Koguneme juba sel pühapäeval(8.06) kell 12.00 metsapunni talus hiiumaal, kus meile hiiumaa II ja III kat. liikidest jutustab magistri haridusega botaanik Liisa Kübarsepp.
Koguneme juba sel pühapäeval(8.06) kell 12.00 metsapunni talus hiiumaal, kus meile hiiumaa II ja III kat. liikidest jutustab magistri haridusega botaanik Liisa Kübarsepp.
Tere armas ringi rahvas, tulemas on kahel järjestikusel neljapäeval seminarid: Neljapäeval 27.märts 19.00 Metsaseminar! TÜLKRi ja metsa suhet on iseloomustatud kui sümbioosi verstaposti, aga palju me siiski teame Eesti metsade hetkeseisust. Kas aastal 2058 avamatkale tuleb käbiviskekäbisid botaanika aiast otsida või on koosolekuplats hoopis kaetud tiheda männikuga? Kõigele sellele ja veel paljulegi muule tuleb vastuseid otsima RMK Põlvamaa metskonna metsaülem Andres Sepp, kes räägib meile RMK-st, metsanduse arengutest (jätkusuutlikkusest) ja metsaga seotud müütidest.. Neljapäeval 3. aprill 19.00 Ämblike seminar! Arahnofoobiat peetakse maailma levinuimaks foobiaks, wikipeedia andmetel kannatavad selle all ligi pooled naistest ja neljandik meestest USAs. Kuna oma vaenlast tuleb tunda, hirmule vastu astuda et cetera on oodatud kõik, kes tunnevad ebatervet tõmmet/tõuget ämblike vastu, aga ka need kes tunnevad, et võiks rohkem tunda Eesti ämblikke. Seminar kätkeb endas: Ämblike olemus ja koht eluslooduse süsteemis Ämblike koht looduses ja nende suhted teiste loomade, taimede ja muu elavaga Ämblike suhted inimestega, inimeste suhted ämblikega Eesti ämblikuteaduse ilu ja valu Saab vaadata ka elusaid kodumaiseid ämblikke Rääkima tuleb arahnoloog Mart Meriste Seminarid toimuvad nagu ikka vabas õhkkonnas Vanemuise 46 ruumis 327 Näeme seminaril!
![]() |
|
| Silt Accra tänaval |
Aeg: 16.01.2013 kell 19:00
Koht: A. Kitzbergi 8 kommuun
2013 aastal viibisin maailmaharidusliku võrgustiku GLEN kaudu Ghanas organisatsiooni Young People We Care (YPWC) juures praktikal.
Töötasime programmi juures, kuidas läbi keskkonnateadlikkuse tõstmise plastikjäätmete hulka vähendada ja samas kasutatud plastiku müügist saadud raha eest koolidele õppevahendeid soetada.
Neljapäeval vaatame pilte Ghanast, prügist, loodusest ja kultuurist ning arutame arenguabi ja arengukoostöö teemadel.
Projekti kirjeldav looke Bioneeris
Lisaks tuletan meelde, et 22. jaanuarini on võimalik kandideerida GLEN-i käesoleva aasta projektidesse.
Looduse kaitsmisega seotud ettevõtmistest on võimalik minna näiteks Kameruni keskkonnaklubisid käima tõmbama. Lisaks veel üheksa teist põnevat projekti.
Täpsem info: http://www.terveilm.ee/glen/
Projekte koordineerib Arengukoostöö Ümarlaud ja finantseerib Välisministeerium.
Tervitades,
Martin Tuul
Ootame kõiki seminarile sellel kolmapäeval 18. detsembril kell 18.00 Vanemuise 46 ruumis 327.
NB! Väljasõit talgutele reedel kl. 18.00, Vanemuise 46 eest.
Kohtade arv on piiratud. Andke kindlast tulekust teada, muidu ei pruugi peale mahtuda.
Uku pildid
Seminaridenädala lõpetab neljapäevane (12.12) seminar konnakotkastest. Seminari tuleb pidama kotkamees Joosep Tuvi.
Kas olete mõelnud kuhu lähevad pärdikud, keda laborites enam kasutada ei saa? Mis saab kährikutest, kes omanike kodud maatasa teevad? Mis juhtub loomadega, kes saabuvad Euroopasse salakaubana ja lennujaamas konfiskeeritakse? Kuidas seadus üldse lubab pidada kodustamata loomi lemmikutena? Nendele ja ja nii mõnelegi muule küsimusele otsime seminaris vastuseid. Uurime seda ühe Hollandi suurima keskuse näitel, kes tegeleb juba aastakümneid eksootiliste loomadega. Lisaks loomade pidamist puudutavatele küsimustele, tuleb juttu ka viimaseid puudutavatest seadustest ja eetikast.
Tulemas on seminar “Saesaare paisule kalapääsu rajamine või Ahja jõel kärestiku taastamine?”
Juba sellel neljapäeval 12. septembril kell 19.00. Nagu ikka Vanemuise 46-327
Peagi on tulemas avamatk, mis viib meid tradisiooniliselt Ahja jõe ürgorgu ja Taevaskotta. Sellega seonduvalt on asjakohane võtta eelnevalt päevakorda selle looduskauni koha tuleviku küsimus. Et tegu on vaieldamatult üliolulise loodusobjektiga väga laias aspektis, ei tohiks kedagi külmaks jätta seal aset leidvad muudatused. Nimelt plaanitakse Saessaare paisule rajada kalapääs, et tagada lõheliste pääs Ahja jõe ülemjooksule.
Ürgorg võeti kaitse alla 1957. aastal. See oli viis aastat pärast Saessaare paisu rajamist hüdroelektrijaama tarvis. Meie vanevanemad mäletavad seega sootuks teistsugust ürgorgu, kui see on meile tuttav. Kohaliku kolhoosi elektrienergiaga varustamise tarvis rajatud pais tekitas paisjärve, mis ujutas üle kogu jõelammi, peites enda alla olulisis loodusobjekte – väiksemaid paljandeid ja koopaid. Samuti läks kaduma Saessaare kärestik, mis väidetavalt olla olnud lausa mäestikujõge meenutav. Õhus on küsimus, kas alternatiivina võiks kaaluda ka paisjärve täielikult alla laskmist kalaliftide või kalatreppide rajamise asemel, mis võimaldaks võib-olla lisaks soovitud kalade pääsul ülemjooksule ka endise ürgoru taastumist kogu oma looduslikus pikkuses. Nendele ja teistele seda väga olulist teemat puudutavatele küsimustele tulevad vastust andma hüdroloog PhD Arvo Järvet ja MSc Triin Veber.
Et seminarile tulles ei jäädaks üksnes kuulaja rolli on soovitatav ka eelnevalt veidi end teemaga kurssi viia ja tekkivad küsimused ehk kirjagi panna.
Selleks siin mõned teemat puudutavad lingid:
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel645_632.html
http://www.alkranel.ee/?_m=1&_p=1&id=583
Paralleele Sindi paisu teemaga http://www.epl.ee/news/arvamus/valdur-lahtvee-ja-triin-veber-sindi-pais-tuleb-lammutada.d?id=64302779