Andri Annerviek
Hüva õdakut ringirahvas!

Edastan Teile oma mõtted seoses ringi edaspidise tegevusega.
Kõigepealt natuke endast. Olen 20-aastane noormees, pärit Pärnumaalt Nedrema puisniidu lähistelt. Möödunud aasta veetsin ajateenistuses ning tänavu sügisest asusin õppima Tartu Ülikooli bioloogia ning elustiku kaitse erialale. Olen Ringi tegemistel õppeaasta algusest pingsalt silma peal hoidnud ja üritustest osa võtnud. Ma ei jäta kunagi midagi juhuse hooleks ning püüdlen jõudsalt oma eesmärkide poole. Tunnen, et mul on nii mõndagi Ringile pakkuda. Nüüd on mul endal soov panustada ning olen lahti mõtestanud need alad, mida ringis saaks arendada.

Nüüd siis mõtetest Ringi kohta. Lisaks seniste tegevuste ja ürituste jätkamisele (sektor “mees ja naine” ei kao kuskile!) on peamiseks eesmärgiks arendada Ringi looduskaitselist poolt. Samuti on oluline ringi tutvustamine suuremale avalikkusele, kaasata ringi tegevusse rohkem inimesi, rääkida kaasa aktuaalsetel teemadel. Siinkohal toon välja olulised valdkonnad:
• TÖÖRÜHMAD. Moodustatakse erinevatest loodushuvilistest (rohelise mõtteviisiga) tudengitest, kes ei pea tingimata olema juba ringi liikmed. Hajutab töökoormust, võimaldab rohkemaga tegeleda ning kaasab huvitunuid.
• KAASAMINE – erinevatelt erialadelt ning teistest ülikoolidest. Kirjum seltskond aitab näha laiemat pilti ning aitaks tasakaalustatult suhtuda aktuaalsetesse probleemidesse ning nende kohta seisukohta võtta.
• SUHTLUS – juhatus peab rohkem oma liikmetega suhtlema. Näiteks tuleb infosulu vähendamiseks saata TÜLKRi listi kerge ülevaatena juhatuse koosolekul vastu võetud otsused (soovi korral ka protokoll). Nii on ringi liikmed rohkem tegevustega kursis ning oskavad soovi korral kaasa aidata.
• KOOSTÖÖ suurendamine teiste organisatsioonidega. Parim viis selleks oleks teatud üritusi/talguid koos korraldada. Näiteks võib tuua Eesti Looduskaitse Seltsi abi (väljaõppe) kasutamise looduskaitsepäeva/-kuu korraldamisel, ELFi talgud Manilaiul koos kohaliku kogukonnaga tutvumisga või EMÜ Noorte Põllumeeste Klubi tugi permakultuuri seminari korraldamisel. Mõtte tasandil on näiteks ELFi soode taastamise talgud, EOÜ pesa otsimise talgud, koos linnuvaatluse ja muuga.
• KAMPAANIAD – näitaksid otseselt meie suhtumist ning tahet midagi teisiti teha. Mõttesse on tulnud näiteks: mahetoidu (sh linnapeenarde) propageerimine, rämpsposti ning kilekottide-vastane kampaania (teavitustöö), jalgrataste populariseerimine ning vanapaberi kogumine. Nende kõigi kohta on juba teatud määral propagandat tehtud, kuid probleemid on endiselt alles. Seega on minu sihiks aasta jooksul korraldada neist vähemalt üks.
• PROTESTID – vajadusel julgeme osaleda/korraldada. Sel juhul tuleb sõnastada kindel eesmärk, nõu pidada liikmetega. Kõrvale tuleks jätta emotsionaalne side ning teotuda faktidele.
• Ring peab sõna võtma ka suurematel teemadel nagu metsadebatt ning tselluloositehas!

Minu teotahet täis juhatusse kuuluvad:
Piia Katharina Vaan – (EMÜ bio II)
Kristin Pille – (öko III)
Anni Miller – (bio ning elustiku kaitse I)
Linda Rusalepp – (öko dok II)
Liisi Pley – (bio ning elustiku kaitse II)
Laur Tammeorg – (bio ning elustiku kaitse I)
Tavo Ani – (geoloogia dok II)

Järgnevalt toon pikemalt välja oma mõtted ning seisukohad Ringiga seoses. Hoidsin ennast tagasi utoopiliste lubaduste väljahõiskamisel ning tuginesin pigem reaalsetele põhimõtele, millesse ise usun ning mille üle olen nõu pidanud mitme kavandatava juhatuse liikmega ning mida oleme üheskoos valmis ellu viima.

Samamoodi nagu hakkab isamaa-armastus, patriootlikus, peale juba kodusest kasvatusest, hakkab seda ka looduse-armastus. Inimesed, kes veedavad palju aega looduses on tervemad nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Loodushoidlik suhtumine saab alguse lapsepõlves omaks võetud sisemistest väärtushoiakutest ja hinnangutest, mille suureks mõjutajaks on ennekõike lapsevanemad. Sellest ajendatuna peame mõistma, et me ei saa looduse populariseerimisel valida välja kindlat vanusegruppi, kellele loodus- ning keskkonnaharidust pakkuda. Me peame seda tegema lõimituna eri gruppides (tõsi me võime siinkohal vähendada tähtsust pensioni-eas inimeste loodushariduse suhtes). Kaasates eri vanusegruppe, peaksime arvestama ka inimeste erinevate visioonide ning vaadetega. Selleks, et reaalselt jõuda ka kvaliteetse keskkonnahariduse andmiseni tuleks seda teostada süstematiseeritult ning planeeritult, kasutades selleks ka erinevate valdkondade inimeste abi. Looduse heaks kaitseks on esmatähtis muidugi looduse tundmine, mis on Ringi ajakava vaadates ka aasta lõikes äärmiselt sisukalt ning laiapõhjaliselt teostatud. Meil on nii traditsioonilisi kui ka pidevalt uuenevate marsruutidega matkasid. Meil toimuvad erinevatel teemadel seminarid – tõsi küll, rohkem võiksime sekkuda ka aktuaalsete teemade inimesteni toomisele. Ning mis peamine, meil on palju teisigi meeleolukaid üritusi, mis ei lase meil vähendada sektori „mees ja naine“ tähtsust. Samal ajal tuleb ka arvestada, et viimati mainitud sektor on ilmselt ka kõige haavatavam ning seetõttu tuleb liigsel organiseerimisel pidevalt kätt pulsil hoida ning jälgida mõõdukat ning Ringile iseloomulikku joont. Samas muutused praeguses juhtimissüsteemis on vajalikud, juhul kui Ring soovib lisaks loodushariduse pakkumisele, hakata selle info põhjal suurendama rõhku looduskaitselises tegevuses. Siinkohal võiksime vast korraks meelde tuletada meie ühingu nime.

Ürituste üleorganiseerimine tuleks eos välistada. Vastasel juhul ei oleks see Ringilik. Selle nimel peavad ka Ringi liikmed juhatusel silma peal hoidma ning vajadusel sellekohaseid märkusi tegema.

Töörühmadesse jaotamine
Ringil on hästi välja kujunenud õppevormid loodushariduse (matkad, seminarid) pakkumiseks. See on meile loonud piisava eelduse, et saaksime kätt proovida ka reaalselt looduskaitse valdkonnas. Juhatus peaks mõistma (et seda edasi anda), kuidas on organiseeritud Eesti looduskaitse ning milliseid suuri vigu on tehtud ja tehakse ka edaspidi selle korraldamisel. Kui suur on tegelikult kohaliku kogukonna roll looduskaitseliste küsimuste arutlemisel? Tuleb rõhuda kogukonna informeerituse vajalikkusele neid ümbritseva keskkonna kasutuse kohta (siinkohal oleks suureks abiks sotsioloog). Kohaliku kogukonna kaasamise näite reaalseks toomiseks võiksime minu ettepanekul minna näiteks Manilaiule, kus on kohalikud kimpus sellega, et terve laid on võetud kaitse alla. Tegemist on hea väikse piirkonnaga, mis aitab meil hästi mõista, milline on inimese ja looduse suhe ja kuidas seda hoida tuleks. Tuleb täpsemalt ELFiga läbi rääkida, võimalik et saaksime üheaegselt ka talgud korraldada.

Plaanitavate sisuliste tegevuste elluviimiseks tuleb juhatuselt delegeerida liigsed töökoormused töörühmadele, kes moodustatakse erinevatest loodushuvilistest (rohelise mõtteviisiga) tudengitest, kes ei pea ilmtingimata olema juba ringi liikmed.

Struktuur, korraldus

Töörühmade tööd koordineerib juhatus. Igasse töörühma kuulub vähemalt üks juhatuse liige, et tagada juhatuse kindel informeeritus töörühma töökäigust. Rühma liidriks võib olla ka juhatuse väline isik. Ükski meeskond ei tööta (või siis töötab ebaefektiivselt) ilma kindla juhita, niiet kindlasti tuleb igale suunale leida ka oma liider, kes jagaks oma valdkonda just kõige paremini ning oskaks teisi suunata.

Töörühma liikmeks peaks olema töörühma tegevusest huvitunud isik, kes ei pea olema ringi liige. See tagab võimaluse kaasata erinevate erialade inimesi ning pakkuda võimalusi aktiivseks tegevuseks loodus- ja keskkonnakaitse valdkonnas. Inimesi, kes hoolivad loodusest ning neid ümbritsevast keskkonnast. Inimesed erinevatelt aladelt aitavad meil suurendada meie mõjuulatust ning laiema pildi hoomamist.

Reaalne töörühmade jaotus tuleks paika panna töö käigus. Sellist asja ei saa puhtalt paberil paika panna, kuna tuleb reaalselt mõelda ka olemasolevale ressursile, mis meil kasutada on. Küll aga võin välja tuua mõned valdkonnad, mis peaksid ühel või teisel määral välja olema toodud: roheline ülikool, looduskaitse (sh või eraldi RB, metsandus, tselluloos),

Erinevate seisukohtade kujundamisel tuleks minu arvates kaasata erinevate erialade tudengeid. Kuna kui me räägime looduskaitsest, siis me ei saa rääkida bioloogiast või geoloogiast. Peaksime rohkem tajuma erinevate väljavaadetega inimeste seisukohti ning nendega koostöös leidma lahendusi seisukohtadele. Sellisel juhul saaksime arendada tühipaljad väljaütlemised argumenteerituks.

Mõjusate teemade käsitlemisel peame saama välja kitsast loodusinimeste vaatenurgast ning peame kogema laiemat vaadet. Ühte valdkonda esindades ei pruugi me ennast piisava huviäratavusega esitleda teistele loodusega igapäevaselt mitte nii seotud inimestega.

Juhatus on tänasel päeval valitud laias laastus bioloogidest, mistõttu peame siin rääkima n-ö kallutatud valitsusest, aga see on ka ilmne kuna me olemegi tihti kinni oma kitsas valdkonnas ning ei pruugi piisavalt koostööd teha teiste spetsialistidega. Põhjus, miks hetkel juhatuse nimekirjas ei ole ühtegi sotsioloogi, psühholoogi ega majandusteadlast, seisneb suuresti selles, et puuduvad veel vajaminevad kontaktid.

Samas tuleb kogu iluduse kõrval siiski arvestada ka sellega, et nagu näha, siis on meil hetkel kolm erinevat presidenti välja pannud oma juhatused. Täpsemalt neid uurides selgub, et laias laastus nad tegelikult väga suuresti ei erinegi. Sellest saame järeldada, et aktiivseid inimesi meil ülekülluses ei ole ning töörühmade idee teostus ei saa olema lihtsate killast. Aktiivsete inimeste arvu vähendab kindlasti ka hetkel liigne töökoormus ning üleüldine tasustamata vabatahtlik töö.

Esmalt tuleb teha suur töö, et leida viis, kuidas suudame need üksikud rohelise mõtteviisiga tudengid välja noppida erinevate erialade pealt ning nad oma heaolu eest seisma panna. See ehk aitaks ühtlasi ringi ennast laiemalt tudengite seas tuntumaks teha.

Struktuuri ülesehitamine tekitab esimestel kuudel kindlasti ka mõnevõrra poleemikat ning mõneti ei ole välistatud ka lühiajaline meeltesegadus vanematel olijatel. See oleks aga jällegi vajalik, et suudaksime Ringiga ellu viis uusi tegevusi, millest varem oleme pidanud ressursi puudumise tõttu ära ütlema.

Seni kuni me otsi võimalusi ning ei alusta reaalse katsega (nii kaua kuni puudub reaalne tulemus on tegemist katsega), midagi teisiti teha, nii kaua ei suuda me midagi muuta ka.

Avatud valitsemine

Juhatus peab rohkem suhtlema Ringi liikmetega, et vähendada infosulgu. Selleks saata näiteks kerge ülevaatena juhatuse koosolekul vastu võetud otsused (soovi korral võib mõelda ka protokollide esitamisele). See ühtlasi paneb ka liikmeid rohkem mõtlema ning tekitab suuremat kaasarääkivuse tunnet.

Seminaride ning reiside/matkade puhul pakume jooksvalt välja töörühmade moodustamise idee ning värbame võimalusel uusi inimesi.

Valdkondade määramisel tuleb ikkagi jälgida, et me neid liialt ära ei tükeldaks. Muidu tekitame ise sarnase olukorra, kus „iga mees jäägu oma liistude juurde“. Ka see on vajalik aga kuni teatud piirideni, Ringi seltskondlik ja talupojamõistusega ellu suhtumine peab ikka säilima.

Juhatus selgitab välja täpsema huviliste arvu erinevates valdkondades ning sellest lähtuvalt määrata täpsed rühmad koos nende eesmärkidega.

Vastutus jääb siiski juhatusele (ennekõike presidendile), et kõik ka reaalselt toimiks ning üritused korraldatud oleks (samal ajal vältides üleplaneerimist). Ning nagu ütles president Sandra Poks: asjad peavad tehtud saama, olgu see kasvõi töörühmade pädevusse antud, aga sujuvalt, nii et kõigile tundub et see üritus ongi kuidagi ise valmis kulgenud või on üritused ennast ise organiseerinud – vot selline ongi üks ideaalne ringi üritus.

Näited esialgsetest töörühmade suundadest (mis tuleb enne määramist veel arutlusele meililistis)

Looduskaitse meeskond
Tegevus- ning arengukavade menetlejate töörühm (kas selle ka reaalselt tööle saame ei oska öelda, aga oleks küll hea kui suudaksime leida võimekuse, et viia ennast looduskaitse uue arengukava koostamisel kurssi ning seejärel saaksime sellest ette kanda juba teistele huvitatud isikutele)
Üldhariduskoolide keskkonnaharidus nii õppekavas kui õppekavaväliselt
Roheline ülikool
Aktuaalsed teemad (RB, metsadebatt, tselluloos)

Korraldusmeeskond
seminarid
matkad
mälumängud (jätkavad samad korraldajad)

Meedia ja kommunikatsioon
disainerid (plakatid)
turundus (reklaam)
meedia ja kommunikatsioon (artiklid)
sponsorlus (sh korraldustiimi all)

Osad rühmad oleksid ajutise kestusega, mille moodustamisest anname teada õige aja saabudes (ehk nt vajadus korraldada konkreetset üritust vms).

Mitmed neist on reaalses tööolukorras üksteisega nii tihedalt seotud, et on välistatud nende eraldi töötamine, aga juba puhtalt selleks, et teada, kes on teatud valdkondades tugev ning kellele konkreetseid ülesandeid pakkuda, tuleb see kasuks.

Samuti võiksime mõelda ka hankiva tööstuse (põllumajandus, metsandus, kalandus, kaevandamine) mõjudele Eestis laiemalt ning kuidas neid leevendada oleks võimalik. Tegemist on siiski otseselt loodusressurside ammutamisega ning ühtlasi on see ka majanduse aluseks (siinkohal saaks kaasata majandusteadlase). Mõtleme hetkeks sellele, millised oleksid näiteks võimalikud meetodid meil põllumajanduse rohelisemaks muutmisel. Kas me võiksime tegeleda selle algallikaga – ettevõtjaga, kes probleeme tekitab või siis arendame keskkonnaharidust (parim viis oleks inimestele selgeks teha, millist jama nad tegelikult poest ostavad, aga need kingad võivad meile pisut suureks jääda) ja manipuleerime tarbijaga ning seeläbi proovime näiteks tõhustada põllumajanduse liikumist rohelisema suunas. Samuti on võimalik korraldada kampaaniad mahetoidu propageerimise jaoks.

Kampaaniad (võimalikke ideid)mahetoidu propageerimine (linnapeenrad)
prügi- ja killerkottide-vastane kampaania
jalgrataste populariseerimine
reklaami-vastased kleepsud postkastidel (Ring oli esimene, kes selle välja mõtles) (teavitustöö)
vanapaberi kogumine

Siit on juba näha erinevate rühmade kattuvust.
Kampaaniad näitaksid otseselt meie suhtumist ning tahet midagi teisiti teha.

Seisukohtade avaldamine, protestid
Ring peab avaldama oma seisukohta meedias (seisukoha kujundamiseks ongi meil vaja korraldada erinevaid seminare jms), et suurendada oma rolli ning mõjuvõimu laiema avalikkuse ees. Küll aga peab Ring hoiduma seisukoha esitamisest kohtades, kus see ei ole ilmtingimata vajalik. Seisukoha kujundamine peaks algama juhatuse initsiatiivil. Kuna meie puhul on tegemist suurt liikmeskonda omava ühinguga, siis peame eelnevalt korraldama sisearutelu, kas listis või kohapealse debati, mille tulemusena saame erinevate poolte arvamust arvestades kujundada oma seisukoha. Sellest lähtuvalt tuleneb ka Ringi ülesanne anda ka keskkonnaharidust edasi just erinevate poolte seisukohti esitades. Kindlasti ei tasu tormata iga artikli peale oma arvamust avaldama. Aeg annab aru.

Keskkonnahariduse süsteemsel andmisel peaksime lähtuma sellest, et inimestel puudub reaalne loodusuudiste ning -analüüside lugemisharjumus. Või üleüldsegi keskundavad inimesed rohkem tühistele pseudoprobleemidele, mis nõuavad liialt inimeste tähelepanu strateegiliselt mõtlemisest kõrvale. Põhjuseks ongi vähene informeeritus ning kergema vastupanu teed minemine – kergem on avaldada arvamust nendel teemadel, mida on kerge väljendada emotsioonides ning milleks ei pea suurt vaeva nägema. Selle parandamiseks paisatakse küll meediasse erinevaid atraktiivseid loodus- ja keskkonnauudiseid, kuid see kipub siiski jääma väikseks teguriks ning inimestele tuleb ette sööta veel suurtes kogustes taustinformatsiooni.

Seisukoha avaldamine eeldab laiapõhjalist teemasse süvenemist. Peame arvestama väga erinevate teguritega, samuti ei tohi unustada looduse terviklikkuse põhimõtet, et inimesed mõistaksid maailmas toimuvate protsesside ühtsust ning Eesti looduse ja inimese osa selles. See omakorda annaks eelduse teha ka sisulisi ettepanekuid meie keskkonna roheliseks muutmiseks ning loomulikult võiksime ju rohkem sõna võtta ja oma (noorte ja tarkade tudengite) seisukohta esindada. Juhatus saab arendada oma arvamuse kujundamist, samaaegselt ise aktuaalsete teemadega kursis olles ning sellele tuginedes vajaduse korral esitleda erinevate poolte arvamusi Ringi liikmetele üldise seisukoha võtmiseks.

Protestid kui avaliku väljendamise viisid tõstaksid Ringi hästi pildile. Selle abil saaksime selgelt ning kiirelt avalikustada oma arvamust meedias. Millest aga taganeda oleks juba raskem. Inimestel on õigus pärida aru ning olla mures. Siiski seisukohad peavad tuginema faktidele ning tuleb olla valmis argumenteeritud debatiks.

Protestiaktsioonide puhul tuleb kindlasti asjad mitu korda enne läbi kaaluda ning endale selgitada, kas me ikka saavutame sellega oma eesmärgi ning tuleb välja jätta igasugune emotsionaalne side (siinkohal tooksin veel juurde psühholoogid, sotsioloogid ja majandusteadlased, kes meil võiksid antud teemat ülevaatlikumalt hinnata). Samuti tuleks eelnevalt konsulteerida listiga, et saada nõu kogenud liikmetelt. Tuleb sõnastada konkreetne eesmärk, mida me täpsemalt taotleme ning mida nõuame. Tuleb ikkagi arvestada, et protest on juba äärmuslik olukord ning kui vähegi võimalik peame sellesse äärmise tõsidusega suhtuma. Püüame leida kõiksugu alternatiive, nagu näiteks erinevate kampaaniate korraldamine ning seminaride korraldamine. Aga kui on vaja, siis protestime. Ja laseme oma häälepaelad meedias valla. Selleks on meil vaja meil eelnevat analüüsi tuginedes laiemale pildile.

Pisut kummalisena tundub hetkel see, et Ring on nii vähe kajastanud selliseid suuri teemasid nagu metsadebatt ning tselluloositehas (ei heida kellelegi midagi ette (absoluutselt mitte), aga meie roll neis peaks suurem olema küll)

KOV probleeme on, aga need ei ole katastroofilised, pigem sotsiaalsed:

Tooksin välja veel mõned tähelepanekud oma kodukandist.
Märkimisväärseid looduskaitselisi probleeme võin öelda, et minu kodukandis hetkel käsitlemisel ei ole. Üldiselt on valla territooriumist üle kolmandiku kaitsealade all. Olles aga kaks aastat külaseltsi liider olnud ilmnes erinevaid probleeme, mis taandusid kas ühel või teisel moel sotsiaalsele häiringule nagu hüperaktiivsed külalapsed, kes pensionäridel rahus elada ei lase või siis hoopiski probleemsed uuselanikud, kes ilmnevad lahkete inimeste asemel hoopis vargad olevat.
Samas on näiteks pärast haldusreformi liitunud valdade puhul palju küsimusi, millised peaksid olema valdade üldplaneeringud. Millistel ning suurtel aladel peaks olema detailplaneeringu kohustus. Millistel juhtudel tuleks seaduse järgi vabatahtlikus korras algatada näiteks keskkonnamõjude hindamine, et selle abil tõkestada meie maastike liigset solkimist jne
Mõned elulised näited:
– probleem, mida hetkel ette näen on see, et kuigi on olemas juba hetkel on olemas reaalsed kavatsused Avaste LKA märgala taastamiseks, samas aga puudub selle kohta igasugune informatsioon kohalikel elanikel. Usun, et selle alase teavitustööga peaks kohalikes kogukondades alustama juba aastaid varem. Sellisel juhul on inimestel võimalik seedida seda mõtet ning väheneb puhtalt emotsioonidele tuginedes antud vastaseis. Kohalik rahvas on see, kes oma piirkonna looduses aastaringselt elab ning kellel lasub moraalne kohustus sellesse elutervelt suhtuda. Seega peab hoidma inimeste positiivset meelestatust looduse suhtes. Tuleb vältida liigset hirmutamist ning pigem läheneda kohalikele teadvustusega, millises pärlis nad elavad ning kui palju selliseid alasid üldse veel eksisteerib. Inimesed on ju üldjuhul siiski looduse suhtes mõistlikud ning saavad aru kui mõni tähtis objekt vajab reaalset kaitset. Aga selleks tuleb see argumenteeritult ära põhjendada ning vajadusel leida ka kompromisse.
– RailBalticu trassi küll minu kodu lähedusse ei rajata, aga siiski linnulennult 25 kilomeetri kauguselt kulgev raudtee avaldab oma mõju meile näiteks rajatavate dolomiidikarjääride näol.
– tõsine vastasseis kohalike Tõhela järvede kaitsealla võtmisel.
– meie valla piiridesse jääb lisaks Matsalu rahvuspark, kus mingil määral on kimbatuseks näiteks ebaseaduslik linnujaht.
– Lääne-Eestis valmistavad lisaks veel poleemikat hundid, kes väidetavalt julgeks on muutunud (tegelikult peetakse noorteks ning rändavateks isenditeks).

Koostöö teiste organisatsioonidega
Selle kohta pikka artiklit kirjutama ei hakka. Siin me ei saa lähtuda sellest, et me pelgalt tahame luua koostöövõimalusi. Siinkohal peame reaalselt leidma ühiseid jooni erinevate ühingutega ning need Ringi jaoks positiivselt ära kasutama. Sihiks võiks võtta erinevad EMÜ ühingud nagu näiteks Keskkonnakaitse Üliõpilaste Selts, samuti tuleb jätkata koostööd juba olemasolevate partneritega nagu EKO, ELF, mingil määral oli seda vist ka SOREX ning teised. Meie seisukohtade kujundamisel võiks kindlasti küsida arvamust ka teistelt koostööpartneritelt antud teemade kohta. Kindlasti tuleks rohkem ära kasutada neid organisatsioone, kelle igapäevaseks ülesandeks ongi looduse kaitsmine ja keskkonnaharidus. Nemad on ilmselt ka peamised aktuaalsete teemade käsitlejad, kellelt me saadud info ümber võiksime formeerida ning nende teemade kohta käivateks seminarideks korraldada (ümmargune mõte, aga see oleks üheks sihiks).
Hetkel on tselluloositehase puhul paljud võtnud oma seisukoha (ei ütle et vale) puhtalt emotsioonile tuginedes. See on ilmselge, et inimesed ei suuda nendesse teemadesse vabatahtlikult piisavalt süveneda, aga ehk võiks Ring rohkem aktuaalsete teemade teavitustööd korraldada ning aidata seeläbi ka inimeste teadlikkust tõsta. Tõsi seda üritatakse niigi igast uksest ja aknast teha, aga isegi kui see teistele nii palju ei anna, siis juhatusele ja teistele aktiivsematele liikmetele annab kindlasti kogemust ja tarkust kuhjaga juurde.

Ideid

Permakultuuri käsitlev seminar (näiteks koostöös NPK-ga)

Kollassaare talgud rabasaarel (koostöös Estlaneriga).

Seminaride teemad kinnitame juhatuse koosolekuga. Avatud valitsemise põhimõtet jälgides tuleb kaasata lisaks töörühmadele rohkem ka lihtliikmeid, kes igapäevaselt nii palju panustada ei saa (näiteks ettepanekute küsimine google formsi abil).

Kindlasti lähme Manilaiule. Tutvume loodava Alutaguse rahvuspargi piiridega ning eesmärgiga, miks luuakse. Peame arendama suhtumist, et inimene pole igal pool see kurja juur, kes toob loodusele kahju, vaid teatud juhtudel võib inimese mõõdukas sekkumine anda ühise koostöö viljana ääretult liigirikkad ning imepärased maastikud (näiteks Manilaid ning erinevad PLK-d (pärandkooslused).

Reisisihtkoha kohta ütlen seda, et see on meie platvormil paika panemata. Mulle ei tundunud õige, et mina üksinda või koos paari sõbraga selle juba varakult paika paneksin. Meil on erinevaid mõtteid, kuhu võiks minna. Näiteks Balkani poolsaar, Alaska, Venemaa avarused jne. Küll aga on plaanis peatselt pärast valimisi kuulutada välja konkurss ettepanekute ootamiseks, et saada toredaid ettepanekuid Ringi maailmaränduritest liikmetelt, kes juba palju põnevaid kohti avastanud on. Seejärel istume juba juhatusega maha ning kaalume asjad läbi nii finantsiliselt ning kui ka sisuliselt. Täna siin otseselt ühtegi reisisihtkohta ma teile lahmima ei hakka, et oh lähme sinna seal on äge, kui puudub reaalne nägemus kui kalliks võib kogu reis osutuda. Peame siiski arvestama, et tegu on vaeste tudengitega ning et välistada ürituse ärajäämist siis peame ka vastavalt käituma. Ma ei ütle ühtegi halba sõna Karjala reisi kohta. Müts maha nende korraldajate ees. Aga näiteks tuleks kindlasti mõõdukat moraalset tööd teha aegajalt ka reisidel, kui keegi suurtes meeltesegaduses prügi kukub põletama vms. Pakuti välja ka mõtteid, et matkata rohkem, aga samas ei tohi me sellega inimesi ära hirmutada liigse ekstreemsusega.

ELFiga talgud: Manilaiul, mõni raba taastamine.

Talgud SOREXi ja EOÜ-ga.

Looduskaitsepäev, -kuu. Hämmastaval kombel puuduvad minu andmetel Ringil otsesed traditsioonid seoses looduskaitsepäeva (13. mai) tähistamisega (võimalik, et eksin).

Näiteks võiks ühe mõttena välja pakkuda loodushariduse pakkumise koolides. Tohutult hea oleks kui saaksime noored loodusesse ning samal ajal suudaksime neile õpetada midagi põnevat. Äärmisel juhul võib tegu olla ka seminari või konverentsi laadse üritusega mõnes õppeasutuses. Kindlasti ei saa see olema tuim loeng, kus tudeng loeb slaididelt teksti maha ning kogu lugu. Samuti ei saa haridus piirduda vaid noortega, peame ette võtma ka kooli juhtkonnad ning õpetajad. Oleks hea kui saaksime koostöös mõne organisatsiooniga jagada koolidesse ka konkreetsete kampaaniate plakateid vms. Selleks, et saaksime kvaliteetselt noori harida, peaksime pidama nõu ülikooli juhtkonnaga ning võimalusel tuleks paluda luua kursus, mida saaksid läbida erinevad huvilised, kes oleksid valmis loodust noorte seas populariseerima. Ehk oleks võimalik tudengite panust ka hinnata ning selle eest ainepunkte anda.

Ilusaid asju
Ringi logoga rinnamärk. Müüme neid soovijatele ning sellest saame Ringile taskuraha. (mõte!)

ELKS valib Eestile rahvusmaastikku. Oleks igavesti vinge kui me saaksime tulevase aasta jooksul kõiki valikus olevaid maastikuid ka aasta jooksul külastada. Aga kuna neid on ühtekokku täpselt 50, siis tähendaks see keskmiselt rohkem kui ühte reisi nädalas. Vähemalt ühe sihtkoha suudame nende seast ikka välja valida!

Peame viima looduskaitse väljapoole bioloogide ning geoloogide ja -graafide ringi. Tuleb palju vaeva näha üldpildi saamiseks.

Ring on teinud oma tööd hästi, kui me oleme kujundanud inimeste üldist hoiakut selles suunas, et loodust tuleb hoida mitte ainult kaitsealadel, vaid ka väljaspool looduskaitse all olevaid alasid.
—————————————————————————————————————————-