Möödunud neljapäeval, 22. mail toimus botaanikaaias hooaja viimane seminar, kus käis rääkimas hiljuti Hispaaniast välitöödelt naasnud Ene Kook. Seminaril räägiti Hispaania floorast ning selle sarnasustest ja erinevustest Eesti omaga, näidati herbaarlehti sealsetest taimedest ja tehti selgeks, mis siis ikkagi kääbuspalmist kääbuspalmi teeb. Lisaks saime kuulda välitöö võludest ja valudest ning sellest, kuidas Ene Kook on Ringi esimene nepo baby. Peale seminari pidasime uue haridusliku väliõppeklassi (loe: mänguväljaku) juures üheskoos piknikku, mis hoolimata vihmaähvardustest oli päikseline ja kevadiselt soe. Piknikulinale aitas toidu tuua Foodsharing Tartu.
Pilt 1. Ene Kook tutvustamas Ameerikast Hispaaniasse sisse kolinud invasiivseid liike.
Pilt 2. Ülevaade Hispaaniast kogutud eksemplaridest
Pilt 3. Ene Kook, tema vanemad(keskel) ja Looduskaitsering 1960ndatel.
Pilt 4. Piknik Botaanikaaias
Teguse päeva lõpetuseks toimus koostöös DGE Hendriksoniga Kevadpidu ning seda muidugi kõigile tuntud hubases subkultuurimajas Genklubis. Plaati keerutasid taaskord isat-poega Kalled. Armutu jalakeerutus ja laulmine kestsid pea kaheni – nagu peabki! Seltskond oli värvikas ning sedapuhku ka rahvusvaheline, millest annavad kinnitust soomlaste sissekirjutised aidaraamatusse. Sellisest peost kipub kooruma juba traditsioon.. eks me näe, mis sügisel saab;)
Pilt 5. Hoogsad tantsulised Genklubi tantsusaalis
Sellega lõppes meie eriliselt tegus päev. Aitäh kõigile tulemast ja olemast – olete lihtsalt suurepärased!
10.-11. mail toimus traditsiooniline kevadmatk, mis nagu traditsioonile kombeks, oli rataste seljas. Tegelikult võiks öelda, et pigem oli selline hübriidmatk. Pikemad otsad said tehtud ratastega ja olulisemad osad jalgsi. Mis olid need olulisemad osad? Matka eesmärgiks oli vallutada kõik üle 200 meetrised nimedega tipud, mida Otepää kõrgustik meile pakkus. Eeltöö järgi peaks selliseid tippe olema 24.
Matk sai alguse 10. mail Puka rongijaamast, kust suundus 16 rattalist esimeste tippude poole. Esimese päeva eesmärk oli vallutada ära kõrgustiku lääneosa, kus paiknes 12 tippu. Siiski pidi tõdema, et ratastega polnud mõtet kõiki tippe vallutada, nii jäid rattad tihti tee äärde kraavi. Osad tipud said siiski ka ratasega vallutatud. Esimese päeva huvitavateks tippudeks olid: Liinamägi – ajalooliselt linnuse asukoht; Meegaste mägi ja Harimägi – Struve kaare triangulatsioonipunktid; Tiugaste mägi – tipust paistis ~20 km kaugusel asuv Võrtsjärv; Kuutsemägi – kõrgustiku ja Valgamaa kõrgeim tipp. Öö veetsime pühajärve ääres, kus ootasid meid Ulla ja Linda, kes hoolitsesid toidu eest. Esimese päeva kokkuvõtteks vallutasime 12 tippu, nägime nii mets- kui ka kariloomi, hulgaliselt oli linde, vaatasime üle ka Emäläte, mis reklaamib end Emajõe lähteks (nagu kõik piirkonna allikad). Õhtul lauldi, mängiti pilli ja mis peamine, söödi hulgaliselt tatart!
Teine päev algas natuke vaevalisemalt. Esimeseks tipuks oli Väike-Munamägi. Jalamilt tippu oli lausa 78 meetrit puhast tõusu. Sellele järgnes väike jäätisepaus Otepääl, kust suunduti edasi Põlvamaa poole. Valgamaal oli meil vallutada veel ainult üks tipp. Selleks saatuslikuks künkaks oli kõrguselt teine Tõikamägi, millele saime vaid alt üles vaadata. Kahjuks paikneb seal kaitseväe rajatis, mis hea eeltööga oleks arvatavasti isegi vallutatav, kuid seda me ei teinud ning leppisime teadmisega, et päris kõiki tippe me siiski ei valluta. Lootusrikkalt sõitsime edasi Põlvamaale, kus ootasid meid uued tipud. Kui esimene päev vallutasime ära Valgamaa kõrgeima tipu, siis täna sai vallutatud Põlvamaa kõrgeim tipp Laanemägi. Peale paari tippu jõudsime matka lõpp-punkti, milleks oli Valgjärve. Matk ei olnud siiski läbi, sest seal oli lausa 4 tippu. Ühte neist vallutades märkasime ka põllul olevaid karu käpajälgi. Viimaseks tipuks oli Väli mägi, mis on arvatavasti vallutatud kõigi poolt, kes on elus Valgjärvel käinud. Vaade tipust oli lausa lummav ja ilusti oli näha ka Munamägi ja Vällamägi. Lõpus andsime neile, kes kõik võimalikud tipud vallutasid, ka diplomi, et neil oleks hea meenutada seda saavutust ja sealt edasi läksime kõik eri suundades. Kes sai kohe ratta kärule visata ja Tartu suunas liikuma hakata, kelle käru ja auto olid Otepääl, kes aga väntas koju.
Natukene numbriliselt ka:
Otipää Oti tiitli ja diplomi sai 14 matkalist, kes vallutasid ära kõik tipud.
Vallutasime ära 23/24 tipust
Sõitsime ja kõndisime kokku 85,8 km
Võtsime ~1150 meetrit tõusu
Kokku oli matkal 18 eri ratturit.
5 tippu vallutati rattaga + Kuutsemägi mille tipus olid üksikud rattad
Matk oli rahulik ja tore, piirkond on lummavalt ilus ja väga varieeruv oma looduse poolest. Hullult vedas meil ka ilmaga, mis kohati ähvardas vihmaga, kuid pääsesime ka sellest. Vedas ka tehniliselt, sest tühjaks läks ainult üks kumm ja seda viimasel kilomeetril.
Väga tahaksin tänada kõiki matkalisi, kes kaasa tulid ja ka neid kes toetasid teisiti (Ulla, Linda ja Helena, kes abistasid ööbimiskohas ja ka Liis-Ellen, kes tegi matka diplomitele logo. Mainimatta ei saa jätta Kaarupit, kes tegi vinged pildid).
Praegu aga kõik. Järgmise korrani!
Matkajuht Matsu ja teie matkasellidest juhatus
Matka algus Puka raudteejaamastKuutsemäe tipp!Vaade KuutsemäeltTeel HarimäeleTaki mäelLõpupilt Valgjärvel
Ahoi! Käes on selle hooaja viimane mäng! Võta kamp kaasa ja tõmbame hooajale joone alla ikka vanas heas Illegaardis 21. mail kell 19.
Kuulutame välja ja autasustame ka hooaja parimaid tiime!
Reeglid nii nagu ikka:
* kuni 5 tiimiliiget
* abivahendid keelatud
Sponsoreerivad Matkasport, Uuskasutuskeskus, ajakiri Ristik, kirjastus Tänapäev ning hooaja parimaid autasustab Brain Games.
Ka see aasta sai Ring “Teeme ära!” raames minna kanuudega Emajõge koristama ja oi kuidas me koristasime!
Päev algas varakult lühikese bussireisiga Kärevere silla juurde, kus meid ootas tonnide viisi prügi, meeletult traataeda ja isegi vetsupott. Maapind läbi kammitud, oli aeg hüpata kanuusse ja tasa aga targu tagasi Lodjakojani aerutada. Teel tegid 5 kanuud mitmeid ja mitmeid peatusi, et kaldalt prügi korjata, mis tundus lõputu! Aga kuna ilm oli erakordselt hea ja seltskond veelgi parem, tekkis koristamisest väike aardejahi võistlus. Kes suudab kõige rohkem prügi korjata, kõige suuremaid asju kanuule mahutada või hoopiski kõige veidramaid?! Selle aasta leiud olid uhked: telgid, matkatoolid ja kontoritool, laud ja madrats – oleks saanud terve elamise püsti panna! Arutasime ka, mida siis kaldalt kõige rohkem leidsime ja tasavägise viigini jõudsid õlle- ja viinapudelid. Super Sonja oli lõunal nii julge, et jõi ka ühe leitud õlle ära! (kõrvalnähte õnneks ei ilmunud:))
Aga ega me kanuudelt ainult prügi ei näinud, vaid saime ka nautida imelist Eesti loodust! Maismaal ajasid bioloogid taga rästikut ja vees vaatasid huviga osad surnud metssiga ning maalilistel Emajõe kallastel sai kuulda ja näha erinevaid linde, isegi jäälindu!
Mitu-mitu tundi tööd teinud tublid ringilised said päeva lõpuks Lodjakojas sooja supiga ja muu hea-paremaga kõhu täis söödud ning kokku võtta ühed meeletult edukad talgud! Kuigi jõgi võttis meilt ühe telefoni, ei suuda me ära oodata, millal kõike seda korrata!
Tahaksime aga rõhutada, et kõik, kes jõe kallastel puhkamas või kalal käivad, võtaksid lisaks headele mälestustele ja kalasaagile kaasa ka enda prügi!
Suur-suur aitäh Tädi Ruth, et meid kanuudega vee peal hoidsid ning Keskkonnaamet ja Tartumaa Arendusselts sujuva koostöö eest ja muidugi tublidele ringilistele, kes meiega koos koristasid!
Tudengipäevad ilma ööorienteerumiseta? Ei tule kõne allagi! 29. aprillil toimus taas traditsiooniline ööorienteerumine Tartu tänavatel. Pirtsakas ilmataat küll vahetult enne ürituse algust ähvardas, ent leebudes kinkis meile küllaltki soodsa ilma, et linnas ringi hiilida ja pealambivalgel mõistatusi lahendada.
Kokku kihutas rajale lausa 115 tiimi, kellest 101 tegid seda jalgsi ja 14 tuiskas ratastel.
Jalgsi võistlejate TOP 3:
Pelmeenid
StagnationLab
Muumid
Ratturite arvestuses TOP 3:
The consequences
Seiklus x Elamus+
Ööaprikoos
Aga mis oleks tudengipäevad ilma kerge hullumeelsuseta? Ka seekord jagus fantaasiarikkaid kostüüme nii, et silm puhkas. Näha sai kõike, alates nõidadest ja krokodillidest kuni vagade nunnadeni välja. Kõige silmapaistvama kostüümiauhinna viis endaga koju naiskond “Ovuleerivad Nunnad Vatikani” — tõeline klass omaette.
Suur kummardus kõikidele osalejatele – olite võrratud!
Lisaks soovime tänada oma võrratuid sponsoreid, ilma kelleta poleks üritus nõndavõrd edukalt sündinud.
