Vahva suvi on jälle seljataga, uus semester alanud ja taaskord aeg üheskoos Taevaskojale sõita.
Kavas on kõik, mis avamatka tavalisest programmist leida võib ehk traditsioonilised võistlused, sõnavõtud ning vähemalt kamba peale saate kaardi teele kaasa. Otseloomulikult pole keelatud ennast varustada täpsemate kaartidega. Nagu ikka, on marsruut enda valida, kus õhtul jälle kokku saadakse, selgub kohapeal.
Oodatud on nii jalgsi, rattaga rändajad kui ka need, kes endale mingi kolmanda keskkonnasõbraliku liikumisviisi leiavad.
Kannudega ei teinud me midagi, sest metsas ju elektrit ei ole. Need on laual ilu pärast
Ring pakkus Tudengipäevade pannkoogihommikul tatart ja teed. Mõistagi ei olnud tatar tavaline tatar, vaid ikka lõkkerokalik. Kuigi purskkaev oli otse selja taga, siis sealt me vett ei võtnud – äkki ehmatab linnainimesed ära. Eks neidki tuleb lõkkerokaga harjutada tasapisi. Niisiis, linnalõkkerokast kuuseokkaid avastada oli raske, leidus ainult küüslauku, sibulat ja konservliha (kes julges). See-eest metsamaigulise tee seest võis leida kanarbikuõisi, mustika- ja pohlalehti. Nii tatart kui teed keetsime (gaasitoitelisel) tulel vanade heade tahmaste padadega.
Kes putru ise maitsma ei jõudnud, kuulake, mida räägivad Ringi linnalõkkerokast noored ajakirjanikud. Kuulake Tudengi 45 (22.30 ja 47.35).
Juba sel nädalavahetusel, 10-11. septembril, toimub Ringi sõprustalus Lanksaares, suur hobuste ümberpaigutus. Hobused aetakse suvekoplist talvekoplisse ja see pidavat olema suur ettevõtmine, kus abikäed ja abijalad lahkesti oodatud.
Lanksaare mastaape arvestades, siis suvekoppel on ligi 100 hektariline. Ega talve omagi pisem pole. Vot sealt maalahmakalt tulebki kabjalised üles otsida ja üle lugeda. Et kui palju on vahepeal juurde sündinud või mitu tükki on huntide nahka läinud.
Saun, šašlõkk ja loodusmatkad. Abilisi oodatakse juba reede õhtust alates.
Vahendas Pluuto
NB! Kel Lanksaares käidud, võib julgelt Serbiasse seilata. Peremees Enn väljastab isiklikult lubatähed.
Suured tänud kõigile entusiastidele aga kahjuks tuleb ka seekord bussireis ära jätta istmete hõreda asustatuse tõttu. Lubame korraldustiimi poolt, et leiame kõigile registreerunutele bussireisi toimumise kuupäevade vahemikus võimaluse reisi kurbuse uputamiseks. See üritus on tühistatud.
Tänan tähelepanu eest!
————————————————–
Ahoi!
Paljude presidentide poolt lubatud ja kõikide Ringi inimeste poolt oodatud bussireis on jälle tulemas! Seekord veerevad rattad Serbiamägede kaunidusse (kes ei tea, millest juttu, siis ava Google maps ja hakka alla skrollima). Teepeale jääb ka küllaldaselt kauneid vaateid Poolast, Slovakkiast ja Ungarist.
Egeri veinipiirkond Ungaris
Buss alg- ja lõpp-punktiga Tartus väljub 23. septembri hommikul ja saabub 2. oktoobri õhtuhämaruses.
Registreerimisega on nii, et kes ees see mees. Kuulutuse jagamisega teistes gruppides lähtume esialgu põhimõttest, et Ringi rahvas kõigist mehiselt ees.
55-kohalises bussis postituse laikijatele kohti ei hoita, reserveeritud iste (kõigi pehmendustega) saamiseks kantagu üle 160 eurone summa aadressile:
Teepeale jäävad Tatarid
Robin Gielen EE272200001105208492 SWED selgitusse bussireis + tulija(te) nimi(ed)
Selle raha eest saab ringi sõita, matkata, hommikuti ja õhtuti lõkkerokka nautida ja vähemalt üks kord 10 päeva jooksul ka pesta. Ööbimine nagu ikka, toimub 0-tärni telk-hotellides. Vabade kohtade arvu saab kontrollida blogist.
Nobedate näppude voor alaku, kuni bussis kohti jätkub!
Põhja Serbia LK alad
1. Meelis 2. Meelis vol.2 3. Sandra 4. Robin 5. Linda 6. Taavet 7. Anu 8. Tuule vend* 9. (Mäluka) Triin 10. Eliisa 11. Stennupoiss 12. Pääsu* 13.5 Kelli 14. Kristiina Kübarake 15. Karoliina Juurikake 16. Mirjam 17. Krõõt 18. Rauno* 19. Laura 20. Jauram 21. Kristinka 22. Maris Pritson 23. Bets 24. Heelix* 25. Suur Heelix Leho* 26. Kassu* 27. Egert* 28. Harry 29. hr. Anton Hantel Džindžadže(bisniss klass) 30. Keily* 31. Rebane Anna-Liis 32. Kärt Poots 33. Keili Sikk 34. Paula või Pluuto* 35. Alo 36. Kadi 38. … 39. … … 55. … (* inimesed on ka hästi toredad, agaa pole veel täit bürokraatiat läbinud koha saamiseks)
Kes marsruudist täpsemalt huvitub, siis teepeale (või täpselt tee kõrvale) jäävad meil sellised linnad nagu Tartu-Augustow-Rezeszow-Košice-Eger-Subotica-Senta-Misckol-Lublin-Augustow-Tartu. Buss tuleb täita kvaliteetsete inimestega, nii et tulge ise ja võite kutse edastada ka oma Ringiga ringiga seotud sõpradele. Aind, et iga Kutsutud vastutab selle eest, et tema Kutsutav inimene ei oleks tropp. Nii on vähem vingumist ja ei pea tropimaksu kehtestama 🙂 Üritus Facebookis.
Algab kooliaasta uus ja ka Ringi tegemised jälle pihta! Avakoosolek on traditsiooniliselt neljapäeval (01.09) kell 20.00 Vanemuise 46 õppehoones, ruumis 327. Räägime uutele rebastele Ringist ja vaatame, mis ägedad üritused tulemas on.
Tulge kindlasti uute rebastega tutvuma ja teisi tuttavaid üle vaatama!
Saatsime teele 12 paari. Osalejaid saab jälgida positsioneerimise vahendusel: link.
Stefi ja Pets hoiavad pöialt. 2016
Õnnelikud kohalejõudjad Viljandi Pärimusmuusikafestivali Rohelise lava juures. Pildil pole Stefit ja Petsi, sest nad hoiavad ikka pöialt, kuna liikuv punkt saun röövis Aas nende riided.
Sigrid Kuuse ja Lennart Maala
47 p
Sigrid Sinnep ja Arvis Hallik
45 p
Lauri Lasimer ja Ülvi Paas
42 p
Kaupo Pilder ja Helina Karvak
39 p
Lisette Lehtmets ja Rauno Lagenõmm
34 p
Rauno sahku ja Kerttu Maria Peensoo
29 p
Viivika Kasuk ja Janek Pahka
28 p
Kerttu Tammeri ja Marek Koppel
26 p
Kaarel Koitne ja Liisbeth Kose
20 p
Anni Lember ja Indrek Ulm
Peeter Paaver ja Stefi Guitor
19 p
Sandra Poks ja Mart Gaškov
Punkte kokku üle Eesti oli seekord 69.
Parimad Eestimaa tundjad Sigrid ja Lennart
—
Hääletusvõistlus on peagi ukse ees! On aeg pöial välja sirutada ja tee äärde minna!
Registreerimine Pirogovi pargis on esmaspäeval, 25. juulil kell 10.00–11.00.
Osalejaid ootame lõppsihtkohta, Viljandi pärimusmuusika festivali rohelise lava juurde neljapäeval, 28. juulil hiljemalt kell 18.00. Vahepeale jääb terve Eesti!
Oleme komplekteerimas järjekordseid vahvaid punkte. Retkel ootab osalejaid lisaks looduskaunitele paikadele ja huvitavatele kultuuriväärtustele ka kohalike tegevuste ja pakkumistega üllatavad peatuspaigad.
Esimesele 25-le registreerijapaarile kaasa Regio atlased!
Küsimuste korral võib helistada
Triinule: 5260641
Andrisele: 53829306
HÄÄLETUSVÕISTLUSE REEGLID
1. Starti lubatakse ainult segapaarid (st üks meessoost ja teine naissoost liige või üks naissoost ja teine meessoost liige), kes peavad end võistluse alguses Looduskaitseringi Aidaraamatusse registreerima. Igal paaril peab olema mobiiltelefon (selle sisse saab soovi korral kõnekaardi), millega saaks ühendust nii korraldusmeeskond kui ka teised võistlejad. See tagab selle, et osalejapaari asukohta saab reaalajas internetis jälgida. Lisaks peab hääletajatel olema fotoaparaat või muu pilti tegev atribuut, millega punktides käimist tõendada.
2. Kõik osavõtjad peavad olema täiskasvanud ja täie mõistusega ning vastutama enda eest ise. Ringi korraldusmeeskonnal on õigus mitte starti lubada tegelasi, kes ruineeriksid Ringi või hääletajate mainet.
3. Võistluse start on esmaspäeval, 25. juulil kell 10.00 hommikul Tartus Pirogovi platsilt. Hääletamist Tartust ei pea alustama esimesel päeval, vaid võib ka hiljem. Tähtis on võistkond registreerida.
4. Finiš on Viljandis pärimusmuusika festivali Rohelise lava juures 28. juulil. Finiš suletakse 18.00. Kohtade pärast võistlevad need paarid, kes jõuavad finišisse enne kella 18.00. Lootusetult hilinenud paarid lähevad kirja kui katkestajad.
5. Ringi korraldusmeeskond koostab nimekirja objektidest, mida tuleks läbida. Võitnud on see paar, kes suudab läbida enim ülesantud objekte. Sama arvu objektide läbimise korral võetakse järjestuse aluseks finišeerimise aeg. Lõpp-protokolli lähevad kirja need paarid, kes on läbi hääletanud vähemalt 3 punkti ning on alustanud Tartust ja lõpetanud Viljandis.
6. Lubatud transport on ainult hääletamine. Igasugune ühistransport ja nn autojuhi kasutamine (a”la sõber tassib autoga) on keelatud. Lubatud on ainult linnasisene ühistransport ja praamid. Lähilinnade vaheline transport on lubatud, kui sinna sõidab linnaliinibuss nt Tallinn-Maardu.
7. Igast läbi hääletatud punktist tuleb teha foto, millel on vähemalt üks hääletajaist. Fotod on hiljem tõendiks, et punktid on tõesti läbitud. Lisaks palume igal paaril teha vähemalt üks foto, kus on peal mõlemad hääletajad.
8. Soovituslikud abivahendid on Jaan Eilarti raamat “Kas tunned maad?” ja teedeatlas. Lisaks oleks tore kui iga hääletajapaar ka reisipäevikut peab, millest oleks võimalus hiljemalt katkendeid avaldada.
Leia tore kaaslane ja tule hääletama, avasta Eestimaad ja kohtu huvitavate inimestega, et oleks ikka suviseid seiklusi, mida sõpradega talveni jagada. Või veel parem – kutsu sõbrad ka, et oleks veel huvitavam omavahel võistelda ja muljetada.
Ringi liikmed lõid kaasa 11.–12. juunil Eestimaa Looduse Fondi korraldatud Soomaa metsisetalgutel. Hoolimata laupäevasest lausvihmast kogunesime õhtuks Kõpu mõisa juurde. Tutvusime juba leitud sulgede, munade ja junnidega. Andres Kalamees andis meile ülevaate metsisest, aga ka tedrest ja laanepüüst.
Lootes päikesepaistelisele hommikule jagasime õhtul inimeste vahel alad, kes millist metsalappi läbi seirama läheb. „Loendust tehakse vaid kuiva ilmaga, et vältida õrnas eas tibude häirimist ohtlikes ilmaoludes (vihmaga liikvele aetud tibud võivad külmetuda ja hukkuda).“ (ELF) Juba hommikul vara säras päike taevas ning saime kohe pärast hommikusööki teele asuda.
Metsas märkisime üles nii linnud, keda kohtasime, kui ka korjasime kaasa maas lebavaid männiokkasest ja taimsemast materjalist junne. Kel on treenitud ja terav kõrv võib lindudel vahet teha ka tiivavehkimisheli järgi: metsis tõuseb lendu mürinaga, teder robinaga ning laanepüü vurinaga. Oluline oli tähelepanu pöörata ka vihtluskohtadele (sümmeetriliselt ümmargused augud liivas, kus metsis sulestikku puhastab), karu- ja metssea väljaheidetele, mustika kasvukohtadele ja muule, mis näis oluline või huvitav. Näiteks Robini teele jäi seitsmeharuline põdrsarv.
Jürgenil õnnestus kohata metsise kana 3-4 tibuga. Kusjuures emalinnul oli ilmselt küljes saatja. Kellil õnnestus samuti kohata üht metsisetibu.
Jäin seisma ühte kohta, ei teagi miks. Puhkasin natuke, suurt midagi ei mõelnud. Natuke aega olen, järsku hakkab läheduses keegi krabistama. Mõne meetri kaugusel vudib üks väike tibu minust kaugemale turvalisemasse kohta. Ju oli ülejäänud pere juba ammu jalga lasknud ja tema üksi ootas seal lehtede varjus, millal oht mööda läheb. Eks ta vaatas, et mina pole tükk aega liigutanud ja proovis igaks juhuks ise minust ikka kaugemale saada.
Kelli
Talgupäevad möödusid, nagu ikka, väga meeleolukalt ja igaüks leidis meelehead, mida kogemuste näol kaasa võtta.
Võib öelda, et selle aasta lõpulõke oli lausa suurejooneline! Kokku tuli 39 inimest, kanuutajaid oli täpselt 36, nii palju kanuukohti pole varem olnud. Mõningad tulid ka oma transpordiga Leegu järvele, mis on iga-aastane lõpulõkke sihtkoht.
Alustasime nagu ikka Luunja silla juurest. Kus kõigil oli väga suur tuhin sees, et kohe, kui kanuud kohale jõudsid asusid mehed kärmelt neid maha laadima ja silmapilkselt olid inimesed juba vees aerutamas. Seekord oli väljas peale kanuude ka kanuu-katamaraanid – kanuud, mis on omavahel ühendatud ning kummuli minemise oht peaaegu et puudub. Ilmaga tõsiselt vedas, oli mõnusalt päikesepaisteline ja paar pilvekest ka tuli õhtu poole taevasse. Ainukene kiirust vähendav tegur oli tuul, aga võib-olla ka joogikraam, mis nii mõnigi kord viis kaldaid imetlema.
Esimene ühine kohtumispaik oli Luunja vallas Kavastus, kus sai oma veevarusid täiendada ning energiat koguda. Jäime sinna päris pikaks ajaks mõnulema ja sai tutvuda ka teiste kanuutajatega, kuna meid oli nii palju, siis kõigiga ei jõuagi juttu puhuda, aga hea on seegi kui oma kanuukonna nimed selgeks saavad. Minul oli puhas naiskond kanuu-katamaraanis, kuid vahelduva eduga olime üsna tihti eespool või lausa esimesed. Sõitsime mööda geoloogide kanuukonnast, kus olid enamus mehed, ja kes sõidu ajal vorstikesi grillisid. Eks nad uitasid ka kallaste vahet ja said meie elurikkusega rohkem kurssi.
Teekond oli päris lõbus, sihuke tõusu ja languse momentidega. Languse momendid olid siis, kui mõni suurem veesõiduk täiskiiruses mootoriga mööda sõitis, mõtlemata kanuutajatele ja nii mõnigi kord tuli suurem laine kanuusse, et saapad olid vees ja püksisääred märjad, aga küllap selles peitubki see kanuutamise võlu. Sai kohti vahetatud, et mõlemad käed läheksid ikka samamoodi lihastesse. Meie naiskond nägi teel ka merikotkast, keda varesed kiusasid ning peale selle ka minki, kes ujus jõe ühest kaldast teisele kaldale ning jäi meile armsalt otsa vaatama.
Emajõe Suursoo looduskeskuses kohtusime Alfalt tulnud turistidega, kes imestasid, et me niiviisi tagumikud vees edasi liigume ja üks neist ütles, et pole nõus isegi 5 m niiviisi aerutama, ilma, et massaaži saaks. Säält edasi oli järgmine peatus enne Kalli järve, ühel RMK matkamajakese all, kus võtsid meid väga lahkelt vastu puhkajad, andes meile oma kogu koogi ning jagasid ka liha ning keelekastet. Puhkajateks olid rekkajuhid ja kalastamisega tegelev härrasmees. Rekkajuhid tegid meile sõidukoolituse looduses, käepäraste vahenditega ning härrasmees viis kaatriga sõitma, selle eest suur, suur AITÄH! Peale selle saime enne teele minekut ka koti kala kaasa (nurgusid), kallistades jätsime nendega hüvasti.
Sõit läks peale sellist peatust kohe libedamalt. Õhtuhämaruses sõitsime edasi, viimased päiksekiired hajumas võsa varju. Ületasime Kalli järve ning ekslesime natuke Leegu (Leego) järve peal enne kui koha üles leidsime. Esimesed olid juba lõkke üles teinud, me saime herned ulatada ning Miina kostitas itaaliapärase pitsaga. Lõpuks sai vahukoore torti. Selleks ajaks (kell oli äkki kolm saamas) olid ka viimased kohale saabunud.
Lõkkesoojus tungis põue! Need, kes esimese bussiga koju läksid, said umbes tunnikese magada, kui tahtsid. Muidugi, sääsed ja kihulased olid kallal, kuid silma sai ikka kinni panna, nii et magamiskoti mulk on ainult millimeetri avatud. Mõningad olid hommikuni üleval. Kes tahtsid jäid pikemaks metsa, et saaks vajalikud unetunnid kätte ja hiljem hakkasid jalgsi tagasi liikuma. Hommikul umbes poolteist tundi sõitu ja jõudsimegi Ahunapallu. Seal jõudsid kõik õnnelikult bussi peale.
Lõppkokkuvõttes aitäh kõikidele kanuutajatele, super seltskond oli! Suur kummardus Matkasõbrad AH ja OH kanuu-katamaraanide eest, Metsaturism kanuude eest ning rekkajuhtidele koolituse eest ja „Kalastustarvete müük ja rent“, kes meile kaatrisõidu tegi! Hip-hip-hurraa!
Järgmiste seiklusteni!
—
Ahoi!
On aeg teha viimased pingutused kuival maal ja seada end valmis kanuutamiseks! Lõpulõke Leegu järve äärde toimub nagu ikka mai lõpus ehk juba järgmisel nädalavahetusel, 28.–29. mail.
Väljume Luunja silla alt kell 10.00. Liinibuss Tartust Luunjasse väljub kell 9.15 (hind 1.20 €).
Leegu järve ääres seame üles lõkke, istume tule ümber ning vaatame aastale tagasi, meenutame tähtsündmusi ja haume tulevikuplaane.
Süüa saab hernesuppi! Tasub kauss ja lusikas kaasa võtta. Samuti magamiskott ja sobivad riided, et sääsed maha ei murraks. Hästi vaadatakse ka musitseerimisinstrumentide peale. Ööbimine, kui soovi peaks olema, on põõsa all, telgis või kus iganes süda ihkab.
Hommikul tuleb kanuudega soost välja sõita, Ahunpalule lähemale. Sealt edasi on igaühe omalooming. Ainuke buss Ahunapalust Tartusse väljub kell 6.11 hommikul.
Osalejad ritta blogi kommentaaridesse!
Kanuudele on meil seekord 36 kohta! Koht sümboolne 5 € (palume tasuda hiljemalt reedeks, 27. maiks).
Ott Kangur EE382200001105830064 Selgitusse: Lõpulõke + nimi (nimed), kelle eest makstakse.
Kui vaja, saab kohale tulla ka mööda maad: hääletades, vändates, bussiga (buss Ahunapalusse väljub Tartust kell 18.10).
Mõningad kohad on siis ka sellistel kanuu-katamaraanidel, vb nendele, kellel tasakaal on paigast ära 😉
22. mai varahommikul kogunes Loodusmuuseumi ette seltskond noori, kes asutasid end Ida-Virumaale lendoravat tabama. Karge hommik ei heidutanud teelisi, ning päeva peale läks isegi päris palavaks. Esimene peatus tehti Iisakul, Tärivere mäel, kus saadi kokku zooloog Uudo Timmiga. Uudo on lendoravaid uurinud juba 1986. aastast ja teab nii mõndagi rääkida kui ka näidata. Koos roniti Tärivere mäe vaatetorni, kus nauditi vaadet ja tehti grupipilt. Edasi liiguti eemale sihtkaitsevööndisse, kus esmalt kuulati pisikest loengut ning tutvuti lendorava väljaheidetega, misjärel võis ise metsas lendorava tegevusjälgi otsima minna. Praktika ja teooria käsikäes! Selgus, et lendorava kollakaid “riisiterakesi” polegi nii lihtne leida, kuid retke edenedes sai mõnest sellel alal juba päris kõva tegija.
Lendorava kollakad “riisiterakesed”
Pärast mõnda aega metsas müttamist ja Uudo kuulamist, suunduti juba kaugemale Muraka raba lähistele. Võeti suund lõkkeplatsi poole, kus ka Eestiaegne metsavahi maja paikneb, kuid sinna viiv tee ei olnud kergete killast. Nimelt oli rabavesi teele suured loigujärved tekitanud – nii mõnelgi said jalad märjaks ja otsustas jalavarjud hoopis ära võtta. Uudo põikas vapramatega teelt soisesse metsa, kus uusi lendorava pesapuid GPS-i sisestati ja väljaheidete proove võeti. Taustaks rääkis Uudo endiselt kõiksugu põnevat. Lõkkeplatsil asuti kaasavõetud toitu hävitama ning ilusat ilma nautima. Seejärel matkati tõeliste lendorava fännidega rohkemaid pesapuid avastama. Retke võib tulemuslikuks pidada, kuna Udo GPS-i sai vähemalt 11 uut puud (koordinaati) sisestatud.
Retke lõpuks võis tõdeda, et kui Eesti metsanduspoliitikat lendoravasõbralikumaks muuta, siis on loomakesel ehk lootust elada kauem kui 1. jaanuarini 2020.
Marie, abiturient ja TÜLKRi järelkasv
—
Ekskursioonile!
On aeg pakkida pisikene sumadan ja valmistuda bussiekskursiooniks! Sõidame pühapäeval, 22. mail Ida-Virumaale lendoravate eluoluga tutvuma.
Hommikul kell 9.15 koguneme Vanemuise 46 maja ees, kus astume bussi peale, et alustada meeleolukat sõitu. Saabunud Iisakule, ronime vaatetorni ning otsime juba sealtsamast ümbrusest lendorava tegevusjälgi.
Looduses on lendoravat raske kohata, siiski võime loota, et meil on õnne! Teejuhiks tuleb meile Uudo Timm, zooloog, kes on kümneid aastaid lendoravatega tegelenud. Uudistame märke, mida lendoravad on endast maha jätnud, uurime tema erksa rohekas-kollase värvusega junnikesi; tutvume lähemalt looma elupaigaga ja kuulame Uudo huvitavaid lugusid. Loomulikult on kõigil võimalik küsida küsimusi. Metsas teeme ka pikniku: pakkige kaasa omale meelepärane lõunasöök.
Õhtuks jõuame koju.
Väljasõit on kõigile tasuta, kuid palun teatage oma tulekustkommentaarides, sest bussis on vaid 28 kohta.
Kui kellelgi on muresid või küsimusi, siis võib helistada Keilyle: 51901035.
Tulemas on: 1) Sandra 2) Kelli 3) Miina 4) Aadam 5) Kelli K 6) Mirjam 7) Kristi 8) Urmas 9) Mart Julm 10) Andris 11) Keily 12) Helen Leikmaa 13) Kerli Prants 14) Laura 15) Pallike 16) Marie
PILDID 21. mail 2016 tähistatakse teist korda rahvusvahelist kalarände päeva (World Fish Migration Day). Selle puhul olete oodatud laupäeval, 21. mail Looduskaitseringi piknik-seminarile Suure Taevaskoja juurde!
Ka Eestis on hetkel siirdekalade rändeteemalised arutelud vägagi kuumad, on juba nii mõndagi tehtud, rajatud uusi toimivaid kalapääse ja eemaldatud paise. Suured edusammud on tehtud ka Sindi paisu lammutamiseks ja selle asemele kärestiku rajamiseks. Kõigest sellest tuleb meile rääkima Keskkonnaagentuuris ja SA Eesti Forellis töötav Tauno Jürgenstein. Kuuleme kalade migratsioonist, probleemidest nende teel ja milleks terved jõed üldse olulised on. Samuti saavad vastatud kõik teemaga seotud küsimused.
Tulla saab nii rongi, auto kui ka rattaga. Rong väljub Tartust kell 10.33 ja jõuab Taevaskoja peatusesse kell 11.11. Kohtume 11.45 ajal Suure Taevaskoja all. Seminar kestab umbes 1,5 tundi.
Haara kaasa midagi istumise alla, oma piknikukorv meelepärase söögi ja joogiga ning tule 21. mail Ahja jõe äärde mõnusat päeva veetma ja kalade rändepäeva tähistama!
