Lanksaare pererahvas on selleks korraks jälle üle kallistatud ja uued ja vanad loomad sügatud. Aidaraamatusse sai kirja 12 usinat rukkilõikajat. Kes suuremad, kes väiksemad.
Rukist saime proovida lõigata nii vikatite kui ka sirpidega ning igaühel oli võimalus endale sobivaim lõikustehnika välja töötada. Nõu ja jõuga oli abiks mitut sorti rukkilõikamise spetsialiste. Lõpptulemus oli ilus ja oktoobrikuus ootab pererahvas meid juba tagasi, et rukkiga edasi toimetada. Kui hästi läheb siis sügisel ehk õnnestub isegi omalõigatud rukkist leiba küpsetada 🙂
 |
| Töö tehtud ja rukkihakid püsti |
 |
| Rukise hakkidesse sidumine |
———————————————————————————————————————-
Ärgake talurahvas ja otsige oma sirbid-vikatid välja…
…sest teravili ei küsi, tema valmib siis kui tema valmib. Rukis murrab Lanksaares pead ja peremees Enn samuti. Et kes see lõikab?
Kombain loomulikult ega me keskajas ei ela. Aga mingi osa ca 9 hektarist rukkipõllust on Lanksaare rahvas otsustanud kokku
panna käsitsi. Sellega seoses toimub:
24-25.augustil Lanksaares rukki kokkupanek esiisade kombel
-lõigatakse rukist nii sirpide kui vikatitega
-seotakse rukis hakkidesse
-õpetamas on Nõukogude Liidu aegne meisterrukkikokkupanija Tõrvast
-ettevõtmise jäädvustab filmikaamera tulevaste põlvede tarbeks
Miks just esmaspäev-teisipäev tööd murtakse? Aga seepärast, et vanasti lõigati rukist ikka argipäeval, pühapäeviti käidi kirikus.
Koha peal peaks olema ka rukkiekspert Shveitsist.
Töö lõpetuseks maitstakse ilmselt ka rukkiviina ja kesvamärjukest. Higi saab maha soome tüüpi saunas.
Nii, et kes tahab ajas sada aastat tagasi minna, see sirp vööle, takused rõivad selga ja Lanksaarde!
Lõikust harjutama minna võib juba ka pühapäeval
Pluuto
5117446
NB! Kui ettevõtmine korda läheb, toimub sügisel peks. Rehepeks.
