Ahoi, Ring!
Möödunud nädalavahetusel, 31. mail toimus Lõpulõke, kuhu tuli kokku 27 ringilist, kellest koguni 20 liikusid mööda vett. Ilm oli oodatust rõõmsam ja päikselisem ning nii mõnigi põles ära. Matkapäeva hommikul lahkus Luunja silla juurest kuus kanuud koos 17ne aerutajaga. Peale paari kilomeetrit jõudsid kanuutajad järele varem startinud kahele tublile kummipaadiga aerutajatele – nii sai 17st 19. Kõigi erksust aitasid üleval hoida Mari, Paula ja Joosep, kes pakkusid värsket Kreeka kohvi ja meekooki! Esimene jalasirutuse paus tehti Kavastu parve juures, kus söödi lõunat ja mängiti pilli. Pärast retkega jätkamist ei läinud palju mööda, et viimane retkeline nagu tuul kõigist kanuudest mööda vihiseks (isegi kui ka tema liikus kondimootoriga). Vaatamata muidu ilusale ilmale, said kanuutajad ka vihmasapsakaid ja mõnusalt vastutuult. Õnneks jõudsid matkalised kõige suurema saju ajaks varju, kus kohtusime kahe kalamehega, kes lubasid meid enda lõkke äärde sooja. Peale peatust muutus sõudmine vähe raskemaks, sest nüüd tuli minna vastuvoolu. Muidu polnud häda midagi, kuid vahel vastu puhunud suuremad tuuleiilid raskendasid liikumist. Kolmas vahepeatus tehti Peipsiäärses müstilises kasemetsas, mis oli ääretult kaunis koht. Sealt edasi rühkisid kõik matkalised omas tempos Leego järve poole. Kes jõudis ära käia ka vana laevavraki juures, kes rühkis elu eest, et teistele järele jõuda, aga kohale jõudsid kõik!
Leegosaare talu õuele enne kanuutajaid jõudnud ringilisi võttis vastu saunatav peremees, kes kinkisid Ringile hansat ja andsid loa kasutad enda lõkkeplatsi. Kui kõik kanuutajad olid riburadapidi jõudnud lõpp-punkti, ootasid neid sääsed ja toredad ringilised, kes olid tublisti kõik söögiasjad ära hakkinud ning saigi kohe söögitegemisega alustada. Söögitegemise kõrvalt ei puudunud ka musitseerimine – mängiti pilli ja lauldi. Näljast nõrkevatel ringilistel viis valminud hernesupp lausa keele alla. Õhtul grilliti veel vahukomme ja joodi teed. Öösel sõitis endine presidendipaar tagasi Tartusse, kuid enne minekut oli vaja auto käima lükata. Appi võeti posu ringilisi ja suure hurraaga saigi auto taas hääle sisse!
Öö möödus mõnusalt, kuid osadele oodatust jahedamalt. Hommikuks söödi putru ja tehti õhtustele lõppudele kriips peale. Tänati südamest peremeest ja anti üle ka maitsev šokolaad. Kogu tavaar ja ringilised mahutati ilusti autodesse ja sõideti tagasi Tartu poole.
Nii rõõmsalt lõppeski meil lõpulõke. Suur-suur kummardus kõigile osalejatele, Leegosaare talu peremehele ja Tädi Ruthile, kanuude eest.
Teguderohket ja päikselist suve!
Teie päikesest õhetav juhatus
