Neljapäeval, 25. novembril Vanemuise 46-327

Kokkuvõte seminarist:

Kadripäeval, 25. novembril toimus Vanemuise 46 õppehones Looduskaitseringi seminar. Ökofeminismi teema oli kohale toonud rohkelt meespublikut ning provotseeris tulise dialoogi publiku sõnakama osa ja lektori vahel, kes lõpuni jäid eriarvamustele selle suhtes, kuivõrd mõjutab inimeste käitumist suguline valik ning kuvõrd kultuur. Põhiline maailmavaadete lahknevus seisnes küsimuses, kas kultuuri võib käsitleda kui üht sugulise valiku avaldumisvormi. Selle erimeelsuse tõttu olid osapoolte argumendid veenvad vaid vastavat seisukohta jagavate inimeste seas.
Juttu oli feminismist, ökofeministide kohast selles voolus, kes nad sellised on ja millega nad tegelevad. Räägiti, kust pärinevad ökofeministlikud ideed, kuidas on need seotud looduskaitsega ja kuidas erineb avalikkuses levinud ökofeministi-stereotüüp tegelikkusest.
Looduskaitsering tänab kohaletulnuid aktiivse osaluse eest ja lektor Kadri Tüüri huvitava ettekande eest.

——————————————————————-

Feminism on sõna, mida paljud kardavad kui tuld. Ökofeminism omakorda
on sõna, mida paljud feministid kardavad kui tuld. Ettekande ja
arutelu käigus püüaksime tungida selle kardetava nähtuse sisusse,
küsides, mis asju ökofeministid ajavad ja kas nende vaadetega oleks ka
praktilises elus ja looduskaitses midagi peale hakata?

Kadripäeva puhul tuleb rääkima Kadri Tüür

Neljandal oktoobrikuu päeval kogunesime jällegi maha pidama seminari. Kohale oli tulnud TÜ Energiatõhusa ehituse tuumiklaborist oma ala asjatundja Ago Siiner.
Lektor tutvustas kohale tulnuile passiivmaja kontseptsiooni ja selle olevikku ja tulevikku Eestis. Samuti nägime, mis laiemas maailmas on sellesarnast tehtud.
Tõdesime, et sellel suunal on veel tänases Eestis palju arenguruumi. Rõõmustasime, et ennekõike masu tingimustes hakkavad inimesed järjest enam mõtlema ka oma elamute ja büroopindade efektiivsema energiakasutuse peale.

Kas ei võiks väike Eesti muutuda energiatõhusa ehituse näidis ja eeskujumaaks?

Lisalugemist: TÜTI Energiatõhusa ehituse tuumiklabor
Active Through Passive

4. novembril Vanemuise 46-246 kell 19.00

Rääkima tuleb Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi energiatõhusa ehituse tuumiklabori spetsialist Ago Siiner. Juttu tuleb passiivmaja kontseptsioonist – mis on passiivmaja, ning kuidas tagada kõrge energiatõhususega hoone ehitamisel kvaliteet koos parima sisekliima tagamisega selle elanikele.

7. oktoobril toimus seminar-muljeteõhtu rongireisist Baikali järve äärde, kus 2010. aasta suvel käisid matkamas Meeli Mets ja Merle Toom.

Eestist ligi 5500 km ida pool Siberis asuv Baikali järv on maailma sügavaim mageveejärv (1637 m). Järve põhjapool on vesi piisavalt puhas, et kasutada seda otse joogiveena või toidu valmistamiseks, mis teeb matkaja elu oluliselt kergemaks.

Järve keskmine laius on võrreldav Peipsiga, kuid erinevalt Peipsist on vastaskalda silmapiir alati veest kõrguva mäeahelikuna nähtav. Baikal asub mäeahelikevahelises tektoonilises alangus ehk riftiorus ning kohati paljanduvad metsavabad graniidist kaljunukid.

Baikal asub taiga loodusvööndis, kus valdavaks on okasmets. Põhja pool järve on tumetaiga- tihedam mets, kus peamisteks puudeks kuused, nulud ja seedermännid. Hõredamat ja valgusküllasemat heletaigat, kus kasvavad valgusnõudlikud männid või lehised, näeb järve lõuna pool. Tänu seedermännile on sealsetel aladel elutsemas palju närilisi, kellest kõige ohtramalt nähti matkal vöötoravat ehk burundukki. Samas on ka palju nendest loomadest toituvaid kiskjaid nagu näiteks soobel.

Baikali järve vanus (25 miljonit aastat) ning isolatsioon on loonud maailma rikkalikuma ning erilisema magevee fauna. Tuntumate endeemsete liikide seas on Baikali viigerhüljes nerpa ning arvukas kalaliik omul. Kohalikud siberlased on teinud neist liikidest tõelise müügiartikli, kus pea igas suuremas linnas on poodides näha tuistidele suunatud nerpa sümboolikaga esemeid. Omulit püütakse ohtralt ning pakutakse kõikvõimalikel viisidel (suitsutatult, küpsetatult, marineeritult jne).

Baikali ääres on hea matkata, kuna ümber järve rajavad tuhanded vabatahtlikud iga aasta mitmeid erineva raskusastmega matkaradu. Lõunarannikul Tanhois asuvat Baikali biosfääri kaitseala keskust külastades sai tutvust teha vabatahtlike tegemistega ning aidata neid erinevatel töödel. Vastutasuks söök ja saun ning peavarjuks saadi telgi asemel jurta, mis on mongoliitset päritolu põlisrahva ehk burjaatide traditsiooniline eluase. Biosfääri kaitseala loodi 1978. aastal Baikali järve ning Hamar-Dabani mäestiku vaheliste mägimetsade elustiku kaitseks. Reservaadil liikuda oli võimalik vaid saatjaga.

Tanhoi naaberlinnas Baikalskis asub paberi- ja tselluloosivabrik. Aastakümneid tegutsedes oli vabrik suurimaks sealseks keskkonnareostajaks. Paar aastat tagasi vabriku tegevus peatati ning edasist ohtu selle tegevus järvele ning sealsele keskkonnale ei põhjusta. Turisminduse kõrval on hetkel suuremad Baikali reostajad mitmed linnad oma reoveega ning põhjaosast mööduv Baikali-Amuuri magistraalraudtee.

7.okt kell 19:00 A. Kitzbergi 8

Taas muutub Kitzbergi kommuuni elutuba seminariruumiks, kus Meeli Mets räägib matkajuttu.
Hea võimalus saada kokku ringirahvaga kuulata jutte kaugetest maadest ning arutleda põnevate teemade üle.

Lisainfo: Johannes (johannes@360.ee)

Pilt: Johannes Vind

Kellel mure koha leidmisega, küsigu meili või telefoni teel.

Kohtumiseni!

Info:
Johannes
mägimatkaja
5204788
johannes@360.ee