Kolmapäeval 1. detsembil toimub rahvusülikooli 91. aastapäeva ürituste raames tõrvikurongkäik. Ka Ring on väga oodatud.
Koguneme 16:45 Vanemuise 46 õppehoone ees ja leiame endale koha rivis kus rongkäigutada.
Kaasa võtta ilmale vastavad riided, sooja jooki termoses, loosungeid jms.
Rahvusülikooli sünnipäev
Seminar Ökofeminismist
Energiatõhusa ehituse seminar
Sügismatk Matsalu lahe äärde
Matk on rõõmsasti läbitud.
Teisi Uku pilte saab vaadata siit
—————————————————————–
22. – 24. oktoober
Et enne lume tulekut metsas käia, on sügismatk sel aastal toimumas varasemal ajal kui tavaliselt. Nädalavahetusel 22. – 24. oktoober läheme matkama Matsalu lahe lõunakaldale.
Kohale viib buss, mis stardib reedel 22. oktoobril Vanemuise 46 eest kell 16:00 õhtul.
Tagasi jõuame pühapäeva õhtul.
Plaanis on vaadata Mihkli tammikut, läbida Lihula raba, jõuda lõpuks mere äärde, teha jalad märjaks, panna põlema lõkke peal kuivavad püksid, käia saunas, olla lummatud sügisesest loodusest – tegevust terveks nädalavahetuseks
Kaasa võtta magamiskott ja lebo, koht telgis, sööginõud, ilmale ning märjale vastavad riided ja jalanõud.
“Sügismatk 2009 Puhatu sohu” Foto: Helga
Kellel huvi tulla, võiks kommentaariumisse teada anda, siis teaksime kui palju toitu varuda
Bussireis Setumaale
Pluuto ja jumal Peko maapealse esindaja Ahto Raudoja juhtimisel saime osa Setumaa imekaunist loodusest ja koduloost.
Pluuto ja Setu ülemsootska kõrval täname Mulgi Reise ja toredat bussijuhti.
Vanamees ja koer Härma müüridel (Foto: Killu Timm)
Teisi Killu pilte saab näha siin
Uku pildid
Ave pildid
Nuki pildid
15.-17. oktoober
Pluuto juh
timisel käime nädalavahetuse jooksul läbi looduse ja koduloo poolest olulisimad Setumaa punktid.
Buss stardib 15. oktoober kell 16:00 Vanemuise 46 eest ja jõuab samasse paika tagasi pühapäeva õhtul.
Üritus on tasuta.
Vaata siit, kes on tulemas.
Buss on täis registreeritud
Pilt bussireisist 2009 Marimaale (Foto: Kaarin)
Kaasa võtta: ilmastikukindel riietus, magamiskoht telgis, magamiskott, lebomatt, söögitarbed.
Hommikul ja õhtul saab süüa. Päevaseks ajaks võtku igaüks näksimist kaasa.
Kellel soovi tulla, andku aegsasti teada näiteks siiasamma kommentaariumisse.
Loodusfilmiõhtu ja fotokonkurss
Erakordselt osavõtjaterohke fotokonkurss on selleks aastaks lõppenud ja võitjad on teada. Nii žürii kui ka publiku lemmikuks osutus Liina Saare foto “Ingli(d) sillal.” Teise koha pälvis Tarvo Hiiemaa “Peegeldus” ja kolmanda koha Gerli Kalnapenkis tööga”Langenud.” Võitjatega võetakse ühendust.
Võidutöö: Liina Saar “Ingli(d) sillal”.
Kõigi lõppvooru jõudnud fotodega saab tutvuda siin
Fotod on nähtaval ka Vanemuise 46 ringauditooriumisse viivas koridoris.
——————————————————————————–
13. oktoobril kell 17:00 Tartu botaanikaaias
Näitamisele tulevad filmid:
1)”Teekond Leena lättele”
http://www.vesilind.ee/?3,6
Leena jõgi, mis voolab risti läbi Venemaa on tõeline elu allikas kõigile, kes elavad tema kallastel. Keskjooksul on Leena kohati kuni 30km laiune, enne suubumist Põhja-Jäämerre aga hargneb 150 km läbimõõduga deltaks. Kuid see hiiglane algab nagu iga teine jõgi nirena Baikali aheliku veerult. Esimesed kilomeetrid voolab jõgi läbi inimasustuseta taiga, mida peetakse pruunkaru kuningriigiks. Siia – siberi mändide vahele teevad ekspeditsiooni filmimehed Vasili Sarana ja Riho Västrik, kes varem on Venemaa avarusi ühiselt uurinud dokumentaalfilmis “Middendorffi jälgedes”.
Riho Västrik on ise ka kohal filmi sisse juhatamas ja selgitamas.
Riho Västrik on ise ka kohal filmi sisse juhatamas ja selgitamas.
2)"Üheksavägised"
Rein Maran
http://www.gaviafilm.ee/
Vanarahva uskumustes teati, et vägisest taimest saab abi paljude haiguste vastu. Film ”Üheksavägised” keskendub taimedele, mida inimesed on iidsetest aegadest oma ihu- ja hingehädade ravis kasutanud. Nende hulgas on nii kõrgusesse pürgivaid puudehiiglasi kui tibatillukesi taimeraasukesi. Otsime neid kõikjalt: päikeseliselt niidult, annalagedalt, koduaiast, soo ja raba avarustelt, ürgmetsa hämarusest.
3) "Uuestisünd"
Režissöör: Joosep Matjus
Suurepärane Eesti haiku. Autor viib vaataja vaid paariks minutiks ühe väikese varakevadise ojakese äärde – vee vulin ja linnulaul loovad tundeküllase ja autentse pildi loodusest, kus talvest onsaamas kevad.
Kaader filmist.
Loodusfotokonkurss “Sügise varju(n)d”.
Ära lase kaameral kopitada ja kujutlusvõimel manduda, vaid tee silmad lahti, mine õue ja märka orgaanikat enda ümber!
Ühelt autorilt võtame vastu kuni viis tööd.
Pildi pikem külg peaks olema vähemalt 2000 pikslit.
Trükki lähevad eelkomisjoni poolt valitud 25 parimat tööd, mille hulgast väärikas žürii teeb oma valikud
Fotod saata hiljemalt 10.10.2010 keskööks aadressile kristiina_tyyr@hotmail.com
2009 I koht: Martin Absalon pildiga “Harilik peniseen”
Konkursitööde vastuvõtmine on lõppenud, laekus 113 fotot 36-lt autorilt. Parimaid pilte saab näha juba Loodusfilmiõhtul.
Parimad saavad väärilised auhinnad 13. oktoobril TÜ Botaanikaaias TYLKR Loodusfilmiõhtul. Menüüs kolm erinevat huvitavat loodusteemalist filmi, kohvi, teed ja saiakesi.
Papptopside kokkuhoidmiseks palume igaühel enda kruus kaasa võtta.
Foto: A. Kaivo
Üritus on TASUTA!
Toetajad:
Lisainfo:
Helga Schneller: kristiina_tyyr@hotmail.com
Muljeõhtu matkast Baikali äärde Burjatiasse
7. oktoobril toimus seminar-muljeteõhtu rongireisist Baikali järve äärde, kus 2010. aasta suvel käisid matkamas Meeli Mets ja Merle Toom.
Eestist ligi 5500 km ida pool Siberis asuv Baikali järv on maailma sügavaim mageveejärv (1637 m). Järve põhjapool on vesi piisavalt puhas, et kasutada seda otse joogiveena või toidu valmistamiseks, mis teeb matkaja elu oluliselt kergemaks.
Järve keskmine laius on võrreldav Peipsiga, kuid erinevalt Peipsist on vastaskalda silmapiir alati veest kõrguva mäeahelikuna nähtav. Baikal asub mäeahelikevahelises tektoonilises alangus ehk riftiorus ning kohati paljanduvad metsavabad graniidist kaljunukid.
Baikal asub taiga loodusvööndis, kus valdavaks on okasmets. Põhja pool järve on tumetaiga- tihedam mets, kus peamisteks puudeks kuused, nulud ja seedermännid. Hõredamat ja valgusküllasemat heletaigat, kus kasvavad valgusnõudlikud männid või lehised, näeb järve lõuna pool. Tänu seedermännile on sealsetel aladel elutsemas palju närilisi, kellest kõige ohtramalt nähti matkal vöötoravat ehk burundukki. Samas on ka palju nendest loomadest toituvaid kiskjaid nagu näiteks soobel.
Baikali järve vanus (25 miljonit aastat) ning isolatsioon on loonud maailma rikkalikuma ning erilisema magevee fauna. Tuntumate endeemsete liikide seas on Baikali viigerhüljes nerpa ning arvukas kalaliik omul. Kohalikud siberlased on teinud neist liikidest tõelise müügiartikli, kus pea igas suuremas linnas on poodides näha tuistidele suunatud nerpa sümboolikaga esemeid. Omulit püütakse ohtralt ning pakutakse kõikvõimalikel viisidel (suitsutatult, küpsetatult, marineeritult jne).
Baikali ääres on hea matkata, kuna ümber järve rajavad tuhanded vabatahtlikud iga aasta mitmeid erineva raskusastmega matkaradu. Lõunarannikul Tanhois asuvat Baikali biosfääri kaitseala keskust külastades sai tutvust teha vabatahtlike tegemistega ning aidata neid erinevatel töödel. Vastutasuks söök ja saun ning peavarjuks saadi telgi asemel jurta, mis on mongoliitset päritolu põlisrahva ehk burjaatide traditsiooniline eluase. Biosfääri kaitseala loodi 1978. aastal Baikali järve ning Hamar-Dabani mäestiku vaheliste mägimetsade elustiku kaitseks. Reservaadil liikuda oli võimalik vaid saatjaga.
Tanhoi naaberlinnas Baikalskis asub paberi- ja tselluloosivabrik. Aastakümneid tegutsedes oli vabrik suurimaks sealseks keskkonnareostajaks. Paar aastat tagasi vabriku tegevus peatati ning edasist ohtu selle tegevus järvele ning sealsele keskkonnale ei põhjusta. Turisminduse kõrval on hetkel suuremad Baikali reostajad mitmed linnad oma reoveega ning põhjaosast mööduv Baikali-Amuuri magistraalraudtee.
7.okt kell 19:00 A. Kitzbergi 8
Taas muutub Ki
tzbergi kommuuni elutuba seminariruumiks, kus Meeli Mets räägib matkajuttu.
Hea võimalus saada kokku ringirahvaga kuulata jutte kaugetest maadest ning arutleda põnevate teemade üle.
Lisainfo: Johannes (johannes@360.ee)
Seminar-muljeteõhtu Gruusiast
Loodussäästlik matkamine Gruusias ja keskkonnaprobleemide sarnasusest Eesti ja Gruusia vahel. Muljeõhtu kujunes meeldivalt rahvarohkeks ja Kitzbergi konverentsisaal üllatavalt hästimahutavaks (kohal käis 39 inimest) Johannese pilte saab näha siit.
—
Kutsume kõiki neljapäeva (16.09) õhtul kell 19.00 Kitzbergi 8 elutuba-konverentsisaali. Teemaks on suvine Koomaklubi matk Svaneetias Kaukasuse mägedes, millest Johannes Vind osa võttis. Juttu tuleb ka kohalikust keskkonnaolukorrast ja eripärastest probleemidest. Visuaalselt täiendab ettekannet pooletunnine film.
Pilt: Johannes Vind
Kellel mure koha leidmisega, küsigu meili või telefoni teel.
Kohtumiseni!
Info:
Johannes
mägimatkaja
5204788
johannes@360.ee
Ringi lipust
Selleaastasel avamatkal tuli ringirahva silme ette Ringi uus lipp.
Vaatamata suvi otsa kestnud ponnistustele, ei õnnestunud Ringi senist lippu leida.
Eelmine lipp valmis kiirtööna 1998. aastal toimunud Eesti 20 kõrgeima tipu matkaks. Valmistamiskohaks oli Tähe tn. 42 korter 8
, kus toona elas mitu aktiivset liiget, k.a. ringi president aastatel 1998-2000 Liisa-Lota Kaivo. [1]
Senine lipp, mis oli vallutanud mitmeid tippe Mont Blancist, Marimaa küngasteni, jäi kadunuks 2010 aasta mais geoloogia retkel Ida-Virumaale.
Viimaseks tipuks, mida ta ehtis oli Iisaku oos.
Ringi senine lipp Prahas kevadel 2010 (Foto: Triinu Pärn)
Uus li
pp valmis Paula Solvaku kätetööna Kitzbergi 8 kommuunis voodilinast ja vanast T-särgist. Avamatkal 2010 toimus lipu sissepühitsemine. Loodame et uus lipp saab sama armsaks ja tema vallutused sama väärikateks nagu olid senisel lipul
Ringi uus lipp avamatkal 2010 (Foto: Killu Timm)
Ringi lipp kaheksakümnendate lõpust. Altja, Lahemaa, november 1988(Foto: Marko Kaasiku kodulehekülg)
[1] Taavi Pae (2008). Veidi Ringi sümboolikast. Looduskaitsealaseid töid VIII
Bussireis Taga-Karpaatiasse
Kahjuks jäi siis sel aastal Ringi välismaareis osavõtjate vähesuse tõttu ära.
Kes reisiraha ära maksid saavad selle tagasi.
——————————————————————————
Kuulutame avatuks registreerimise selleaastasele bussireisile.
Tänavu on niisiis minek Ukrainasse, Taga-Karpaatiasse.
Reis kestab 15-24 oktoober.
Foto: Internet
Täpsem kava on koostamisel.
Ukrainasse minekuks viisat tarvis ei ole ja Valgevene piiri me samuti ei ületa,
ent vajalik on reisikindlustus, mille peaks igaüks ise muretsema.
Registreerumise aluseks on osavõtutasu ülekandmine.
Registreerituks saavad kiireimad 48 inimest.
Osalemismaks 2000.- sisaldab transporti, majutust (ilmselt üks öö katuse all ülejäänud telgis) ning hommiku- ja õhtusööki.
Reisijate isikkoosseisu üle saab arvet pidada Ringi blogis.
Osavõtumaksu tasumise tähtajaks on 25. september, ent andke endast võimalikult kiiresti märku.
Maksta saab arvele :
MARTIN TUUL
10010368831014 SEB
saatke igaks juhuks mulle e-kiri ka kui olete ülekande sooritanud.
Registreerunud:
1. Mikk Gaškov
2. Helga Schneller
3. Ave Taavet
4. Krõõt Olo
5. Elen Kontkar
6. Krista Takkis
7. Johannes Vind
8. Kirke Pilvik
9. Mari-Liis Tamm
10. Jaanus Padrik
11. Sander Olo
12. Mihkel Järveoja
13. Mart Raudmäe
14. Siim Tarros
15. Katrin Kuslap
16. Joosep Susi
17. Maret
Lisainfo: Martin Tuul martin.tuul@ut.ee
Pildil Looduskaitseringi bussireisijad 2010 Marimaal (Foto: Karin Ojamäe)
Reisi-isu tekitav kirjandus:
Jaan Pärn, Mati kose (2002). Ring Valgevenes. Eesti loodus
Raud, M (2008). Taga-Karpaatia kevad. Eesti Ekspress
Bussireis 13. aastase poisi silme läbi: Looduskaitseringi bussireis Lätti. Aadam Kaivo