Tere lörts-jaanuarit, kallis Ring!
Peamine tekkinud küsimus seoses EKO organisatsioone tutvustava seminaripäevaga ongi, et kuidas see on võimalik, et sellist asja pole varem tehtud?? Kuidas see võimalik on, et bioloogia 3. kursuse tudengid ei tunne muid organisatsioone peale ELF-i? Kuidas see on võimalik, et keskkonnakaitsjate ja keskkonnakaitse tudengite kokkupuude on siiani olnud olematu?
Seminaripäev kulges kohalolijate õnnistuseks suurepäraselt – kuulajad ja esinejadki said palju targemaks, mõtlemisainet pikaks ajaks, kõik said kõhud kooki ja muud head paremat täis, muljetada sai ühe ja teisega. Kahju ainult, et kõik need, kellele Ökoloogikumi auditooriumis ka ruumi oleks olnud, sellest suurest ettevõtmisest ilma jäid.
Ürituse nelja sessiooni jooksul tutvustasid end Eestimaa Looduse Fond, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Keskkonnaõiguse Keskus, Päästame Eesti Metsad, Loomus ja lõpuks ka Ring ise.
ELF tutvustas end, rääkis rahvast kaasavast looduskaitsest, oma talgutest ning soovitas muuhulgas tutvuda järgnevate keskkondadega:
PKÜ, mis inimestesse nostalgiat ja teotahet süstis, rääkis pärandkoosluste maailmast, julgustas kasutama PlutoF Go-d ja kutsus rahvast juulis Puhtusse talgutele.
EOÜ rääkis sellest, et tegelikult on kogu loodus linnustikuga seotud ja vajab seega hoidmist. Kohe on algamas talvine aialinnuvaatlus (24.-26.01), kus kõik on oodatud osalema ja 31. märtsil tuleb juba linnade linnuvaatluspäev! Ja EOÜ-l on toimumas veel palju põnevat, lähemalt:
KÕK rääkis keskkonnaõiguse arenevast maailmast ja Eestist selles valguses. Milleks on vaja keskkonnaõigust või kuidas saab õigus toetada keskkonnakaitset? KÕK on ainus organisatsioon Eestis, kes võtab jooksvalt ja põhjalikult oma uudiskirjas kokku, mis Eesti keskkonnaõiguse maastikul toimub. Soovitame! Filmisoovitused: “Duty of care” ja “Dark waters”.
ERL rääkis sotsiokraatiast, radikaalsusest, võrgustikest (nt toiduvõrgustik), oma koostööst peaasjaga, eetikast ja paljust muust.
PEM oma värskusest rääkis sellest, et keskkonda võib kaitsta ükskõik kes. Kes iganes on mures, kes näeb seda lähedalt, mis toimub, kes tunneb, et see puutub temasse. PEM seletas lahti, kui vajalik on vahendajate olemasolu teadlaste ja poliitika vahel, teadlaste ja tavakodanike vahel. Räägiti ka pesitsusraadiost ja podcastidest, mida on tehtud ja mis on internetis leitavad ja kuulatavad.
Loomus rääkis, et nad ei võitle loomade heaolu eest masstootmisfarmides, vaid põhimõtteliselt masstootmise vastu. Arutati loomade kui ressursi nägemist ja et selle definitsiooni peaks üle vaatama. Loomadel on omaväärtus.
Kokkuvõtteks oli seminaripäev kõlav ood võrgustikele! Huvikaitse on nähtamatu (t)öö ja sidemed on need, mis siin igaüht aitavad. Sihid on kõrged ja nüüd, kus üks selline lävimislünk avastatud, tahaks seda sorti üritusi veel korraldada, juba veel laiemale publikule. Üks mõte on näiteks tutvustada keskkonnakaitse praktikutele, millega tudengid oma õppe ja uurimustööde raames tegelevad. Seega tegutsemist jagub:)
Suur aitäh kõigile esinejatele ja kuulajatele kohale tulemast ja kaasa mõtlemast! Aitäh Foodsharingule kõhtu täis ja põski punasena hoidmast! Aitäh mu kallis-kallis juhatus korraldamast hiidseminari suurima sulnidusega!
Helget meelt ja selget pilku!
Teie President & Võluvaim Valitsus
