Tere kena sügiset, Ring!
Meie sellesügisene nii-nii kaua oodatud bussireis on seks puhuks lõppenud ja annab aega mesistel mälestustel settida. Kinnitan teile – see oli üks edukas metsa-betooni-piisoni-soplitsa-tarretise-Kaunase reisuke! Rahvast sai meid lõpuks kolmekümne ringi ja teel olime kuus päeva – seega veidi kompaktsem reis kui varasemad, aga seda vängem! Kõik meist sõltumatud parameetrid, st liiklus, alla kukkuvad lennukid, ilm jms olid meiega äraütlemata leebed, nii et varbad ei külmunud küljest ei öösel ega päeval ning vihma sadas just nii, et ei kiusanud liialt ja päike paistis, kui teda igatsema hakkasime. Lausa 93,5% meist jõudsid elavana Eestisse tagasi!
Nagu alati, oligi bussisõit kõige magusam osa reisist – sai jagatud kõike head-paremat, söögi- ja joogipoolist, nii et kõht oli kogu aeg punnis ja aur üleval. Kõik ettekanded maandusid amüsantsele spektrile riukalikust sirg-harivani – millest kõigest seal kuulda ei saanud. Vaieldamatu hitt oli traditsiooniline “Reisile sinuga”, mille jalustrabav saatejuht Aadam iga reisilisega kirgliku ja humoorika süvaintervjuu läbi viis. Kõigil oli bussis ruumi lebaskleda, pilli tinistada, juttu puhuda, kohti vahetada, juuajuuajuua, irduda argipäevast.
Meie vandeseltslased ja bussijuhid Tambet&ergo veeretasid meid sulatavate naeratuste saatel läbi Baltikumi leviaukude, küngasmaastike, lehmakarjamaade, teetööde, katoliiklike külakeste, tipptunni Kaunase – silm, süda, murekukal – kõik puhkasid. Esimene päev oli täielikult sõidupäev – sõitsime Poola välja. Ööbisime Stanczyki sildade lähistel metsas ja järgmisel hommikul vaatasime sillad üle. Kui kivi kukub sillalt ojja 2,6 sekundit, siis mis värvi on Minna silmad? Sildade juurest sõitsime edasi Hundikoobastesse ja jalutasime mõned tunnid ringi sealses postapokalüptilises betoonpargis. Mis seal kõik sündinud on ja kui hull saab üks hitler-poiss olla! Õhtuks sõitsime juba Bielowiezasse tehes lemmik-vahepeatuse Bialystoki Auchenis, kus on veetleivamad juusturiiulid ja soplitsa (Poola kohalik maitseviin, maitseid kolmekümne kandis, meie proovisime reisil kümmet) valik. Ei puudunud ka kuumad bussidiskod! Õhtusöögid – lõkkerokk, võlupastad ja igaõhtused üllatustarretised viisid kõigil üksmeelselt keeled alla (seda, mis on pärlkruup, ei saadudki kunagi teada). Kolmandal päeval saime (loomapargis) piisoneid ja konikuid näha ning jalutasime ringi Bielowieza rahvuspargis. Peale matka pööraski buss juba nina kodu poole ja saime hõrgu eine osaliseks hubases Leedu restoranis. Jälle oli käes öö ja juba jälle uus päev. Matkapäev Biebrzanski rahvuspargis. Üks suur luht, luiged ja Viktoria. Veel mõned tunnid sõitu ja olimegi Kaunases<3! Algas lust ja lillepidu! Kaunasel on igaühele täpselt nii palju pakkuda, kui me ise oskame nõuda – laulvad purskaevud, maitseelamused, jalutuskäigud mäest üles ja alla, tantsupiduuu, öööelu, loodusmuuseum ja meil oli selle kõige avastamiseks vaid 20h. Hommikul peale ta(n)tsuööd tegime sadatuhatmiljon pannkooki ja sõime ennast paksuks. Järgnes linnapäev. Ja juba sõitsimegi Kaunasest minema, jätsime maha need, kes maha tahtsid jääda ja võtsime kaasa need, kes tahtsid koju. Ööbisime Leedus järve ääres. See lõkkelauluöö kumiseb ikka veel kahe kõrva vahel ja kriibib kurku. Maasika-šampuse tarretis. Viimasel päeval sõitsimegi juba tagasi, juba Läti, juba Rõngu ja juba olimegi tagasi seal, kust kõik algas. Õhtul pesti Lodjakoja saunas bussireis nahalt, aga naha alt..
Suurel osal juhatusest oli see esimene bussireis osaleda ja korraldada, seega tuli ta meil nagu esimesed ikka – veidi õhem, õrnem, aga see-eest südamlik ja tundeküllane! Uue bussireisi korraldamise tarvis kogunes ideid küllaga. Selle bussireisiga sai täidetud ka Võluvaima Valitsuse viimane valimislubadus! Usaldusväärse juhatuse terviseks! Ja hurraaa bussireisilistele ja bussijuhtidele ja Neitsi Maarjale ja bobrile!
Võtke aega, heitke lehesajus pikali, veel annab sinist taevast, päikest, luigepoegi!
Tervist!
Juhatus
