Tere-tere!
Ja ongi selleks korraks jälle sügis trotsitud! Ja mitte niisama, vaid rekordiliselt – see aasta pani ennast Sügistrotsil aidaraamatusse kirja lausa 58 inimest!
Reede õhtul, kui rahvas igast ilmanurgast Kaikamäele kohale veeres, kiirgas päikeseloojang taevas sulaoranžilt ennustades meeleolukat nädalavahetust ja just nii see läks.
Sügistrots algas sisuka seminariõhtuga, kus Karula kandi hõberingilised Lilian Freiberg, Kaili Preismann ja Kairi Kiik oma teadmisi jagasid. Esiteks kuulis rahvas, mis see Karula Rahvuspark õieti on ning mida see on suutnud tänaseni hoida ja kaitsta. Ettekanne pani mõtlema pärandkultuuri rollile ja sellele, kuis see täna tegelikult seaduse poolt aina vähem märgatud on. Ilus mõte on, et kogu riik võiks olla rahvuspark. Just selle külje pealt, et elada looduse, pärimuse ja kogukonnaga harmoonias. Kaili tõdes oma ettekandes rahvale, et kõigist oma tõsistest katsetustest võib tema järeldada, et isemajandamine on võimatu. Juttu tuli sibulaseemnete kogumisest, juustuteost, Antsla poest, maalastest, makaronidest ja ennekõike enese ise ära toitmisest. Mõni leiutis viimastest sajanditest, mis ei eelda täna nafta olemasolu? Kas võib üks inimene ette kujutada, kui keeruline on kasvatada seemnest köögivilju, mis risttolmlevad, raiped? Silmiavav. Kairi avas aga mitu ööd-päeva kestnud moraaldiskussiooni teemal “Mis peaks olema inimese ja metslooma suhe? Mida teha abivajavate/orvustunud metsloomadega?” antud artikli näitel https://reporter.kanal2.ee/8124395/soe-soprus-kuidas-saada-sobraks-metsiku-karuga. Ta tõi tänuväärselt välja erinevad osapooled sellistes konfliktides: ühiskond ja nende julgeolek; antud metsloomade populatsioon; konkreetne isend; üksikindiviid, kes selle abi vajava loomaga kokku puutub. Ei mõelnud üht universaalset ja õiget lahendust välja Eesti Terioloogia Selts, ei saanud sellega hakkama ka Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering.. ehk suudab seda siiski keegi?
Laupäeva hommikupoolikul saime Jane Remmi poolt läbiviidud kunstirännaku osaliseks. Igaüks sai kätte paberid ja pliiatsid ning võimaluse enda ümbert loodusest nii palju sisse imeda ja paberile valada, kui annab. Võrratu kogemus! Tehtud töödest koostati hiljem ka näitus, kus üks teos kõnekam kui teine. Jane retkega samal ajal said ringilised meisterdada enda riideesemetele Ringi logo, teha lehe-sambliku-porgandi-trükki ja niisama õndsalt käsi määrida. Tulemusi saab näha igaüks, kes nüüd hoolikalt enda ümber ringi vaatab!
Puder – kunst – kanasupp – matk – pärlkruubivõlusalat – erakorraliste talimatkade seminar – Rõõmu talu saun – täiuslik (Sügistrotsi) päev! Just selline oli meie laupäev. Legendaarset tunde valminud kanasuppi vaaritades said bioloogia rebased kindla peale kustumatu mälestuse osaliseks, kanasupp südames või nii.. Seejärel viis meie padukohalik päikseke Uku Ringi Karula kuplitele seiklema. See tee viis ilma naljata (nali, nalja sai kõvasti) alla, läbi muda, üles, alla, läbi võsa, üle kraavi, üles, alla, üles, alla, üles, alla. Mikilä järve juurde jõudsime välja. Ja kuidas see nii tuttavlik ja niiske sügiskaamos meid ka pigistanud poleks – ainult mõned läksid kaduma ja ülejäänud jõudsid kõik vahvasti Kaikale tagasi. Õhtusöögiks sai kauaoodatud pea müütline pärlkruup, mida keegi polnud varem ei kuulnud, näinud ega maitsnud. Ja oi, see maitses hea! Rõõmu saunas püstitati sel õhtul uus leiliruumi rekord – 22 paljast porgandit!
Pühapäeva hommik algas pannakate ja 3 liitri õunamoosiga ning libises siis sujuvalt üle rahvatantsutralliks. Oh, küll on hea, kui jalad kannavad, pill hüüab ja mehed oskavad tantsida!
Ja nii saigi seljatatud see kaamos. Koos olid Karula karvased, rebased, koerad ja kahejalgsed, noored ja nooremad, lapsed! ja lapsemeelsed ja hea oli.
Aitäh kõigile tulemast ja olemast! Aitäh Lilian ja Kaikamäe! Aitäh Jane ja teised vinged seminariandjad ning katlakütjad! Aitäh Karula Rahvuspark!
Ole aga mõnus edasi, kallis Ring!
.11 kell TÜMRI tudengiruumis Riia 23 keldris.
RING!
Korralduslik pool:
Sügispäikest nautides
Juhatus
Kohvikutest on tunda magusa kakao lõhna, puude lehtedes mängib pigmentide segakoor ning okstelt langevad lehed riivavad kargest sügistuulest punetavaid põskesid… kätte on jõudnud sügis. Ja mis veelgi olulisem, tulemas on oktoobrimälukas! Armsad sõbrad, ootame Teid 22. oktoobril kell 19.00 sooja Illegaardi, kus peetakse maha üks eriti tormiline mälukas;). Haara sõber ja pastakas kaasa ning tulge pange ennast proovile!
Kõiksuse huvides kordame üle reeglid:
*kuni 5 tiimiliiget
*abivahendid keelatud
Sponsoreerivad Ristik, Tänapäev ja Ronimistehas
Kohtumiseni õdusas Illekas!
Tere kena sügiset, Ring!
Meie sellesügisene nii-nii kaua oodatud bussireis on seks puhuks lõppenud ja annab aega mesistel mälestustel settida. Kinnitan teile – see oli üks edukas metsa-betooni-piisoni-soplitsa-tarretise-Kaunase reisuke! Rahvast sai meid lõpuks kolmekümne ringi ja teel olime kuus päeva – seega veidi kompaktsem reis kui varasemad, aga seda vängem! Kõik meist sõltumatud parameetrid, st liiklus, alla kukkuvad lennukid, ilm jms olid meiega äraütlemata leebed, nii et varbad ei külmunud küljest ei öösel ega päeval ning vihma sadas just nii, et ei kiusanud liialt ja päike paistis, kui teda igatsema hakkasime. Lausa 93,5% meist jõudsid elavana Eestisse tagasi!
Nagu alati, oligi bussisõit kõige magusam osa reisist – sai jagatud kõike head-paremat, söögi- ja joogipoolist, nii et kõht oli kogu aeg punnis ja aur üleval. Kõik ettekanded maandusid amüsantsele spektrile riukalikust sirg-harivani – millest kõigest seal kuulda ei saanud. Vaieldamatu hitt oli traditsiooniline “Reisile sinuga”, mille jalustrabav saatejuht Aadam iga reisilisega kirgliku ja humoorika süvaintervjuu läbi viis. Kõigil oli bussis ruumi lebaskleda, pilli tinistada, juttu puhuda, kohti vahetada, juuajuuajuua, irduda argipäevast.
Meie vandeseltslased ja bussijuhid Tambet&ergo veeretasid meid sulatavate naeratuste saatel läbi Baltikumi leviaukude, küngasmaastike, lehmakarjamaade, teetööde, katoliiklike külakeste, tipptunni Kaunase – silm, süda, murekukal – kõik puhkasid. Esimene päev oli täielikult sõidupäev – sõitsime Poola välja. Ööbisime Stanczyki sildade lähistel metsas ja järgmisel hommikul vaatasime sillad üle. Kui kivi kukub sillalt ojja 2,6 sekundit, siis mis värvi on Minna silmad? Sildade juurest sõitsime edasi Hundikoobastesse ja jalutasime mõned tunnid ringi sealses postapokalüptilises betoonpargis. Mis seal kõik sündinud on ja kui hull saab üks hitler-poiss olla! Õhtuks sõitsime juba Bielowiezasse tehes lemmik-vahepeatuse Bialystoki Auchenis, kus on veetleivamad juusturiiulid ja soplitsa (Poola kohalik maitseviin, maitseid kolmekümne kandis, meie proovisime reisil kümmet) valik. Ei puudunud ka kuumad bussidiskod! Õhtusöögid – lõkkerokk, võlupastad ja igaõhtused üllatustarretised viisid kõigil üksmeelselt keeled alla (seda, mis on pärlkruup, ei saadudki kunagi teada). Kolmandal päeval saime (loomapargis) piisoneid ja konikuid näha ning jalutasime ringi Bielowieza rahvuspargis. Peale matka pööraski buss juba nina kodu poole ja saime hõrgu eine osaliseks hubases Leedu restoranis. Jälle oli käes öö ja juba jälle uus päev. Matkapäev Biebrzanski rahvuspargis. Üks suur luht, luiged ja Viktoria. Veel mõned tunnid sõitu ja olimegi Kaunases<3! Algas lust ja lillepidu! Kaunasel on igaühele täpselt nii palju pakkuda, kui me ise oskame nõuda – laulvad purskaevud, maitseelamused, jalutuskäigud mäest üles ja alla, tantsupiduuu, öööelu, loodusmuuseum ja meil oli selle kõige avastamiseks vaid 20h. Hommikul peale ta(n)tsuööd tegime sadatuhatmiljon pannkooki ja sõime ennast paksuks. Järgnes linnapäev. Ja juba sõitsimegi Kaunasest minema, jätsime maha need, kes maha tahtsid jääda ja võtsime kaasa need, kes tahtsid koju. Ööbisime Leedus järve ääres. See lõkkelauluöö kumiseb ikka veel kahe kõrva vahel ja kriibib kurku. Maasika-šampuse tarretis. Viimasel päeval sõitsimegi juba tagasi, juba Läti, juba Rõngu ja juba olimegi tagasi seal, kust kõik algas. Õhtul pesti Lodjakoja saunas bussireis nahalt, aga naha alt..
Suurel osal juhatusest oli see esimene bussireis osaleda ja korraldada, seega tuli ta meil nagu esimesed ikka – veidi õhem, õrnem, aga see-eest südamlik ja tundeküllane! Uue bussireisi korraldamise tarvis kogunes ideid küllaga. Selle bussireisiga sai täidetud ka Võluvaima Valitsuse viimane valimislubadus! Usaldusväärse juhatuse terviseks! Ja hurraaa bussireisilistele ja bussijuhtidele ja Neitsi Maarjale ja bobrile!
Võtke aega, heitke lehesajus pikali, veel annab sinist taevast, päikest, luigepoegi!
Tervist!
Juhatus
On suurim heameel teatada, et taas on kätte jõudnud aeg Ringi iga-aastaseks Avamatkaks. Oodatud on nii vanad kui ka uued tulijad, ning et seltsis ikka segasem oleks, siis haarake sõber ka kaasa!Ahoi, Ring!
Ring käis nüüdsama Saaremaal talgutel! Talguid pole ammu saanud ja oh, kuidas seekordsed kehale-hingele-floorale-faunale hääd tegid! Talgutöö seisnes Saianõmme loopealsel nõmme-tähniksinitiiva püsielupaiga kadakavõsast puhastamises. Nõmme-tähniksinitiib on nii elevusttekitava elukaarega päevaliblikas nagu välja tuleb! Tema vastsed toituvad nõmmeliivateel ja teesklevad siis igapidise mimikriga, et on sipelgavastsed ning lasevad end siis sipelgapesas suureks kasvatada. Nii vinge on rakendada praktilist looduskaitset, kui kohe kõrval toetab sind kohalik, kes teab, kustpoolt tolmutavad lubjaveoautod ja millised kadakasalud lammastele varjuks jätta. Ja kui see kohalik on samal ajal veel TÜ Maastike Elurikkuse töörühma doktorant – milline vedamine! Ainult sellise järelvalve all peakski tohtima kadakasse tera sisse lüüa! Kaks päeva sai kadakates ragistatud, nii et õhtul uinudeski veel kadakaoksad suletud silmade ees keerlesid. Aga läbitorgitud kehale tõi leevendust igaõhtune saun ja kosutav kohalik hooajaline toit. Seltskond oli nii hea! Kes oleks arvanud, et töötegemine nii lõbus võib olla! Hommikul, õhtul, lõunapausidel ei puudunud ka karmoshka-kitarri-torupillimäng ja laul. Tööle vastukaaluks sai meres ujumas käidud, traktorikärus sõidetud, õunamoosi vaaritatud, kutsikatega mängitud, 3 kg virsikukompotti hävitatud ja lihtsalt õndsalt ringi rullitud (ja kõike muud head)! Seekordne käik oli õppetund kõigile osalistele, et ehkki see pikk-pikk sõit Saaremaale hirmutav näib, on see alati seda väärt, eriti, kui tee viib Laura&Jakobi Jõe talu rõõmuallikale! Tehkem endale teene ja ärgem magagem enam maha ühtki Ringi talgut!
Ring on Laurale&Jakobile hunnitu võõrustamise ja teadmiste eest otsatult tänulik!
Päikest ja päevaliblikaid!
