Author: TYLKR

Bussireis Taga-Karpaatiasse

TYLKRSeptember 19, 2012
Bussireisi muljeid kuulda ja jagada saab teisipäeval 16. oktoobril kell 18 Kitzbergi 8 majas!
Robini pildid
Nuuma pildid
Sandri pildid
Risto pildid
Björni pildid
Heiki pildid
Uku pildid
Sandri muljed Õhtulehes
Heikilt bussis ja peol mänginud Ukraina muusikat
———————————————— 
Start kell 8:00 reede hommikul Vanemuise 46 eest!
———————————————— 
Bussireisi eel-koosolek, tutvumine ja plaanide tutvustamine/paikaloksutamine kolmapäeval 26. septembril kell 19:15 Vanemuise 46-246!

Buss on täüs!

————————————————
Avame registreerimise Taga-Karpaatia bussireisile!

Reis toimub 28. septembrist 7. oktoobrini 2012.

Kymnepäevase bussireisi jooksul on plaanis kylastada Ukraina edelaosa, mida tuntakse ka Taga-Karpaatiana. Sääl ootavad meid ees kaunid mäed, huvitav loodus, kirju koostisega rahvastik, paks kultuurikiht, keeruline ajalugu, tervistavad allikad, soolakoopad ja sygavad veinikeldrid. Räägitakse, et Ukraina kõrgeima mäe (mille nimi on siiski Hora Hoverla kõrgusega 2061 meetrit) otsa ronimine olevat Ukraina kõrgete poliitikute seas väga populaarne, sest piirkonna magnetanomaaliast tulenev eriline aura rikastab nende vaimu. Kui veab, näeme mägedes ka kohaliku Robin Hoodi, Oleksa Dovbushi tegevusjälgi. Hetkel on plaan tutvuda Lvivi ja Taga-Karpaatia pealinna Uzhhorodiga ning kylastada teele jäävaid rahvusparke nagu Poola-Valgevene piiri äärseid Bialowieza metsi ja Poloniny rahvusparki Slovakkia idapiiril.
Täpne marsruut on väljatöötamisel ja saabub septembris.

Registreerimise aluseks on osalustasu ylekandmine Swedbanka, a/a 221055158359, saaja Kristiina Tüür, selgitusse Taga-Karpaatia. Osalusmaks 120.- € sisaldab transporti, hommiku- ja õhtusööke ning majutust teie enda telgis. Kuna tegu ei ole Schengeni riigiga, siis on teil piiriyletuseks vaja PASSI! Ukrainasse minekuks viisat vaja ei ole, kyll aga võiks igayks endale muretseda reisikindustuse. Bussis on 56 kohta.

Siin paar linki neile, kes tahavad omal käel uurida, mida Ukrainal pakkuda on:
http://en.ukrainecityguide.com/regions/goverlaichernayagora/Goverla_and_BGora.htm
http://en.wikipedia.org/wiki/Carpathian_Ruthenia

Kel kysimusi, kirjutagu, joonistagu või helistagu.
Kohtumiseni!
Helga

Kindlate tulijate nimekiri ehk need, kes on maksnud:
1. Triin Tekko
2. Agnes Alev
3. Birgit Purga
4. Kaasiku Triin
5. Minni Saapar
6. Kaari Susi
7. Helga
8. Reio Jakobson
9. Taavi Nuuma-Nuuma-Nuuma-Jee
10. Jussuf
11. Auli Relve
12. Jaanika Põld
13. Annika Karusion
14. Richard Meitern
15. Epp Tamm
16. Linda Puusalu
17. Mart Raudmäe
18. Maria Tšerepaha
19. Ly Käsper
20. Maarit Mälgi
21. Krõõt Olo
22. Jaanus Padrik
23. Robin Hood
24. Johannes Kõdar
25. Piret Väinsalu
26. Kalle Kanadast
27. Miina Lõoke
28. Anna Kolossova
29. Eliisa Pass
30. Aleksander Eric Limit
31. Björn Brandt
32. Ingrid Kirsipuu
33-34. Anti Konsap ja Kadri
35. Kai Kivi
36. Kristin Kägu
37. Sander Lõuk
38. Grete Lepa
39. Kessu Siirak
40. Edgar Prass
41. Tenno Toomistu
42. Hundi Paul
43. Heiki Int
44. Triinu Pärn
45. Sander Silm
46. Mihkel Veske
47. Raigo Rückenberg
48. Veiko Lopman
49. URooni
50! Mällar
51. Anett Reilent
52. Aadam Kaivo
53. Mari Tammar
54. Kristi Johanson
55. Joosep Susi
56. Risto Räägel

Marsruudivalus inimestele väike orienteeruv kava GoogleMapsi vahendusel:

https://maps.google.com/maps?saddr=Tartu,+Eesti&daddr=August%C3%B3w,+Poola+to:Lviv,+Lvivi+oblast,+Ukraina+to:Brody,+L’vivs’ka,+Ukraine+to:Ivano-Frankivsk,+Ivano-Frankivski+oblast,+Ukraina+to:Hora+Hoverla,+%D0%A0%D0%B0%D1%85%D0%BE%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9+%D1%80%D0%B0%D0%B9%D0%BE%D0%BD,+%C3%93blast+de+Zakarpatia,+Ucrania+to:Kvasy,+Zakarpats’ka,+Ukraine+to:Synevyr,+Zakarpats’ka,+Ukraine+to:Mukachevo,+Zakarpats’ka,+Ukraine+to:Uzhgorod,+Zakarpats’ka,+Ukraine+to:Skole,+L’vivs’ka,+Ukraine+to:Rzesz%C3%B3w,+Poola+to:August%C3%B3w,+Poola+to:Tartu,+Eesti&hl=et&ie=UTF8&sll=53.142665,24.356745&sspn=16.542517,47.197266&geocode=FR6regMdYqKXASn3PV3V2DbrRjEQbfwYbbMABA%3BFfOVNQMdEqReASmNIN0JVlDgRjFKn4q4EG-A6g%3BFUN–AIdFapuASlXmhAJfN06RzHieCMBF8UjQg%3BFQU2_AIdMMJ_ASnVCX8NDvgvRzHKT2693uJa5Q%3BFQmA6gIdzQ95ASkdOLA0bMEwRzHCQZ7llCPT1g%3BFRbe3gIdINd1ASlxKNKdI_02RzFheTL_PeTIow%3BFY7K3gId7H1yASmB2fmCqAY3RzGNRSIk9L2enA%3BFSjW5QIdoGNpASk_WXnx4-M5RzHvrJQ8gJ-GvA%3BFeb34gIdnHZaASk_jPq6eKw5RzGqwpKn1QDaAg%3BFQDl5QIdCxZUASnZ47ZEuRk5RzE8KgQwAa6mDQ%3BFVFF7AIdmstmASlPuUDDeSM6RzGB6e1hbbk9Yg%3BFXOQ-wIdsa5PASlJ1BTM4_o8RzHtsj6zMQ0k0g%3BFfOVNQMdEqReASmNIN0JVlDgRjFKn4q4EG-A6g%3BFR6regMdYqKXASn3PV3V2DbrRjEQbfwYbbMABA&oq=Tartu&t=h&mra=ls&z=5
Posted In bussireis

Muljeid suvisest hääletusvõistlusest võitjapaarilt

TYLKRSeptember 18, 20122 Comments on Muljeid suvisest hääletusvõistlusest võitjapaarilt
Tartu üliõpilaste looduskaitseringi hääletamise võistlus “Kas tunned maad XII” 23.-26.07. 2012
Esimene päev (23.07.2012) 
47. Liikuv punkt: ühes kohas vähemalt viis paari. Me tegime pildi Piragovi platsil rahva kogunemise hetkel. Lõpetades saime teada, et lõpus ja alguses tehtud pilte ei loeta
1. START! Pirogovi plats.
Peale esimest punkti läksime edasi Tartus Suurlevatesse Tudengitesse nn lahingplaani koostama ning kõhtu kinnitama. Edasi suundusime Tartus jalgsi Jaama tänavale, kus võttis meid peale tore naisterahvas. Suund oli Kavastu parve juurde. Teel olles tekkis kurepesa vaadates küsimus, et kas pesas on ka lapsi, mille peale autojuht oskas kohe öelda, et “need ongi lapsed”. Meil oli kerge hämming ning siis seletati ilusti ära “emal-isal on punased jalad ja lastel mustad”. Samuti kuulsime Kavastu parve kapteni kohta põnevaid fakte.
12. Kavastu parv – ainuke Eesti jõeparv ühendamas Emajõe kaht kallast olles viimne ühendus Luunja sillast allavoolu.
Punktis käidud viis sama autojuht meid Luunja risti peale ning meie aktsioon edasi liikuda jätkus. Vahpeal sadas ka vihma- lühidalt, kuid märjaks sai ikkagi.
31. Mooste mõis

35. Eesti Maanteemuuseum

Muuseum oli kinni.

15. Ignatsi Jaagu mälestuskivi sünnikohas Kavandu külas. Forseliuse kasvandikest kõige tuntum on Ignatsi Jaak ja seda kõigiti põhjendatult, sest tema käis oma teadmisi demonstreerimas kuningas Karl XI ees.

11. Pere monument Kambjas

Selle monumendi juures võtsid meid vastu kohalikud noored!

14. Kivirist – Põhjasõja ajast pärinev kivirist asub Tartu-Võru mnt ääres Tatra ürgoru

põhjakaldal vasakpoolsel teepervel Tatra bussipeatuse lähedal.
Kivi risti kohata oskas meil kohalik autojuht rääkida kah legendi. Et olevat seal lähedal olnud kõrtsist olevat kaks meest jõudu mõõtnud- üks sõi sel korral tooreid mune ja teine soola. See, kes sõi mune suri üsna kõrtsi lähedal ning sinna paigutati nn must rist. See aga kes sõi soola liikus jõe poole, kuid suri enne ning sinna kohta paigutati valge rist (ehk see rist, mis oligi meie kontrollpunktiks). Juht viis meid ilusti Tatra bussipeatuseni.
Võtsime suuna Tartusse- algselt oli sellest kohast väga keeruline edasi saada, kuid saime ilusti lõpuks edasi (Tartu Lõunakeskuse nurgale suunaga Viljandi poole).
Tartus võttis meid peale lausa prantsuse diplomaatilise korpuse auto! Esimets korda, kui nad meist möödusid siis veel arutlesime omavahel, et huvitav, mis maa turistidega tegu on. Hetk hiljem tuli aga auto tagasi- jäi seisma. Meil hämming. Autost kostus aga lause, et meid viiakse ära Viljandisse (ise liikusid sealt edasi Pärnu) ja puhtas eesti keeles! Nii saigi. Meid visati ilusti Viljandi nurgale suunaga Karksi- Nuia.
Kuigi kellaaeg oli hiline juba proovisime meiegi siis vahepeal veel korra, et ehk näkkab edasi saamisega. Ja hetk hiljem olimegi kohaliku härra auto peal, kes töölt koju liikus. Jõudsime Tuhalaande. Kohalik härra oli küll aastaid seal elanud, kuid kiriku asukoht oli tallegi müstika. Helistati veel sõbrale ja täpsustati üle. Nii saimegi õige koha kätte.

23. Tuhalaane õigeusu kirik, mida Tuksami Jaak tasapisi renoveerib. Tuhalaane küla, Karksi vald.

Vapustav kirik! Jõudsime sinna küll hetkel, kui Jääära kontsert lõppes, kuid see ümbrus oli siiski lummav. Juht viis meid ilusti veel Karksi-Nuiani, kust me jala veidi linnast välja jalutasime ning jäime ööbima (vapustav heinamaa oli).
Teine päev (24.07.2012)
Äratus. Kerge hommikusöök ja teele. Vähem kui 100 m meie ööbimiskohast võttis meid peale rekka!
Seal oskas rekkas olnud rahvas rääkida, kuidas nad nt Saksamaal käisid. Olevat siis miski tuttav neil sõitnud kiirtee möödasõidust veidi mööda ja noh mõtles, et tagurdab sinnani.. Tagant sõitis aga üks auto sisse. Politsei olevat kohale tulnud ning ringi rekkale peale teinud. Vaadanud, et auto on korras ning soovis head teed. Rekkajuht oli veel täpsustanud kas ikka tõetsi võib minna- ise vaikselt mõeldes, et mismõttes?! Politsei lausunud vaid, et viivad selle tagant sisse sõitnud mehe narkokontrolli- räägib seal, et “rekka taburdas kiirteel”. Nii see rekkajuht ära sõitis ja asja lahendust ootama ei jäänud.
Üsna ruttu jõudsime Allikukivi koobasteni.

42. Allikukivi koopad Kilingi-Nõmme ja Tihemetsa vahel.

Uuluni viis meid üks tore proua. Nende suunaks oli Läti loomaaed! Perepuhkus- seega Uulu bussipeatuses ootasid nad veel rahvast juurde ja meie läksime oma teed.
Peagi saime auto peale. Peale võttis meid väga rõõmsameelne autojuht. Tegemist oli ravimeid vedava autoga! Tema sihtmärgiks oligi Häädemeeste apteek.

40. Mälestusmärk kohalikele purjekaehitajatele. Häädemeeste.

Selle punkti jaos käisime lauasa postkontorist infot küsimas. Kohalikel pole mingit arusaamist, kus see olla võiks, kuid ainukese loogilise kohana pakuvad välja laululava ümbrust. Mõeldud tehtud ja suund sinna poole võetud. Kohale jõudes ongi mälestusmärk meid eest ootamas. Väike piknik ja ristiku otsimise jätk.

49. Mitteliikuv punkt: Neljaleheline ristikhein

Leidsime ristikheina! Väike pildi seeria.. ja igaks juhuks hea õnne jaoks võtame selle kaasa kah- pakkisime ilusti veel paberi sisse ära, et ära ei kaoks.
Nüüd tuli taas linnast välja jalutada, sest linnas sees keegi peale võtta ei tahtnud- kõlab nagu loogiliselt ning ega seal väga suurt liiklust sel hetkel kah polnud.
Jõudes suuremale ristmikule ja teed ületama hakates tahtsime anda autojuhile teada, et pangu tuled põlema. Tema aga jäi seisma ristmikule.. Võttis meid aga peale ja viis veidi edasi.
See autojuht oli küll kurva saatusega- oli just operatsioonilt tulnud ning nüüd siis ongi juhtmete küljes ning väga pikka suurt lootust ellu jäämiseks ei ole antud. Ent samas oli ta nii rõõmsameelne ja abivalmis!
Meid pandi maha Uulus ja sealt enne kui jõudisme ühest autost maha saada oli juba järgmine auto meid peale võtmas! Saime Pärnu-Sindi ristini..
Tundus, et ega Pärnust keegi meid peale ei võta, et Sindisse saada. Põhimõtteliselt käisime kogu tee sinna- samal ajal hääletades. Paar viimast peatust sõitsime bussiga- kohalik vanahärra aitas meid õiges peatuses maha ning näitas õige teeotsa kätte.

27. Sindi paisu kalatrepp

Väike sessioon piltide tegemiseks ja tagasi liikumine. Sindis sai veel kah toidupoodi külastatud, söödud ning siis bussiga Pärnu sõidetud, sest hääletamine selles kohas ei tundunud toimivat.
Pärnu bussipeal aga oli vahva reisisaatja, kes soovitas meile õiget peatust ja bussi.. ning kohta, kus hääletamine peaks toimima paremini, kuigi tõdes kah, et see Haapsalu suunas on ehk keeruline see ettevõtmine.
Saime autole ja sealt edasi Virtsu tee bussipeatuseni. Seal oli vahepeal kerge hämming, et mis suunas me minema peaks, sest liiklus oli kohati kaootiline. Valisime sel korral Kõrmsi poole kohe suuna ning asi toimis. Peagi saime ühe proua autole, kes lapsega koju Saaremaale kiirustasid. Kuna aga praam paistis silmapiiril Virtsus ning baari asukohta täpselt nad ei teadnud pandi meid ühes teeotsas maha ja mindi edasi.
Meie läksime jalutasime ja uurisime kohalikelt täpsemalt asukohta. Kohalikud olid pisut tõreda olemisega, kuid näitasid siiski suuna kätte. Leitsime baari!

21. Mutionu baar Virtsus. Viimastel andmetel on see legendaarne kõrts oma uksed sulgenud 🙁

Baar tundus põnev- roosa raamistus ja nimi oli omapärane ja mitte just see, mida oleks oodata osanud. Siis jalutasime sealt jala sadamasse. Mängisime autot, et kassast läbi saada. Läksime sõime veel kõhu täis kuni tuli praam. Praamile ja Muhu poole.
Saarele jõudes kraapisime aga sildi valmis, et tahaks Liivale. Asi toimis ja meid viidigi Liivale. Liivalt võtsime suuna Tupenurme küla juurde.. Algselt tundus see teeots väga kahtlasena. Kuid poest tulnud härra võttis meid peale ning viis ära!
 19. Tupenurme küla, Muhu. Samuti rubriigist „Omapärased Eesti kohanimed“.
Jutu käigus tuli välja, et tegu on kah kaitseväelasega, kes võttis osa Orkaanist. Ning kiitis sealsete elanike arusaamist. Pildid aga kohapeal tehtud viidi meid tagasi poe juurde.
Meie aga võtsime suuna Koguva peale.

41. Filmiaasta „Sajandi saja võttekoha“ kaart Koguva külas Muhumaal.

Punktis käidud võttis meid peale üks härra, kes oli isegi suur matkaja! Tema vahendiks edasi liikumisel on aga pigem jalgratas. Temaga saime suhteliselt Kuressaare juurde.
Puhtas pimeduses võeti meid peale veel päeva viimasele autole. Pakuti öömaja ning lubati hommikul meiega Saaremaale ring peale teha. Ööbides roosas toas ununes korraks lausa võistluse hetk.
Kolmas päev (25.07.2012)
Hommikune äratus tundub juba palju raskem, kui eelnevatel päevadel. Asjad kokku ja edasi liikuma. Me siis külastasime siis algatuseks torni- kohalikule teada koht.

18. Raunamäe torn. Vaade Kihelkonna kirikule. Panoraam. Viidumäel

Siin tekkis küsimus, et kas tõesti peab üles ronima- tegemist oli võistkonnaga kes kardab kõrgust! Kuid käidud seal sai. Kohalik näitas all veel suuna Kihelkonna kirikule, kuid arvas, et ega seda nagunii hetkel näha pole. Pilt tehtud ning suund edasi.
Järgmise koha leidmisega oli kohalikul noormehelgi hämmingut. Kohta nagu teaks, kuid kus see mälestusmärk on? Lõpuks peale väiksemat otsingut oli seegi leitud.

39. Parvlaeval “Estonia” hukkunute mälestusmärk. Ninase pank, Tagaranna poolsaar, Saaremaa.

Kuna seltskond oli veidike militaarse taustaga (ka kohalik), siis hinnati mitte niiväga selle kohapeal mälestusmärki vaid neid laskepesasid ja kaevikuid. Väike looduse nautlemine tehtud viidi meid ilusti sadamasse, suunaga Hiiumaa poole.
Praamini oli veidi aega ning tekkis võimalus ka vaikselt uurida ümbrust, et ehk leidub kuskilt säärevõrri. Siin seda ei leidnud. Liikumsime praamile- nautisime sõitu.
Triigisse jõudes viis meid üks kohalik Metsalauka bussipeatusengi, kus oleks meil paremad võimalused edasi liikumiseks.
Vahepeal hääletasime rollerite peale, kes jäid mudiugi seisma ja vabandasid, et teist kiivrit pole- muidu oleks peale küll võtnud.
Läks küll pisut aega aga peagi võttis meid peale noorpere, kes läksid Külaküla külla oma sõprade juurde. Sai siis küla läbi sõidetud, et ehk kuskil nurgal leiab kah sildi. Noormees aga teadis öelda, et seal kandis silti küll pole nähtud. Pigem teha pilt tee otsas olevast püramiidist või krossirajast või tänavast endast- mõeldud tehtud ja poosetamine igal nurgal sai teoks..
36. Külaküla küla, Emmaste vald. Preemia küla nime saamisloo eest.
Nimi tekkis nii. Asus hiidlane metsas elama. Algul oli oma pere, siis tuli teine ja kolmas. Tekkis küla. “Mis küla see ka on?”, küsis Emmaste mees. “Küla küla,” ütles külahiidlane. Nii tekkiski ‘Külaküla’. Siis tuli bürokraat ja pani kirja – ‘Külaküla’ küla. Valiti Külaküla külanõukogu. Jne.
Meie jäime nüüd Nurste poe juurde vett ostma ning edasi hääletama. Saimegi ehitajate peale.. kes viisid meid pisut edasi, st Õnguni. See nurk tundus küll tühi koht olevat- ainuke auto, mida nägime oli see kus osteti mustikaid. Või siis liikusid autod teises suunas. Kuna väike meeleheide hakkas tulema, siis sai otsustatud taas pisut liikumise kasuks. Järgmisel pealesõidul leidsimegi ühe proua, kes puid vedas ning võttis meid peale. Nemad liikusid Kärdlasse, kuid tegid meie jaoks väikese põike Kõrgessaarde.

38. Mälestusmärk tulelaeva Hiiumadal meeskonnale. Kõrgessaare, Hiiumaa.

Kuigi kohalikele oli hämming mälestusmärgi nimi leidsime me selle üsna ruttu. Suund läks edasi Kärdla poole. Kärdla alguses panid meid maha ja oh üllatust ületee hääletasid meie oma vastased täpselt teisele poole. Oli hetk, kus mõlemale poole suunduvad autod seiskusid. Nemad said edasi ja meile anti vihjeid, et teiselpool linna oleks paremad võimalused- tänasime ja liikusime edasi. Samal ajal üritasime muidugi hääletada. Selveri juurest saimegi vahva pere bussi peale.
Bussi istudes teatas üks lastes kohe, et nüüd vaatame Karlssoni ja rootsi keeles! Mis siis ikka.. Tegemist oli arvatavasti välismaal pikalt elanud perega, sest lastel oli aksent päris tugevalt küljes ja päris pisike laps rääkis vist isegi rootsi keeles emaga (ema rääkis eesti keels vastu). Tundus, et toimis. Nemad küll suvitasid Hiiumaal ning hakkavad alles järgmisel päeval saarelt minema, kuid olid nõus meiega väikest seiklust ette võtma ning kohalikke vaatamisväärsusi uurima. Võtsime suunaks siis mitte sadama, kuhu algselt plaanisime minna vaid välipeldiku.
Perel polnud küll suurt aimdust kus see olla võiks, kuid Suuremõisa kooli nad teatsid. Koolis toimus tõsine ehitus- isegi seal ei teadnud töölised kus see olla võiks. Aga leidus kah keegi, kes teadis!
16. Suuremõisa tehnikumi õppeaia huvitava arhidektuuriga välipeldik. Suuremõisa küla, Pühalepa vald. 
Milline põnev kahe kordne peldik (koguja oli all korrusel)! Samuti oli aed vapustav, millest tuli sinna minnes läbi minna.
Aga bussi tagasi ja tee Heltermaa sadamasse. Piletid ja kohe laevale!
Laeva peal sai järgmine etapp maismaal liikumiseks paika pandud. Söödud, joodud ning puhatud. Lauale sai ilusti sätitud kah silt “RISTI”.
Nii ta siis oligi, et laevalt maha ja kohe kohe hääletama. Kui vahepeal tundus, et nüüd viimane auto on laevalt lahkunud ja me peame nüüd järgmist ootama jääma, oli see petlik tunne. Pisut edasi oli nn viimane auto meid ootama jäänud ning võttis peale! Saime Haapsaluni.
Haapsalust edasi- Ristini.
Ristist saime edasi Koluvere piiskopilinnuseni kohaliku mehega, kes sinna poodi läks. See oskas rääkida kah kohalikust hooldekodust mõnda seika. Noh ja ausalt öeldes leidsime meiegi kohale jõudes ühe omapärase härrasmehe, kes kohe kuidagi ei mõistnud, et me ei suitseta ning me pole Saaremaalt.

17. Koluvere piiskopilinnus

Milline põnev arhidektuur!
Nüüd aga suund tagasi Ristini.
Ristilt saime aga Tallinna (lasnamäele) ühe vene keelt kõneleva perega, kes liikus kahe autoga. Meie autos oli siis pereisa ja pisike tütar. Tütar oli kohe täitsa konkreetne- see näitas, kui kannatlik peab ikka lapsevanem olema.
Saime aga ilusti sihtmärgini Peterburi teele. Sealt järgmine liikumine Rebala poole. Peale võttis üks kohalik naine, kes teadis kaevandust. Meie suureks hämminguks oli see tee sinna ikka täileik müstika- ja milline loodus!

28. Ülgase maaaluse fosforiiidikaevanduse sissekäik

Pildid tehtud ja meid viidi kiriku juurde ära (ega sinna kaevanudse juurde jäädes poleks me vist muud moodi kui jalutades minema saanud). Selat kergete hüpetega üle tee ja edasi hääletama.
Edasi saime Kuusalu Konsumi juurde.

3. Kuusalu burksi-putka (filmist „Tulnukas”) pole burksi filmiväliselt kunagi pakkunud, tegemist on vana lihamüügikioskiga.

Antud burksi-putkat küll pole enam, kuid on Konsum. Poe eest saime kohe inimese nõusse, kes viis meid tagasi maanteele.
Kell oli palju juba ja väsimus hakkas kah juba tekkima. Autod peale võtta ei tahtnud enam- ei tea mis tähtede seis sel hetkel oli.
Peagi saabus veel üks meesterahvas meie ette hääletama- saime kah tema hingeeluga tuttvaks (oli töölt tulnud ja jäänud viimasest bussist maha jne jne). Igatahes me otsustasime magama minna, sest härral on üksi kindlasti lihtsam peale saada. Nii kui meie eemaldusime saigi ta kohe autole. Me valisime aga ööbimiskohta, kuid see tundus kuidagi nigel ning sai ühine otsus vastu võetud, et prooviks veel pisut.
Nii me seal kolmekesi hääletasime mina, konn ja võistluskaaslane- kõik ninadega maantee poole. Ühel hetkel jäigi seisma üks pisike punane auto- kaks suurt meest, kes andsid meile taas head tuju juurde.. tegime kah pilti küüdi pakkujatest!
Jäädes taas omavahele oli konn kah kuskile läinud, hiir tormas üle maantee ning peagi tuli kah auto vene keelt kõneleva härraga, kes meid peale võttis. Tema suund oli küll Rakvere.. aga asjad läksid teisiti (vähemalt mõneks tunniks)..
Neljas päev (26.07.2012)
Päev oli kella järgi vahetunud ning meie palusime Loksani end viia (lootsime seal magama minna). Kuid me sõitsime Loksast läbi- härra tahtis meid aga punkti ikka ära viia.. ning nii see rada meil läks.. tema küsis kuhu, meie näitasime kaardil, et sinna ja nii me siis reisisime läbi põhja ranniku- võideldes unega.
Kuna meil puudus kõigil arusaam, mida me isegi otsima peaks, siis sai pisut telefoniga netis käidud ja uuritud, et mis need üldse endast kujutavad. “Omamoodi näitusepikendusena mõjusid Viinistumuuseumi ees olev kohvri installatsioon.”- lause jupp, mis ekraanil aitas meid õigesse kohta.

29. Viinistu kohvrid

Hunnik kivist kohvreid. Juht jäi küll auto juurde aga me pakkusime, et ehk ikka tuleb kah vaatama- see ei osanud muud kui vist mõelda, et me oleme kergelt imelikud. Siis võeti aga suund kohe järgmise kohani..

7. Palmse näljakangrud. Palmse küla, Vihula vald. Endisest mõisahoonest lääne pool väljal suured korrapärased kivikangrud, mis näljaste talupoegade poolt olevat kokku kantud näljahäda ajal 17. sajandi lõpul (osade andmete järgi 18.-19. saj.)

Kuna nüüd oli juba õues kottpime oli üsna keeruline midagi näha ja leida. Sõitsime küll mööda õigest kohast, kui ei leidnud õiget kohta algul jne jne. Lõpuks aga leidsime koha ning tegime klõpsu ära- omaasi, kui hästi sellest nüüd aru saada on.
Me vaatame kella, haigutame.. magame juba et korda mööda autos ja uurime, kas tal pole koju kiiret. Kuid ei.. Lähme aga käime veel mõned kohad läbi! Jõudsime Rutjale..
Siin taas pole keegi meist kohalik. Öö. Kellegilt pole nagu lootust küsidagi, kuid õnneks tuli üks auto vastu ja meil juht pidas ta ilusti kinni. Saime infoks, et kordon on vähemalt 2 kordne hoone.. ja vaatetorni vastas, kuid miskist hauast nad küll midagi ei tea.
Ledsime küll koha, kuid mida ei leia on haud. Puhas pimedus.. Käime torni juures aias- hilisemal uurimisel selgus, et see oli kellegi kodu aed. Luusime ümber 2 kordse hoone, mis hiljem selgus oli kah elumaja.
Peaaegu, et lootust kaotades uurisime netist taas abi. “Matuste järel istutati Dembli hauale vahtrapuu. Siis aga tekkinud külarahval mõte kivi panna. Pilt kivisse raiumiseks leiti Eesti Päevalehest. Ning nii oligi ühel päeval Dembel- Djomkini haual kohalik rannakivi, millel nimi, kiri “Piiril surmani” ja vuntsiline nägu.”- oli päästeingliks. Hakkasime laus pimeduses otsima vahtrapuid! Toimis!

4. Rutjale maetud kuulusa piirivalvekoera haud. Rutja küla, Vihula vald. Kui Vene piirivalve Rutjalt lahkus, võeti autosse kaasa ka Dembliks-Djomaks-Dunaiks hüütud koer. Vaevalt sai auto nina idasse pöörata, kui koer maha hüppas ja tagasi kordonisse putkas. Selleks, et valvata piiri ja hüljatud kordonit kuni oma surmani aastal 2000.

Seal ta siis puhkas. Tegime aga pildi ja liikusime edasi. Me pakkusime välja, et sõidame siis Haljala- Rakvere suunas. Et juht saaks koju kah puhkama, kuid ei ta tahtis aga meid viia veel Tapa-Loobu risti otsima, kuid vanasti Peterburi teel olnud silt oli vahetatud ära. Ning me arvasime lõpuks, et las ta jääda- küll me hiljem ehk otsime ise selle üles.
Isegi siin ei tahetud meid maha jätta vaid viidi Kadinasse. Selleks hetkeks oli kell juba tublisti üle kolme öösel tiksunud. Siin samuti keegi meist ruskika kuju asukohta täpselt ei teadnud. Kellegilt küsida kah ei olnud ning me otsustasime nüüd küll magama minna. Juhile said suured tänud öeldus ning kohalikule keskusele kiirelt ring peale tehtud- ruskikat ei kuskil, inimesi pole.. autosid pole. Otsisime aga ööbimiseks sobiliku nurga ning magasime kuni und jätkus.
Nn Hommik. Väikese hommikusöögiga ja teele. Kadrina oli unest ärganud ning sai kohalikelt uurida rusika asukohta- “ üle raudtee ja natuke edasi”. See tundus täitsa okei, et jala ju ära visata. Millegi pärast aga veidi edasi liikudes ja jõudes juba järgmisest poest mööduda tekkis väike kahtlus selles kordinaadis. Läksin uurima veel ühelt proualt, et ehk ta teab ja täpsustab üle, kus see ikkagi nüüd on. Nüüd aga tuli selline raske ohe “kaugel siit!”. Meid võeti aga auto peale jälle ja viidi sinna ära.

6. Kadrina puust rusikas

Sama juht viis meid sealt ilusti edasi kah Tapa-Loobu risti, et saaksime edasi liikuda..

25. Tapa-Loobu teeviit Tapa-Loobu teel

Eile kadunud rist oli mööda minnes kah leitud. Enne kui pilti jõudsime teha tõstsime veel tulevale autole kätt ja näe jäigi seisma. Kuna inimesel oli suund Tapale siis saime sinnani koos nendega. Enne autole hüppamist käis veel kiir-foto tegemine.
Tapal aga kritseldasime valmis sildi ja nii kui valmis sai. Võttis meid peale üks vanapaar- kohalikud inimesed, kes polnud kunagi hääletajaid peale võtnud. Nemad oskasid meid juhatada mälestuskivini.

13. Kooliõpetaja Salme Kesleri mälestuskivi. Lehtmetsa külas Albu vallas.

Nüüd pandi meid maha juba Jäneda lähedal, kus üritasime suunda saada Vargamäele. Sealt saime pisut edasi ühe autoga, mis viis meid 18 km kaugusele sellest Vargamäest. Ilm oli palav ning autosid üsna vähe- tundus nagu paras lõks. Veidi aga edasi jalutades saime siiski ühe auto peale, mis oli küll ise veidi eksinud aga kuna meil oli kaart siis oli temagi nõus meie jaoks väikese reisi tegema muuseumi.

30. A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel, Vetepere külas pakub 25-kroonise vaadet

Sealt edasi viis see juht meid suurema teeotsani ning ise läks oma punkti otsima (tegu oli isikuga, kes koostas kaarte- veidi täpsemaid muidugi, kui need mis meile näpuvahele anti).
Veidike palavuse käes olnud saime noormeeste autosse, kes olid värskelt sõjaväest välja saanud. Nemad olid meid juba korra samal päeval näinud.. ja nüüd said nad meid kah edasi viia- kohe Paidese ja kuju juurde!
2. Hääletaja kuju Paide linnas pärineb aastast 1998 ja on Paide paepäevade ilmselt tuntuim kuju. 
Vahva kujuke. Sai sellele sellile kah silt kätte antud uue kordinaadiga ning ise pidasime kerget pikniku pidades kergelt aru, kas veel minna kuskile seiklema ja punkte korjama või läheks kohe Viljandi ära.
Igatahes sai suunaks ikkagi jäetud Viljandi ja lootuses, et saab ehk seal kohapeal veel paar punkti korjata (nn boonusringist). Tanklas muidugi tuli täiendada veevarusid, jäätist süüa ja puhata.
Ja Paidest saimegi auto peale, mis liikus Viljandi folgile! Algul oli kerge hämming, et kohti on ju 1, peale juhi aga ei.. terve buss oli ju tühi- pandi aga istmed omadele kohtadele ning liikusime edasi. Viljandi sisse jõudes palusime aga veidi varem maha, et käija veel poes jne, kuid meie meelehärmiks oli seal pood puhkusel.
Nohjah.. mis siis ikka. Jalutasime linnas ringi- otsisime nn boonuseid. Uurisime rahvalt, et ega nad ei tea kust midagi leida võiks.
Ühest R-kioskist saime infot, kust võiks leida punnvõrri.. kohale jõudes ootas seal aga piibuva vanamees (see on juba defineerimise asi, kes on vanamees).

46. Aeglaselt liikuv punkt: piibuga vanamees

Tema aga oskas meid kohe edasi suunata, et näe sääreväristajatel on täna kuskil kella 18nid sõit tehnikapargis ning kuskil sealt ümbrusest võime kah lehmad leida. Suund käes hakaksime liikuma. Lootsime kül bussi peale saada, kuid üllatus üllatus.. see buss ei liigu suvel (infos veel pahandati, et kuidas me nii loogilist asja ei tea).
Jõudes Viljandi Tehnikaparki ootasid meid ees aga tühi plats ja lukus uksed. Õnneks leidus aga uksel telefoninumber. Helistasime ja lubati 15 min jooksul tulla kohale, et saaksime ikka punnvõrre pildistada.
Seni kaua kuni aga ootasime sai käidud kah luurel- ehk on mõni lehm kah silmapiiril, kuid kahjuks ei olnud.
Oligi üks eestvedajatest kohal ja sõna otsesemas mõttes tuli riiulitelt punnvõrrid välja valida.
45. Liikuv punkt: vanakooli punnvõrr/sääreväristaja
Ilusti läkisme kohe poosetama ringraja äärde õue. Ja uurisime veidi täpsemalt seda asja- tundus nagu põnev koht endalegi, kuhu tagasi sattuda. Kahjuks oli selle koha saatus aga samuti küsimärgi all, sest linn tahab nende pindu maha müüa- samas eestvedajatel on olemas tohutud ideed, unistused ning alternatiivid, kui vaid midagi neile alles jäetaks. Kahju oli küll lahkuda aga selleks korraks pidime me kõik edasi liikuma..
See, kes meile tegi kerge erskursiooni oli nõud meid kah linna poole viskama ära- lõpuks olime ikka peaaegu otse väravas tänu temale. Tõeliselt meeldiv kogemus ürituse lõpuks.
Ning siin me oleme.. Viljandi Folk.

43. FINIŠH! Roheline lava Viljandi Folgil.

Kas keegi pani tähele, et Roheline lava oli jummala sinine?! Viimased klõpsud, mäest ala- üles ronimised ning kohal! Aeg kinni ja võistlus läbi!
Peale mõnigast ootamist tuli siis ära I koht!
Omale jätsime nn ränd trofeed ja Folgi passid said endale uued omanikud (ei olnud lihtsalt arvestanud, et sel aastal peaks sinna pidutsema jääma).. kaasvõitlejate näol (nende, keda me nägime Hiiumaal!).
Natuke muljetamist ning tagasi kodu poole- hääletades!
Punktid kuhu ei jõudnud
5. Eesti Õhuvägede Kellavere radarikeskus, Lääne-Virumaal, Kellaveres, mille radar võimaldab näha liikuvat objekti 450 km raadiuses ja 30 km kõrgusele ning määrata selle kõrguse, kauguse ja suuna.
8. Naissaare neljas külas elab kokku kolm püsielanikku.
9. Pikavere külas vana kaupluse maja peal on silt viinapood. Pikavere küla, Raasiku vald.
10. Litsmetsa küla, Antsla vald. Kes pole Litsmetsas käinud, pole elu näinud.
20. Vahemere bussipeatus, Vilsandi. Buss sinna ei käi.
22. Torma alevikus, vana puu sisse kasvanud bussijaama silt
24. Kasepääl, Peipsi veeres, Visu suuskadest tehtud aed
26. Kiviõli vana tuhamäe tipp
32. Sinimäe rist
33. Kivinõmme Kalevipoja haud
34. Hiiumaa vägilase Leigri kuju Kassaril
37. Vasknarva klooster. Lähedal olevast vaatetornist paistab tükike teiselpool Narva jõge olevast Eesti territooriumist.
44. Liikuv punkt: autolavka
48. Ketis punkt: üksik lehm ketiga tee ääres
Posted In hääletusvõistlus
TYLKRAugust 26, 2012
AVAKOOSOLEK
 6. septembril kell 19:00 Vanemuise 46-327
Kooliaasta algusega paneme ka Ringi rattad hoogsalt veerema.
Avakoosolekul tutvustame Ringi ja uue õppeaasta plaane. Üheskoos üritame paika panna plaanid sügiseks.




 

AVAMATK
8.-9. september 12:30 Taevaskojas

Matk algab rongisõiduga laupäeva hommikul 10:14 Tartu raudteejaamast (1.47 €)
Kes läheb ratta või häälega, siis oleks hea kohal olla 12:30-ks Suures-Taevaskojas.Järgnev info on eelkõige neile, kes plaanivad esimest korda tulla (tulge kindlasti!). Tellitud on ilus ja soe ilm, kuid varustage ennast igaks juhuks soojade riiete ja vihmakeepidega. Ööbimiseks magamiskott, matt ja jaotage ennast telkidesse. Kui telgikohti puudu, kirjutage listi. Soovitav on kaasa võtta oma toidunõud, päeva ajaks kindlasti väheke näksimist ja keelekastet, omal algatusel on vahepeal võimalik ka lõkkel süüa teha. Matka pikkust ei saa kindlalt öelda, sõltub sellest, kes millise tee valib. Vanad tegijad ilmselt otse ei lähe ja venitavad matka 30-kilomeetriseks, kes ei taha oma jalgu villidesse kõndida, neil ei tarvitse kõndida rohkem kui 15 km. Liikumiseks jagatakse igale ühele piirkonna kaart. Tartust läheb rongi peale terve hulk rahvast, nendega tasub kokku hoida, Taevaskoja jaamast minnakse koos matka alguspunkti Suure Taevaskoja juurde. Tagasitulek on puhtalt oma looming, pühapäeva hommikul võib igaüks nii vara minema hakata, kui soov!

Posted In avakoosolek | Avamatk | matk

Eksimismatk 29. augustil Lahemaal

TYLKRAugust 09, 201211 Comments on Eksimismatk 29. augustil Lahemaal
Märkamatult on ööd jälle pikemaks ja pimedamaks muutunud, kuid on siiski veel soojad – ideaalne aeg metsa ära eksimiseks! Sel augustil saab taas toimuma ebaregulaarselt traditsiooniline eksimismatk, kus õpime, kuidas metsa ära eksida; mida teha / mitte teha, kui oled eksinud; milliseid maiseid ja ebamaiseid asukaid võib öises metsas kohata ning mida arvas selle kõige kohta vanarahvas.

Koguneme 29. augustil kl 18 Ojaäärse puhkemaja juures Lahemaal, teeme lõkke ümber juttu ning läheme eksima. Õigele lainele häälestab ja kogemusteringi vahendab Hendrik Relve.

Ring pakub õhtul suppi ja hommikul putru, ööbimiseks võtta kaasa magamiskott ja soovi korral telk. Tulijatel palun blogi kommentaariumis teada anda, et oskaksime sööki planeerida. Kui on piisavalt huvi (st üle tosina inimese), võib korraldada transpordi Tartust Ojaäärsele ja tagasi, ka seda võib blogis kommenteerida.

Posted In matk

Järelsõna: Soome metsalaager

TYLKRAugust 09, 20121 Comment on Järelsõna: Soome metsalaager
 Sel suvel pani TÜLKR märgi maha põhjanaabrite kodumaal, kus osaleti ühe partnerriigina 10-päevases põlismetsa-teemalises laagris. Laagrimuljeid kirja pannes selgus aga, et ühte blogipostitusse ei mahu kõik kogetu mitte kuidagi ära ning sai kokku vorbitud hoopis piltidega vääristatud pdf-fail. Kes käisid? Mida nad nägid? Kuidas tehakse Soomes põlismetsa inventuuri? Mitu päeva pidas vastu oma elemendist välja kistud Zima, kes pidi rinda pistma suvevihmadega? Kõike seda saab lugeda ja vaadata sellest failist (kliki). 
Laagrilised tänavad Ringi moraalse ja materiaalse toetuse eest ning jäävad ootama jätkuprojekte!

Zima letom. Foto: Auli Relve
Posted In matk | õppepäev

Hääletusvõistlus “Kas tunned maad XII”

TYLKRJuly 04, 20123 Comments on Hääletusvõistlus “Kas tunned maad XII”
Möödunud aasta võitjad

23.-26. juuli 2012

Jälgi võistlejate liikumist:
http://ring24.positium.ee/hv2012/


HÄÄLETUSVÕISTLUSE REEGLID
1. Starti lubatakse ainult segapaarid, kes peavad end võistluse alguses Looduskaitseringi Aidaraamatusse registreerima. Igal paaril peab olema mobiiltelefon, mille sisse anname Simpeli kõnekaardi, millega saaks ühendust nii korraldusmeeskond kui ka teised võistlejad. Simpeli/EMT numbri olemasolu tagab selle, et osalejapaari asukohta saab reaalajas internetis jälgida. Lisaks peab hääletajatel olema fotoaparaat.

2. Kõik osavõtjad peavad olema täiskasvanud ja täie mõistusega ja vastutavad enda eest ise. Ringi korraldusmeeskonnal on õigus mitte starti lubada tegelasi, kes ruineeriksid Ringi või hääletajate mainet või on muidu tropid.

3. Võistluse start on esmaspäeval, 23. juulil kell 10.00 hommikul Tartus Pirogovi platsilt. Hääletamist Tartust ei pea alustama esimesel päeval vaid võib ka hiljem, tähtis on, et võistkond oleks registreeritud.

4. Finiš on Viljandis Folgi Rohelise lava juures 26. juulil. Finiš suletakse 19.00. Kohtadele pärast võistlevad need paarid, kes jõuavad finišisse enne kella 19.00-i. Lootusetult hilinejad lähevad kirja kui katkestajad.

5. Ringi korraldusmeeskond koostab nimekirja objektidest, mida tuleks läbida. Võitnud on see paar, kes suudab läbida enim ülesantud objekte. Võrdse objektide läbitavuse korra läheb arvesse finišeerimise aeg. Lõppprotokolli lähevad kirja need paarid, kes on läbi hääletanud vähemalt 3 punkti ja on alustanud Tartust ja lõpetanud Viljandis.

6. Lubatud transport on ainult hääletamine. Igasugune ühistransport ja nn autojuhi kasutamine (a’la sõber tassib autoga) on keelatud. Lubatud on ainult linnasisene ühistransport. Lähilinnade vaheline transport on lubatud, kui sinna sõidab linnaliinibuss nt. Tallinn-Maardu.

7. Igast läbi hääletatud punktist tuleb teha foto, millel on vähemalt üks hääletajaist. korraldajatele (kontakt antakse retke stardis Pirogovis). Fotod on hiljem tõendiks, et punktid on tõesti läbitud; neist tehakse võibolla taas tore näitus. Lisaks palume igal paaril teha vähemalt üks foto, kus on peal mõlemad hääletajad.

8. Soovituslikud abivahendid on raamat “Kas tunned maad?” ja teedeatlas. Esimesele kahekümne viiele startijate paarile on atlased ka kohapeal. Lisaks, oleks tore kui iga hääletajapaar ka reisipäevikut peab, millest oleks võimalus hilisemal näitusel katkendeid avaldada.

Korraldada aitavad:


Posted In hääletusretk | hääletusvõistlus

Saviehitus talgud Setomaal – alustame 25ndal juunil!

TYLKRJune 20, 20122 Comments on Saviehitus talgud Setomaal – alustame 25ndal juunil!

Juba kevadest saati on kostunud aeg-ajalt sõnu savi ja talgud. Maikuu alguses toimus ka saviehituse teemaline seminar. Kahetsusväärne, et talgute toimumisaeg on seni olnud välja kuulutamata, ehkki kuupäev on juba mõnda aega paigas ning arvatavasti on info jõudnud paljudeni ka suusõnaliselt.

Hea Ringirahvas! Kõik, kel vähegi huvi saviehituse, kui traditsioonilise ja loodussäästliku ehitusviisi vastu, on oodatud 25. juunil ning sellele järgnevatel päevadel Setomaale Väiko-Nedsäjä külla (ka Kärnäkülä) vana savilauda taastamistalgutele. Tegemist on 1939. aastal ehitatud savilaudaga, mille niigi lagunenud katus 2011. aasta jaanuaris paksu lumega kokku vajus. Laut on olnud kasutuses endise Väiko-Nedsäjä algkooli abihonena, kui ka talulaudana. Hoonel on poole meetri paksused massiivsaviseinad, mis armeeritud kadakaokstega. Ajalooliselt on katust katnud haavalaast ning hiljem ruberoid. Soov on taastada hoone nii, et säiliks ehe külamiljöö.

Suur töö saab alguse seinte taastamisest, mis kohati on kõvasti kannatada saanud. Enne savi seina tampimist on ta vaja läbi sõkkuda – hea võimalus suviseks savimassaažiks. Peab lisama, et saviga töötamine on meeldiv ja kõigile jõukohane. Saviseinte parandamine saab kõigile kindlasti meeldima, kes seda pole varem teinud. Kui seinad sirged, katame need veel savikrohviga. Seinte peale asetame vöö, sellele laetalad, sarikad ja nii edasi, kuni katus peal.. Katusekonstruktsiooni tuleb ümarpalgist ja katteks kuuselaast. Esialgu ei hakka talgute osas nii kaugele mõtlema, eks vaatame, kui palju on huvilisi ja huvilistel aega. Kel soov hiljem sarikate püstitamist proovida või laastu lüüa, ega ma siis kedagi ära ei aja 🙂 Tööd on Allika talus palju teha.. Lisaks saviga mätserdamisele on teha üht-teist puutööd ning ka mõned kivid toestuspostidele alla sättida. Koha peal on palju vana puitmaterjali, millest saame ehitada suure hulga pesakaste – varun selleks puhuks eraldi karbi naelu 🙂 Ja nii edasi ja nii edasi. Ja kui muud enam teha ei ole, siis kaevame kaevu, sest ka kaevu seal kohapeal pole (puhas joogivesi tagatud allikast toodud vee näol).

Ootan esmaspäeva hommikust (või ka pühapäeva õhtust) kõiki huvilisi, kel soov kaasa lüüa. Ööbime telkides, väga halva ilma korral või muudel headel põhjustel on võimalik ka tuppa mõned magamisasemed teha. Esialgu võõrustaks talgulisi kuni reedeni (29. juuni), sest nädalavahetuseks sõidan EOÜ suvepäevadele. Omalt poolt pakun päevas vähemalt 2 korda sooja süüa (valmistame koos kohapeal) ning võimaluse käed saviseks teha 🙂 Külas asub kevadel süvendatud (harivesiliku elupaigasoovi täitmiseks) külatiik, kuhu on mõnus kuuma päikese käest ennast sisse kasta. Samuti on plaan ehitada suviseks ehitusperioodiks kilesaun ja kui talgulisi ikka tuleb, siis kindlasti teeme selle ära. Teise variandina saab mõni õhtu külamehe poole või Värskasse sauna minna. Väiko-Nedsäjä asub suure metsamassiivi vahel, Mustoja maastikukaitseala servas, kus asub Kagu-Eesti ilmekaim mõhnastik. Kindlasti läheme matkale ja ehk otsime üles ka mõne essütäjä koha. Kes veel kuulnud pole, saab kuulda ka kohalikku keelt.

Palun eelregistreeruda kas Ringi blogi kommentaariumis, aadressil phunt1021@gmail.com või telefonil 5202530. Märkige ka, mis kuupäevadel osalete!
Ühistranspordiga liikujatel soovitan sõita rongiga Koidulasse, kuhu saan autoga järgi tulla. Häälega tulijad randugu Tartu-Koidula maanteel, umbes 6km enne Koidulat, Nedsaja bussipeatuses. Sealt jääb talgukohani umbes 2,5km mõnusat teed läbi metsa (hoidke silmad lahti, ehk kohtate laanepüüd või hoopis händkakku). Suurte kompsudega tulijatele saab autoga vastu minna.
Hangi täpset suunda siit – http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=UU82&user_id=at&bbox=680301.003022536,6413294.96529347,729949.94245676,6437669.10449417&setlegend=UUKAT1_82=0&LANG=1 !

Pean tõdema, et Kärnäkülä on üks uskumatult meeldiv paik, kus olla. Seega, kõik on oodatud!

Peatse kohtumiseni!

Posted In talgud | Uncategorized

Metsaseminar ja folklooriõhtu

TYLKRMay 30, 201240 Comments on Metsaseminar ja folklooriõhtu
Metsajutt lodjal. Foto M. Tuul

Viimase kahe päeva seminarid on olnud harivad ja meeleolukad. Need andsid
palju huvitavat mõtteainet ning nüüd on jällegi põnev minna metsa mõtteid
mõlgutama. Seda kõike tänu headele esinejatele ning seltskonnale.

Esmaspäeval tutvustas Liis Kuresoo Eestimaa Looduse Fondi looduskaitselisi
seisukohti metsanduses ning tegi ülevaate Eesti metsade ajaloost ja
olukorrast. Aadressil
http://www.elfond.ee/et/teemad/mets/metsandus-eestis/vastutustundlik-ettevotlus/uelevaade-eesti-metsandusest-2009-2011on
värsket lugemist seminarile jätkuks.
Eilne lodjasõit kaunil Emajõel kulges mõnusalt. Jaanika Orase õpetatud
regilaulude saatel lauldi kui linnukesed ja Mall Hiiemäe jutustatud
pärimused ning lood läinud aegade looduskaitsest paelusid kuulajaid kaasa
mõtlema. Varaööni välja kostus arhailiselt puulaevalt rahvalaulu ning
paljajalgseid tantsusamme.

Lodja pardalt on leitud ruuduline poolvillane nööpidega särk ning
puuvillane triibuline õlakott. Kes puudust tunneb siis need asuvad
Kitzbergi 8 elutoas. 

Paar pilti Zenitist 
Tiina pildid
 
———————————————

Et läheneva suve jooksul vaim ei nüristuks, toimub juunikuus Ringis kaks metsa-teemalist üritust. Mõlemad üritused on tasuta ja kõik huvilised on teretulnud! 


11. juuni kl 18 toimub metsakaitse-seminar: ELFi metsaspetsialist Liis Kuresoo tuleb rääkima eesti metsade olukorrast ja eesti metsanduse jätkusuutlikkusest maailma kontekstis. Seminar saab toimuma Kitzbergi 8 hubases elutoas, sest kesse ikka tahab suvel koolimajas istuda.

12. juuni kl 18-21 toimub metsafolklooriõhtu: rahvapärimust metsaelanike kohta tuleb pajatama Mall Hiiemäe, keda on nimetatud eesti metsafolkloori emaks, ning regilaule õpetab Janika Oras, kes on pikaajaliselt tegelenud nende kogumise ja edasiandmisega. Üritus toimub lodjas ning pajatuste-regilaulude saatel võtame ette ka lodjasõidu. Kohtume kl 18 lodjakoja juures purde ääres. 
Kohad täis!
Foto: Auli Relve
Posted In seminar

Lõpulõke

TYLKRMay 29, 20121 Comment on Lõpulõke

Varahommik Leego järvel. Foto: Paul

Selleaastane lõpulõke sai mõnes mõttes erakordseks, sest Leegu järvele kohalejõudmiseks kasutasid kõik osavõtjad sõiduvahendeid, mis fossiilseid kütuseid ei põleta.
Enamiku matkaliste alguspunktiks sai Luunja sild, kus teed alustati kanuudega. Enne Suursoo kaitsealale sisenemist täiendasime teoreetilisi teadmisi soode kooslustest Kantsis, Emajõe-Suursoo külastuskeskuses.
Hüüdlauseks kujunenud J. Kasari laulurida “loodusjõud armastavad mind, kui mul on hea tuju” saatis meid kogu tee ning paduvihm, lauspäike, vikerkaar ning udu tundusid meid tõepoolest hoidvat. Hetkedel, kui lustlikud tudengid nimetatud hüüdlauset ei korrutanud, pajatas president Paul meile lindudest ning Tuul koduloost. Tiivulistest kohtasime merikotkaid, roo-loorkulle, tulletallajat, sõtkaid, tetresid, parte, vihitajaid, pääsukesi, jõgi-tiire, viireid, hall-haigruid, roolinde ja teisi, kes piirkonnale iseloomulikud lendajad on. Imetavatest loomadest kohtasime saarmast ning uurisime kobraste elu- ja tegutsemispaiku.
Leegu saarel, traditsioonilises lõkkepaigas, meenutasime TÜLKR-i ajalugu ja presidente. Algusest praeguseni presidentide järjestust paika panna ei õnnestunud. Oma teadmiste värskendamist saab teha siin.
Tegime põhjaliku tagasivaate möödunud aastale ning pidasime tulevikuplaane. Vahendasime informatsiooni, mida olime EKO (Eesti Keskkonnaühenduste Koja) sünnipäevakoosolekul kuulnud ja arutasime Eesti looduses olevate õppe- ja matkaradade ning Sindi paisu olukorra üle. Samal ajal lõkkel podisenud hernesupp sai söödud pisut enne koduteele asumist.
Somnambuulne pühapäev suutis kõik matkajad õnnelikult kodudesse saada, kuigi maanteel Ahunapalu ja Tartu vahel oli veel pealelõunalgi noori uniseid looduskaitsjaid näha, kes hääletades koti otsas magama jääma kippusid või oma jalgratast visalt linna poole lükkasid, endal suul: “Pean jõudma LOTE kümnevõistlusele“. Paraku siiski sel aastal ühelgi lõpulõkkel osalejal energiat kergejõustikuga tegeleda ei jagunud. 

Lõpulõke läbi fotokaamera:
Paul
Meeli

Suur tänu Elorile ja Raunole ning MTÜ-le Metsaturism, kes meile kanuud organiseerisid. Hernesupi jaoks andis raha Keskkonnainvesteeringute Keskus.

_______________________________________________

Lõpulõke 2011. Foto: Aili Gertz

Selleaastane lõpulõke Leegu järve ääres saab toimuma juba sellel laupäeval, 2. juunil.

Kohale saab näiteks hääle, ratta või bussiga, mis väljub Tartust Ahunapallu kell 17:30
Lisaks nendele on võimalus minna ka kanuuga! Siit samast Tartust otse Leegule. Välja on pakkuda 12 kohta, 10 eurot nägu. Ees ootab pikk, aga fantastiline sõit.
Andke siis Anettile (anett.reilent@gmail.com) või Birgitile (purga.birgit@gmail.com) teada, kes meiega vettmööda tulla tahab. (Täpsemad mineku ajad ja -kohad on täpsustamisel)

Tagasi Ahunapalust Tartusse tuleb pyhapäeva hommikul buss kell 6.00, samuti viivad tagasi need samad hääled ja rattad, kes kohale tõid.
Kaasa tuleks võtta toidunõud, magamiskott ja sobivad riided, et sääsed maha ei murraks. Ööbimine on põõsa all või telgis või kus iganes süda ihkab.
Posted In lõpulõke | matk

Ladina-Ameerika reisijutuõhtu

TYLKRMay 11, 2012
Galapagose saared (foto: Auli Relve)

Kuulutan välja järgmise Ringi ürituse!

Mis: Ladina-Ameerika reisiõhtu
Millal: järgmisel kolmapäeval, 16. mai kl 18
Kus: Kitzbergi 8
Saab kuulda värskeid reisimuljeid ja näha pilte kahest kaugest maast. Piret räägib Guatemalast, kus ta kaks kuud vabatahtlikku tööd tegi, ja Auli räägib Ecuadorist, kus ta pool-turist-pool-giidina käis Amazonases ja Galapagose saartel. Kõik on oodatud, Kitzbergi konverentsisaali seinad on teatavasti kummist!
Tervitades,
Auli

Posted In seminar