olevat Kannikmäe oma nime saanud selle järgi kui 1246 aastal vallutasid Põldkannikesed (Viola arvensis) lilleretke käigus Viljandi ja selle ümbruse. Peatselt aga löödi võõrvallutajad tagasi ja nende kätte jäi ainult koht, mida nüüd kutsutakse Kannikmäeks. (58.339646, 25.497370)
71. Tilli järv (Viljandimaa). Tilli järv on kaitsealune looduslik järv Sakala kõrgustiku keskosas, Viljandi maakonnas Viljandi vallas Pirmastu külas. Järve pindala on 2,5 ha, pikkus 300 m, laius 100 m ja kõrgus merepinnast 63,5 m. Tee pilt nii, et peale Tillijärve jääks fotole veel üks till. (58.310457, 25.683144)
72. Vanausse küla (Viljandimaa). Tee pilt Vanausse külas asuva suure kivi peal (58.255098, 25.867281).
73. Pede (Viljandimaa). Paljud inimesed kasutavad seda kohanime ka ekslikult teiste sõimamiseks. Tee pilt Olevi bussipeatuse sildiga. Kui nüüd vaadata põhja suunas asuva metsa poole, siis mitte kaugel seal tihnikus asubki Pede! (58.119539, 25.265521)
74. Vabamatsi küla (Viljandimaa). Vabamatsi külas võivad ka kõige suuremad matsid ennast täiesti vabalt tunda. Käitu nagu mats tee ääres asuva väikese putka ees ja fotografeeri oma tegu (58.178898, 25.364457).
75. Hirmuküla (Viljandimaa). Tee pilt Hirmukülas asuva Rehe bussipeatusega (58.132446, 25.619050).
76. Liikuv punkt. Hääletage mõnd vana vene marki auto peale.
77. Liikuv punkt. Leidke ise mõni Eestimaa karvane koht. Või kohe mitu!
78. Liikuv punkt. Paljalt ujuma!
79. Liikuv punkt. Kolmapäeval sõidavad Pluuto, Mart Julm ja Mosse Pets Kesk-Eestis saunaga ringi, pakuvad küüti ja õhtul Türi tehisjärve ääres sauna. Kontakt 56936545.
80. Viljandi Laululava. Finiš sulgub kell 19.00 Viljandi Pärimusmuusika festivali Rohelisel laval.
Hääletusvõistlust toetavad:
Viljandi Pärimusmuusika festival, Regio, Elva kohvik, Emajõe Lodjaselts, Billy Boy, Menufilmid OÜ, Elektriteater, Juraski seikluspark ja CraftAndu.
